lg 2 p 1, 2 järgi ja Jevgeni Semjonov süüdistuses
Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Roman Votjakov isikukood 38409070299; elukoht: XXX, käesoleval ajal Vanglas; EV kodanik; haridus: 7 klassi; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, kriminaalkorras varem 11 korral karistatud, viimati 24.01.2012.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS §238 lg 2 tulenevalt 4 kuuni ning mille ärakandmata osaks on 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Nimetatud karistus asendati üldkasuliku tööga alljärgnevalt: R. Votjakovi kohustati tegema 236 tunni üldkasulik tööd 6 kuu jooksul vahistamine alates 23.05.2012.a. Vladimir Sadekov asenduskaitsja Kristina Suvalova Jevgeni Semjonov isikukood 38102020318; elukoht: XXX, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, töökoht: ei tööta, kriminaalkorras varem kaheksal korral karistatud, viimati 21.11.2011.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
Tõkend Kaitsja vahistamine alates 13.01.2013.a. Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Votjakov
lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 24.01.2012.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) kuud 4 (neli) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 4 (neli) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 23.05.2012.a. Tõkend vahistamine - jätta Roman Votjakov suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Jevgeni Semjonov
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
23.05.2012.a. kuni 23.05.2012.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 13.01.2013.a. Tõkend vahistamine - jätta Jevgeni Semjonov suhtes muutmata. Välja mõista Roman Votjakov´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 614 (kuussada neliteist) eurot 40 senti riigituludesse ja narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0529 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
Jevgeni Semjonov´it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal peale 14.05.
Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatavalt Roman Votjakov´ilt leiti 14.05.2012.a. ja võeti temalt ära suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,054 grammi, milles fentanüüli puhtal kujul 3,9 milligrammi. Süüdistatava Roman Votjakov´i süü temale inkrimineeritud 14.05.2012.a episoodis on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, millega ta tunnistab end süüdi. Süüdistatav andis ristküsitlusel ütlusi, et narkootilise aine omandas enda tarbeks. Lisaks süüdistatava Roman Votjakov ütlustele tõendab ka väärteoprotokoll nr 231612005600, et Roman Votjakov valdusest leiti ja võeti ära 14.05.2012.a. kaks fooliumvoldikut pruunika pulbrilise ainega. Roman Votjakov´i 14.05.2012.a. valdusest leitud ainet on vaadeldud ka 10.07.2012.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt vaadeldavateks objektiks on 2tk fooliumvoldikut milles oli narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber massiga 0,0,054g. Fooliumvoldikud on ruudukujulised mõõtmetega 3,5 x3,5 cm. Asitõendite vaatlusprotokolli 4 lisana on ka fototabel, millega fotografeeritud asitõendite vaatlusprotokollis nimetatud esemed. Et süüdistatava Roman Votjakov ´ilt 14.05.2012.a. leitud pulber sisaldas narkootilisi aineid on tuvastatud 21.06.2012.a. narkootilise aine ekspertiisiakt nr 12E-AN0529, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud beež pulber massiga kokku 0,054 g kahes fooliumpaberist voldikus sisaldab fentanüüli. Fentanüüli sisaldus on 7,3%, pulbris on 0,0039 g fentanüüli. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavate Roman Votjakov´i ja Jevgeni Semjonov´i süü neile inkrimineeritud kuriteoepisoodis 23.05.2012.a. on tõendamist leidnud ja nimelt. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatava Jevgeni Semjonov´i kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema käest kokku vähemalt 0,79 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles oli puhast ainet fentanüüli 69 milligrammi. Antud asjaolu tõendab 23.05.2012.a. koostatud kahtlustatava Jevgeni Semjonov´i kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et kinnipidamisel võeti ära tema paremast käest kollast värvi plastmassist ümmargune topsik, milles fooliumvoldikud ning oranži värvi plastmassist kandiline topsik, milles fooliumvoldikud ja 1 tk minigrip kilekott, milles fooliumvoldikud. Et süüdistatava Jevgeni Semjonovi kinnipidamisel leitud ja äravõetud esemed sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud 04.07.2012.a. narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 12EAN0549, mille eksperdiarvamuse kohaselt l1s fooliumpaberist voldikus, mis on minigrip kilekotis, olev beež pulber massiga kokku 0,29 g sisaldab 9,1% fentanüüli, pulbris on 0,026 g fentanüüli; 14s fooliumpaberist voldikus, mis on kollases plastmassist topsis, olev beež pulber massiga kokku 0,39 g sisaldab 8,1% fentanüüli, pulbris on 0,032 g fentanüüli; 4s fooliumpaberist voldikus, mis on oranžis plastmassist topsis, olev beež pulber massiga kokku 0,11 g sisaldab 10% fentanüüli, pulbris on 0,011 g fentanüüli; minigrip kilekotis, mis on teises minigrip kilekotis, olev valge pulber massiga 17,06 g narkootilisi ega psühhotroopseid ained ei sisalda. Tegemist on glükoosiga. 23.05.
Vastupidi kinnitavad kohtulikul uurimisel uuritud tõendid kohtule süüdistatava Roman Votjakov puutumust 23.05.2012.a. episoodis narkootiliste ainetega sel viisil, mis ulatub narkootilise aine käitlemiseni
Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Antud seiskohta on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-97-04. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-97-04 märkinud veel lisaks, et süüteo kaastäideviija võib olla nii teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, juhib tähelepanu kõrvale jne. Riigikohus on oma lahendites 11 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (
Kuigi
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneval kokkuleppe alusel- kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte- eelneva, vahetu kokkuleppe alusel- kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud ( ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Kohus leiab, et antud juhul on 23.05.2012.a. episood süüdistatavate Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kohus leiab, et süüdistatav Roman Votjakov osales kaastäideviijana teos intensiivselt, mida kinnitab eelpool refereeritud DNA ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamus, millest nähtub, et Jevgeni Semjonovi kinnipidamisel leitud esemetel ( nii pakenditel endal kui ka fooliumvoldikutes, milles narkootiline aine) esineb rohkelt süüdistatava Roman Votjakov bioloogilist materjali kui ka süüdistatava Jevgeni Semjonov bioloogilist materjali. Võttes arvesse DNA ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamust süüdistatava Roman Votjakov´i bioloogilise materjali esinemise kohta esemetel, võib kohus väita, et üks viis milles süüdistatav Roman Votjakov teos osales oli narkootiliste ainete pakendamine. Lisaks saab kohus DNA ekspertiisaktis toodud eksperdiarvamusele teha järeldused niinimetatud tööjaotuse osas süüdistatava Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov vahel. Fooliumvoldikutele nr 8, 6, 7, 9, mis pakendatud kollasesse plasttopsi esines eranditult vaid süüdistatava Roman Votjakov´i bioloogilist materjali. Sellest võib kohus teha järelduse, et kollasesse plasttopsikusse pakendatud fooliumvoldikud narkootilise ainega pakendas süüdistatav Roman Votjakov. Kollasel plasttopsikul endal leiti nii süüdistatavate Jevgeni Semjonovi kui ka Roman Votjakovi DNA-d, mis kinnitab, et süüdistatav Roman Votjakov pani tema poolt pakendatud ainega fooliumvoldikud kollasesse plasttopsi, mis leiti ja võeti ära hiljem süüdistatava Jevgeni Semjonovi paremast käest. Fooliumvoldikud nr 5, 4, 1 milles narkootiline aine leidus vaid süüdistatava Jevgeni Semjonov´i bioloogilist materjali, millest kohus võib teha järelduse, et antud narkootilise aine pakendid pakendas eranditult süüdistatav Jevgeni Semjonov. Fooliumvoldikud olid omakorda pakendatud mingigrip kotti, millelt leiti nii süüdistatava Jevgeni Semjonovi kui ka süüdistatava Roman Votjakovi DNA-d. Fooliumvoldikud nr 11, 12, milles narkootiline aine ja mis olid pakendatud oranži plasttopsi, leiti nii süüdistatava Jevgeni Semjonovi kui ka Roman Votjakov´i DNA-d. Sellest võib kohus teha omakorda järelduse, et 12 fooliumvoldikutesse nr 11, 12 pakendatud narkootilise aine pakendamisega tegelesid mõlemad süüdistatavad. Lähtudes eeltoodust saab kohus kogutud tõendite pinnalt väita, et nii süüdistatav Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov olid süüks arvatud tegude, s.o. narkootiliste ainete omandamisel ja valdamisel, niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla juhuslik. Käesoleval juhul on Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov süüteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. Süüdistatavad on süüteo pannud toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Grupilist tegevust tõendab eelpool märgitu ning kuna on tõendamist leidnud grupiline tegevus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, ei ole õigustatud aine koguse jagamine kaastäideviijate vahel, iga kaastäideviija vastutav suure koguse ainete käitlemise eest. Antud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohus 2-1-74/05). Kohus leiab, et süüdistatavate Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov poolt toimepandud süütegu oli toime pandud läbi teadliku, soovitud koostegutsemise ning ühise ja kooskõlastatud käitumisega. Kaitsjad märkisid vaidluste käigus, et eksperdi arvamus ei ole sajaprotsendiline. Kohus nõustub, et DNA- de kohta pakenditel, milles narkootiline aine ei ole ekspert andnud kategoorilist arvamust, kuid on arvutatud tõepära suhe, mis kinnitab, et esimene hüpotees, s.o. süüdistatavatelt Roman Votjakov´ilt ja Jevgeni Semjonov´ilt leitud bioloogiline materjal on kordades tõepärasem kui teine hüpotees, s.o. tundmatud isikud. Arvestades DNA ekspertiisiaktis toodud tõepära suhte arvutusi on käesoleval juhul tõepärasem süüdistusversioon, mitte kaitsjate esitatud kaitseversioon. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-63-08 märkinud, et senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu 2. detsembri 1997.a kohtuotsus nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Lisaks leidsid kaitsjad, et ilmselt võtab ekspert DNA proovi kindlast kohast pakendilt ning see, et selles kohas ei ole leitud teise isiku DNA-d ei tähenda, et seda teises kohas ei esine. Kohus leiab, et nii kaitsjad ega süüdistatavad ei ole taotlenud eksperdi ülekuulamist, et esitada küsimusi ekspertiisi täpse käigu ja uuringute kohta. Kuna kohtuliku uurimise käigus ega ka eelistungil ei ole kaitsjad probleemi tõstatanud ega kohtule vastavasisulist taotlust teinud, siis võib kohus teha järelduse, et eksperdi kutsumine kohtuistungile ja küsitlemine oleks olnud vastuolus valitud kaitsetaktikaga, mistõttu on kohtu arvates kohatu kaitsjatel viidata sellele kohtuvaidlustes. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Roman Votjakov 14.05.2012.a. käitles narkootilist ainet fentanüül, mil see tema valdusest leiti ja ära võeti. 13 Ka on ülatooduga vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatavad Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov 23.05.2012.a. käitlesid narkootilist ainet fentanüül, mil see Jevgeni Semjonovi kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Roman Votjakov´i valdusest 14.05.2012.a. leiti kokku 0,054 grammi fentanüüli sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 3,9 mg). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Roman Votjakov´ilt leitud ja äravõetud aine kogusest piisab pea kahe kordselt (1,9) kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 19 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov´i poolt koos käideldud narkootilise aine kogusest, mis Jevgeni Semjonovi kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti oli kokku 0,79 grammi fentanüüli sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 69 mg). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastusest järelpärimisele nähtub, et fentanüüli keskmine ühekordne kogus on 0,13 mg ning keskmine kogus kümnele inimesele on 1,3 mg. Süüdistatavate Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov´i ühisest käideldud leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab üle mitmekümne kordselt (34,5) kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 345 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud
süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatavad Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov on pannud toime neile inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov teadsid, et nad käitlesid narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov tegevuses tuvastatav mitu narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine, valdamine ja pakendamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov pakendasid suures koguse narkootilise aine fooliumvoldikutesse. Kuna tuvastamist ei ole leidnud millal konkreetselt süüdistatavad narkootilise aine said, siis pole tuvastatav 14 ajavahemik, mis lahutaks neid käitlemisviise (omandamisest, valdamisest) ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse
Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud ei anna alust järelduseks, et Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov ei pannud neile süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitut tegu, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamist ja valdamist. Ka pakendamine, kui ei ole täiendavalt süüks arvatud näiteks vahendamise/ edasiandmise eesmärki, on omandamise või valdamise tunnuse poolt hõlmatud (RKKKo 3-1-1-4-04, p 8.5) ning narkootilise aine edasiandmise eesmärgis ei ole süüdistatavatele süüdistust esitatud. Käesoleval juhul on tõsikindlalt tõendatud süüdistatavate Roman Votjakov´i ja Jevgeni Semjonov´i poolt kokkupuude suure koguse narkootilise ainega ja seda just pakendamise kaudu ning sel viisil on tuvastatud üks koosseisuline asjaolu
Lisaks leiab kohus, et narkootilise aine käitlemise viis pakendamine on valdamise tunnuse poolt hõlmatud. Pakendamise puhul on tegemist valdamise nii-öelda sisulise külje avaldamisega ning õigustatult tuleb see süüdistustes ka ära näidata, kuid süüdistuse arusaam ei ole õige, nagu kujutaks pakendamine endast iseseisvat osategu
mõttes, kuivõrd pakendamine neeldub tunnuses „valdamine“.
järgi Roman Votjakov´ile ja Jevgeni Semjonov´ile esitatud süüdistusest 23.05.2012.a. episoodis tuleb välja jätta iseseisvana hinnatud osateod „omandamine“ ja "pakendamine“. Asjaolu, et kohus jättis süüksarvatud osategudest välja, s.o. aine omandamise ja pakendamise, ei too see kaasa süüdistuse mahu vähenemist. Nii on ka Riigikohtu kriminaalkolleeguim leidnud, et sellisel viisil toimimisel on tegemist eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimusega ega tähenda sisuliselt isiku süüdistuse mahu tegelikku vähendamist (RKKKo 3-1-1-51-05, p 12). Samas süüdistatavale Roman Votjakov´ile inkrimineeritud episoodis 14.05.2012.a. asub kohus seisukohale, et antud episoodis on tuvastatud üks narkootilise aine käitlemise viis, s.o. omandamine. On leidnud tuvastamist, et süüdistatav Roman Votjakov kohtueelses menetluses sai kindlaks tegemata isikult enda faktilisse valdusesse narkootilise aine fentanüül, omandades selle
Kuna tuvastamist ei ole leidnud millal konkreetselt süüdistatav narkootilise aine omandas, siis pole tuvastatav ajavahemik, mis lahutaks neid käitlemisviise (omandamisest, valdamisest) ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Teoühtsuse aspektist lähtudes leiab kohus, et omandatud aine endaga kaasas kandmine oli asjale kehtestatud valduse üks realiseerimise viis ning seetõttu hõlmatud aine omandamisega. Antud seisukohta toetab korduvalt Riigikohus oma lahendites nt 3-1-1-4-04; 3-1-1-99-04. Omandamisega kaasnes Roman Votjakov ´il narkootilise aine valdus. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest võib teha järelduse, et Roman Votjakov omandas kõnealuse narkootilise aine enda tarbeks, arvestades isiku sõltuvust narkootilistest ainetest. Iseseisvaks teoks
lg 1 mõttes oleks näiteks narkootilise aine omandamine vahendamise, samuti edasiandmise eesmärgil. Isiku käitumise subjektiivne külg ulatub sellisel juhul kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas midagi sellist aga tõendatud ei ole. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Roman Votjakov pani talle süüksarvatud tegevusega 14.05.2012.a. episoodis õiguslikus mõttes toime ühe teo, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise. Kuivõrd 15 süüdistatavale Roman Votjakov´ile oli süüdistus esitatud kahes kuriteo episoodis ning ühes episoodis tuvastas kohus aine omandamise ning teises episoodis aine valdamise, siis tuleb süüdistatav Roman Votjakov süüdi mõista mõlemas osateos, s.o. nii narkootilise aine omandamises kui valdamises. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav Roman Votjakov ja Jevgeni Semjonov käitlesid narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab mitukümmend korda (kokku 345 doosi) kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige analüüsiga isikute tulude kohta millest nähtub, et Roman Votjakov legaalne sissetulek 2011.a. puudus. Jevgeni Semjonov´i legaalne sissetulek 2011 .a. oli 402 eurot. Fakt, et Roman Votjakov´ile ja Jevgeni Semjonov´ile ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist, ei välista nende karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava asjaolu arvestamine pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Sellisele seisukohale on asunud kohtupraktika (nt. Tallinna Ringkonnakohus 1-08-1738). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Roman Votjakov´i poolt
lg 2 p 1, 2 järgi ja Jevgeni Semjonov´i poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad süüdistatavate suhtes ning Roman Votjakov tuleb süüdi mõista
lg 2 p 1, 2 järgi ja Jevgeni Semjonov tuleb süüdi mõista
Vastavalt toimepandule tuleb Roman Votjakov´i karistada. Karistuse mõistmisel Roman Votjakov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus asub seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus puudub kui süüdistatav ei ole temale etteheidetavaid tegusid omaks võtnud. Antud juhul süüdistatav ühes temale inkrimineeritud kuriteo episoodis süüdi ei tunnistanud, seega pole alust rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest. Kohtulikul uurimisel tuvastas kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalise kahetsuse, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Roman Votjakov on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Roman Votjakov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Roman Votjakov ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Roman Votjakov ´i tuleb karistada reaalse vangistusega.
Roman Votjakov ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Roman Votjakov ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Roman Votjakov ´it on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist aja, mil tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Isiku karistuse asendamisel üldkasuliku tööga antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda 16 elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Roman Votjakov ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on Roman Votjakov jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et Roman Votjakov ei suuda käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimum karistuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-112-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimisebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Roman Votjakov käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes mitmekümne kordselt (antud kahest kogustest piisaks kokku 364 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Roman Votjakov osaline süü tunnistamine ja kahetsus, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Kaitsja palus karistada isikut sanktsiooni miinimummääras, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine, arvestades süü suurust. Neil motiividel pole õigustatud ka Roman Votjakov ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varasemad mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Roman Votjakov´i uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks ei ole vähetähtis, et Roman Votjakov jätkas peale 14.05.2012.a. episoodi samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Roman Votjakov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt, arvestades, et sanktsiooni keskmine määr on käesoleval juhul 9 aastat. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada
MS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Roman Votjakov ´il esineksid takistused 17 kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kohus osundab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Jevgeni Semjonov suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
lg 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistaastase vangistuseni, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine. Lisaks vajab märkimist asjaolu, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt, arvestades
lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 31-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Jevgeni Semjonov käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes rohkem kui mitmekümne kordselt (antud kogustest piisaks 345 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Jevgeni Semjonov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine. Jevgeni Semjonov osaline kahetsus, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et Jevgeni Semjonov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades just süü suurust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Jevgeni Semjonov suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe 19 karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud kuritegude eest karistustega, mis on olnud sanktsiooni alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasemad sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Jevgeni Semjonov´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Jevgeni Semjonov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt, arvestades, et sanktsiooni keskmine määr on käesoleval juhul 9 aastat. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Jevgeni Semjonov ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. Jevgeni Semjonov ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Jevgeni Semjonov varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Jevgeni Semjonov ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Välja mõista menetluskulud s.o sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o 800 eurot riigituludesse, kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 307.20 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Roman Votjakov´ilt ja Jevgeni Semjonov ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN0549 maksumus 336 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi nr 12E-GE0548 maksumus 2 166 eurot riigituludesse ja DNA ekspertiisi nr 12E-GE1100 maksumus 570 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 1 536 eurot riigituludesse. Kohtunik Rahvakohtunikud 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.