lõikele 1 kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. TsMS § 477 lõike 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistungit tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuivõrd puudutatud isik XXXOÜ ei vastanud Harju Maakohtu 22.11.2012.a. kohtumäärusele, jättes esitatud avalduse osas oma kirjaliku seisukoha andmata, leiab kohus, et avalduse võib lahendada kirjalikus menetluses ilma osapooli ärakuulamata.
lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada. Avaldaja Avatud Aktsiaseltsi XXX ja puudutatud isiku XXXOÜ vahel 02.12.2008.a. sõlmitud lepingu nr XXX(t/l 35-38, tõlge t/l 39-43) punktist 9 nähtub, et lepingust tulenevate vaidluste läbivaatamine allub Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtule. Nii avaldaja poolt Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse (t/l 23, tõlge t/l 24) kui ka arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitusele (t/l 7, tõlge t/l 8) on puudutatud isikut asja arutamise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Menetlusdokumendid ja kutsed XXXOÜ-le on saadetud aadressidele XXX ja XXX. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleval juhul TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud otsuse mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid ning kostja ei ole tõendanud konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud asjaolu ega tõstatanud ka muid konventsiooni artiklis 5 sätestatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid, leiab kohus, et arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele.
lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitustele jõustus arbitraažikohtu otsus 25.08.2011.a. (t/l 7, tõlge t/l 8) ning kõnealloleva otsuse sundtäitmist Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud ei ole (t/l 21, tõlge t/l 22). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis on täidetud ja avaldus kuulub rahuldamisele.
lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Sama paragrahvi kõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 7.
lõikele 6 viitab kohus määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lõikest 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Vastavalt § 756 lõikele 4, ei saa määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.