MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

) § 5 lg 1 p 6 alusel tuvastada Viru Vangla direktori 21.03.

1. a käskkirja nr 1.1-1/56 p 6.6 tühisus. Kui halduskohus teeb kindlaks antud käskkirja p 6.6 tühisuse, siis on tühine ka distsiplinaarkäskkiri, sest distsiplinaarmenetluse algatas ebapädev isik.
2. Tartu Halduskohtu 15.10.
3. a määrusega (tl 58) tagastati R. Kalda kaebus osaliselt. Kaebus tagastati Viru Vangla direktori 21.03.
4. a käskkirja nr 1.1-1/56 p 6.6 tühisuse tuvastamise nõudes ning kõikide muude käskkirjade, millega anti üksuse juhile volitus distsiplinaarmenetluse algatamiseks, tühistamise nõudes. Kohtu põhjenduste kohaselt ei ole Vangla direktori käskkiri, millega ta volitab vanglateenistuse ametnikke täitma erinevaid toiminguid, HMS § 51 tunnustele vastav haldusakt ning see ei allu halduskohtu kontrollile. Selline käskkiri ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ega kohustusi. Tegemist on HMS-i raamidest väljuva halduse siseaktiga, mis ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva sisemise korralduse. Kohus peab kaebaja suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasuse kontrolli käigus niikuinii hindama ka distsiplinaarmenetluse seaduslikkust ja selle läbi viinud ametnike volituste olemasolu. Seega tuleb vanglaametnike volitusi käsitlevate haldusaktide peale esitatud kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise (

§ 121

lg 1 p 1) ning kaebaja ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu (

§ 121lg 2 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. R. Kalda palub 04.11.
2. a määruskaebuses (tl 66-68) Tartu Halduskohtu 15.10.
3. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega tema kaebus menetlusse võtta. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus

§ 121lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 vääralt kohaldanud.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud Viru Vangla direktori 21.03.2011. a käskkiri nr 1.1-1/56 üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses ning selle peale võib halduskohtusse kaevata (

§ 6lg 1).

Kaebaja viitab Riigikohtu 13.02.

1. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-95-07 ja 26.05.
2. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-20-08 ning selgitab, et vangla direktori üldkorraldus on halduskohtus vaidlustatav. Kaebajal on ka varasemalt analoogses asjas Viru Vanglaga kohtuvaidlus olnud (haldusasi nr 3-09-2607) ning selles asjas rahuldas Tartu Ringkonnakohus 01.04.
3. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus pidas võimalikuks analoogse käskkirja vaidlustamist. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et vaidlusaluse käskkirja p 6.6 rikub tema õigusi ning on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1 ning §-dega 10, 13 ja
4. 2
5. Viru Vangla vaidleb oma 04.01.
6. a vastuses (tl 58) määruskaebusele vastu ning leiab, et see tuleb rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt vastab

§ 121

lg 2 p 1

vana redaktsiooni § 11 lg 31 p-le

1. Riigikohtu määruse asjas nr 3-3-1-9-08 p 15 kohaselt võib kohus kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Vaidlustatud 21.03.
2. a käskkirjaga nr 1.1-1/56 on Viru Vangla direktor volitanud direktori asetäitjaid ja vanglateenistuse ametnikke täitma erinevaid toiminguid. Antud käskkiri ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi. Haldusaktid, millega Viru Vangla direktor määrab volitusi, ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ja kaebajal puudub õigus selles osas vaidlustada Viru Vangla direktori 21.03.
3. a käskkirja nr 1.1-1/56 ja ka muid volituste andmisega seotud haldusakte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 10.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 6

lg 1 järgi loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Seega on haldusaktid, millega seoses on lubatud halduskohtusse pöörduda, ammendavalt loetletud

§ 6lg-s 1.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Viru Vangla direktori 21.03.

1. a käskkiri nr 1.1-1/56 „Volituste andmine“ on HMS-i raamidest väljuv halduse siseakt, mis ei reguleeri mitte konkreetset isikut puudutavat üksikjuhtumit, vaid kehtestab ametiasutuses kehtiva sisemise korralduse. Nimetatud käskkiri on välja antud justiitsministri 13.06.
2. a määrusega nr 20 kinnitatud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel. Viidatud sätte kohaselt annab vangla direktor oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. Praegusel juhul on tegemist vangla direktori käskkirjaga, mis on suunatud Viru Vangla teenistujatele. See nähtub vaidlusaluse käskkirja sisust ning selle p-st 23, mille kohaselt tuleb Viru Vangla struktuuriüksuse juhtidel käskkirja teenistujatele allkirja vastu tutvustada. Käskkiri on suunatud haldusesisestele isikutele ametiasutuse sisemise korralduse reguleerimiseks. Ka antud käskkirjast nähtub, et see anti välja tulenevalt teenistuslikust vajadusest. Seega ei ole tegemist

§ 6

lg-s 1 loetletud haldusaktiga, kaebajal puudub õigus antud direktori käskkirja peale halduskohtusse kaevata ning selles osas ei ole esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.

1. R. Kalda leidis määruskaebuses, et vaidlusalune käskkiri on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses ning viitas Riigikohtu 13.02.
2. a määrusele asjas nr 3-3-1-95-07 ja 26.05.
3. a otsusele asjas nr 3-3-1-20-08 (p-d 12-15). Ringkonnakohus leiab, et viidatud haldusasjade asjaolud erinevad käesolevatest ning nimetatud Riigikohtu lahendid ei toeta kaebaja seisukohta. Asjas nr 3-3-1-95-07 oli vaidluse all küsimus, kas vangla direktori käskkiri, millega määrati kindlaks avatud sektsiooni kinnipeetavatele lubatud isiklikud riideesemed, on üldkorraldus või õigustloov akt. Riigikohus leidis, et kuna käskkirja adressaatideks olid eeskätt Tartu Vangla avatud sektsiooni kinnipeetavad, siis oli tegemist halduskohtus vaidlustatava üldkorraldusega. Asjas nr 3-3-1-20-08 leidis Riigikohus, et vangla direktori käskkiri, mille alusel kinnipeetavat hoiti eraldi lukustatud kambris ning piirati tema õigusi ja vabadusi, on üldkorraldus. Viidatud Riigikohtu lahendites käsitletud vangla direktori käskkirjade mõju kinnipeetava õigustele on äratuntav, kuna nende alusel oli otseselt võimalik kinnipeetava õigusi piirata. Käesoleval juhul vaidluse all oleva käskkirja adressaatideks ei ole 3 kinnipeetavad, sh R. Kalda, ning käskkiri iseenesest nende õigusi ja kohustusi ei mõjuta. Kinnipeetavate õigusi saavad mõjutada vaidlusaluse käskkirjaga volitatud isikute toimingud ja haldusaktid. Viidatud Riigikohtu lahendite pinnalt ei ole võimalik väita, nagu oleks igasugune vangla direktori käskkiri automaatselt üldkorraldus. Käskkirja sisu ja mõju tuleb igal üksikjuhtumil eraldi hinnata. Praegusel juhul ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune käskkiri on üldkorraldus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna samas haldusasjas on menetlusse võetud ka nõue Viru Vangla 02.04.
4. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/499-D tühistamiseks, siis kontrollitakse kaebuse lahendamisel muuhulgas distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametnike volitusi. Seega ei jää Viru Vangla direktori 21.03.
5. a käskkirja nr 1.1-1/56 õiguspärasus kontrollimata, kuid siiski ei ole seda otseselt võimalik eraldi haldusaktina halduskohtus vaidlustada.
6. R. Kalda on viidanud ka haldusasjale nr 3-09-2607 ning leidnud, et selles haldusasjas pidas ringkonnakohus oma 01.04.
7. a otsuses lubatavaks käesoleval juhul vaidluse all oleva käskkirjaga analoogse käskkirja vaidlustamist. Viidatud otsusega rahuldas ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse halduskohtu tehtud menetlusvea tõttu. Kuigi haldusasjas nr 3-09-2607 oli osaliselt vaidlus ka vangla direktori volituste andmise käskkirja üle, ei esitanud ringkonnakohus sellise käskkirja õigusliku olemuse osas oma seisukohta, sest kohus ei lahendanud apellatsioonkaebust sisuliselt (otsuse p 13). Ringkonnakohus selgitas vaid seda, kuidas olnuks menetluslikult õige lahendada kaebaja taotlust seoses vangla direktori volituste andmise käskkirja probleemiga. Ringkonnakohus märkis viidatud otsuses selgelt, et kui kaebaja taotluse näol oleks tegemist olnud täiesti uue nõude - vangla direktori volituste andmise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise või tühistamise nõude - esitamisega, siis tulnuks halduskohtul kontrollida nõude lubatavust (otsuse p 9). Selliste nõuete lubatavus eeldab aga seda, et tegemist oleks halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga, mille suhtes on järgitud kaebetähtaega ja mille suhtes on kaebajal kaebeõigus (otsuse p 8). Seega ei ole õige kaebaja väide, et ringkonnakohus pidas käesolevas asjas vaidlusaluse käskkirjaga analoogse käskkirja vaidlustamist haldusasjas nr 3-09-2607 lubatavaks.
8. Määruskaebuse väide, et Viru Vangla direktori 21.03.
9. a käskkiri nr 1.1-1/56 on vastuolus PS § 3 lg-ga 1 ning §-dega 10, 13 ja 14, ei ole esitatud määruskaebuse lahendamisel asjakohane, kuna vaidluse esemeks määruskaebusmenetluses ei ole antud käskkirja sisuline õiguspärasus. Samuti ei mõjuta määruskaebuse lahendust väide, et kaebaja on vaidlusaluse käskkirja osas läbinud vaidemenetluse. Vaidemenetluse läbimise korral ei saa kaebust küll tagastada

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuid see ei välista kaebuse tagastamist

§ 121lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Viru Vangla direktori 21.03.
2. a käskkiri nr 1.1-1/56 ei ole halduskohtus vaidlustatav haldusakt

§ 6lg 1 tähenduses.

Samuti ei ole haldusaktid muud, kaebaja poolt konkretiseerimata käskkirjad, millega vangla direktor on vangla teenistujatele tegutsemiseks erinevaid volitusi andnud. Kaebuse lahendamine ei kuulu Viru Vangla direktori 21.03.2011. a käskkirja nr 1.1-1/56 p 6.6 ega ka muude volituste andmise käskkirjade vaidlustamise osas halduskohtu pädevusse ning kaebajal puudub käskkirja(de) vaidlustamiseks kaebeõigus, sest need ei saa tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Järelikult on halduskohus kaebuse selles osas õigesti

§ 121lg 1 p 1 ning § 121 lg 2 p 1 alusel tagastanud.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/