sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on elanud lahus rohkem kui kaks aastat. Hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta ei soovi kostjaga suhet jätkata. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuna on alust arvata, et pooled kooselu ei taasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse §11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole teinud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi X . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool omas menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.