ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja põhikirja p 2.1 järgi on kaebaja tegevuse eesmärkideks loomade kaitsmine ja heaolu edendamine, lähtudes loomade heaolu tagavatest õigusaktidest ning loomakaitse ja halastuse põhimõtetest, loomakaitsealase tegevuse arendamine, osalemine loomakaitsealase poliitika väljatöötamises ja rakendamises, osalemine loomakaitsealases õigusloomes, loomakaitsega seotud organisatsioonide ühtekoondamine ning ELL liikmete ühiste huvide eest seismine.
lg 4 kohaselt keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumisel aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. 3) ELL juhindub oma tegevuses kõikidest loomakaitsealastest ja loomade heaolu puudutavatest õigusaktidest, sh loomakaitseseadus, looduskaitseseadus, jahiseadus, jne (nimetatud seaduste eesmärgid ning sätted on muuhulgas tihedalt seotud loomade heaoluga). Puutumus looduses vabalt elavate loomadega on ELL tegevuses igapäevane (tegevus metsloomade loodusesse tagasitoimetamisel, ravi võimaldamisel, nõustamisel, vastav koostöö riigiasutustega – sh Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, pöördumised ametiasutuste poole seoses hättasattunud metsloomadega, jahipidamisega jne). Seoses karusloomakasvandustega on kaebaja esitanud käesoleval aastal ka Põllumajandusministeeriumile loomakaitseseaduse muutmise ettepanekud vastava tegevuse keelustamiseks. 4) Kaebaja on ka oma kodulehel http://loomakaitse.eu/liit/ avaldanud, et ELL-i eesmärgiks on kujuneda katusorganisatsiooniks, kuhu kuuluksid eelkõige mittetulundusühingud, kes puutuvad kokku ja omavad teadmisi erinevate loomaliikide ja valdkonna probleemide kohta. ELL ei ole oma tegevuses eristanud, kas tegemist on lemmiklooma, põllumajanduslooma või looduses vabalt elava loomaga. ELL on asutatud
1)
lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt on halduskohtusse pöördumise õigus keskkonnaasjades isikul, kes vastab järgmistele kriteeriumitele:
Riigikohus leidis lahendi nr 3-3-1-101-09 p-s 12, et õigus puhtale keskkonnale ei ole iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. Kaebaja põhikirjalisi eesmärke ei saa tõlgendada laiendavalt ja kaebaja tegelemisest loomade õiguste kaitsega ei saa järeldada tema tegelemist ka keskkonnakaitsega. Ka Riigikohus leidis lahendi nr 3-3-1-48-11 p-s 11, et „
§-st 292, eelnimetatud direktiividest ega Århusi konventsioonist ei tulene, et keskkonnaorganisatsioonidena kvalifitseeruvad ühendused saaksid piiranguteta vaidlustada kõiki keskkonnakaitse valdkonnaga seotud akte ja toiminguid, sh menetlustoiminguid.“ 3) Oluline on, kas Keskkonnaameti vaidlustatud haldusakti tulemusel saaks keskkonnale tekkida mingit kahju. Vaidluse all ei ole küsimus, kas mingi tehistingimustes pidamine on lubatav - Mandri-Eestis ja ettenähtud tingimusi täites on see lubatav. Seega asjaolu, et kaebaja on põhimõtteliselt karusloomade kasvatamise vastu, ei anna talle kaebeõigust küsimustes, mis ei puuduta tema põhikirjalisi eesmärke. Seadusandja ja kohtu kohustus on mh kaitsta vastustajaid ja kolmandaid isikuid põhjendamatute kaebuste eest ning tagada ka nende õiguste kaitse. 4. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse läbi vaatamata ja tagastada
lg 2 p 1 alusel ning leidis, et ELL ei ole tõendanud oma põhjendatud huvi käskkirja vaidlustamiseks. Keskkonnaameti 02.08.2012 käskkiri ei reguleeri loomakaitsealast tegevust.
Määruse põhjendused. 1) ELL põhikirjaline eesmärk ei ole keskkonnakaitse ehk looduskeskkonna või keskkonnaelementide kaitse. Põhikirjast nähtuvalt tegeleb ELL loomakaitsega ja loomade heaolu edendamisega. LoKS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib loomakaitseseadus loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Kaebaja ja tema kodulehel http://loomakaitse.eu/liit/ avaldatud kaebaja liikmeskonna põhikirjalist tegevust arvestades kaitstakse lemmikloomi, hobuste osas LoKS § 2 lg-st 2 tulevalt ka põllumajandusloomi, ning edendatakse nende heaolu. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu seletuskirjast (799 SE) nähtuvalt ei ole põllumajandus- ja lemmikloomad osa keskkonnast keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 1 mõttes. Ka oma tegevusega looduses vabalt elavate loomade loodusesse tagasitoimetamisel, ravi võimaldamisel, koostöö tegemisel riigiasutustega ei edenda kaebaja looduskeskkonna kaitset, vaid tegeleb valikuliselt loomade kaitsega. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja käsitatav
2) Vaidlustatud käskkiri on antud looduskaitseseaduse (LKS) alusel. Mingi ja kähriku pidamiseks tehistingimustes annab loa LKS § 57 lg 6. Viidatud sätte alusel keskkonnaministri antud „Mingi ja kähriku tehistingimustes pidamisele esitatavad nõuded ja loa andmise kord“ täidab loodusliku tasakaalu säilitamise eesmärki. Vaidlustatud käskkiri ei ole seotud kaebaja 3
lg 2 p 1 mõttes, s.o mittetulundusühing, kelle üks põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ja kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Halduskohus jättis tähelepanuta ELL reaalse tegevuse looduses vabalt elavate loomade, liikide ja loomade kaitsel. ELL tegeleb looduses vabalt elavate loomade ravimise, rehabiliteerimise ja loodusesse tagasi viimisega. ELL osaleb liikmena ka keskkonnajärelevalvet teostava Keskkonnainspektsiooni looduskaitse nõukoja töös. 2) ELL tegevust tuleb käsitleda laiemalt kui pelgalt tegevust lemmik- ja põllumajandusloomade kaitsel. Tegevus hõlmab ka keskkonnakaitset, sh looduslike elupaikade ja loomastiku kaitset. Kohus on põhjendamatult käsitlenud kaebeõiguse tuvastamisel ELL tegevust üksnes lemmik- ja põllumajandusloomade kaitsena, jättes arvestamata tegevuse keskkonnakaitsel ja selle edendamisel (
MS § 448 lg-st 5 tuleb lugeda, et ELL on vaidlustanud koos 05.06.2013 määruskaebusega ka 06.06.2013 koostatud täiendava määruse. 2) Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kõigi ELL vastuväidete osas menetluskulude kandmise kohta - kolmanda isiku esitatud dokumentide kättesaadavaks tegemine ja seonduvalt sellega ELL vastuväited menetluskulude kandmisele. Kaebaja palub arvestada kõiki varem menetluskulude kohta esitatud vastuväiteid. 12. Keskkonnaamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud kaebaja kanda. 1) ELL põhikirjaliste eesmärkide hulgas ei ole sätestatud keskkonnakaitset. ELL ei ole varem esitanud kohtule tõendeid oma keskkonnaalaste eesmärkide kohta. ELL on looma- ja mitte keskkonnakaitsega tegelev organisatsioon. 2) Määruskaebuse esitaja ei ole kummutanud kohtu väidet, et kaebaja ei tegele keskkonnakaitsega vaid valikuliselt loomade kaitsega. 3)
lg 4 alusel tuleb organisatsiooni kaebeõiguse hindamisel aluseks võtta tema põhikiri ja alles seejärel hinnata muid näitajaid. Kaebaja tegeleb loomakaitsega ja tema liikmeteks on lemmik- ja põllumajandusloomadega tegelevad mittetulundusühingud. Vaidlustatud käskkiri ei puuduta põllumajandus- või lemmikloomade heaolu. ELL ei selgita, mis põhjusel tuleb ELL tegevust loomakaitse alal käsitleda laiemalt, hõlmates keskkonnakaitse. 4)
lg 2 p-st 1 tuleneb, et juriidiline isik saab esitada kaebuse olukorras, kus juriidiline isik on mittetulundusühing või sihtasutus; tema põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse; ta edendab oma tegevusega keskkonnakaitset. ELL puhul on märgitud viimased kaks tingimust täitmata. 13. Nuckö Farm OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda ning mõista ELL-lt täiendavalt Nuckö Farm OÜ kasuks välja määruskaebuse menetluses kantud kulud 245 eurot. 1) Århusi konventsiooni art 2 p 5 kohaselt käsitletakse asjast huvitatud üldsusena ka keskkonnakaitset edendavaid valitsusväliseid organisatsioone, mis vastavad siseriikliku õiguse nõuetele. Kolmas isik on keskkonnaasjades kohtusse pöördumise õiguse puhul osundanud ka nõudele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevusega. 2) Kaebaja põhikirjast (p 2.1) tuleneb üheselt, et kaebaja tegevuse eesmärkideks on loomade kaitsmine ja heaolu edendamine lähtudes loomade heaolu tagavatest õigusaktidest ning loomakaitse ja halastuse põhimõtetest, loomakaitsealase tegevuse arendamine, osalemine loomakaitsealase poliitika väljatöötamises ja rakendamises, osalemine loomakaitsealases õigusloomes, loomakaitsega seotud organisatsioonide ühtekoondamine ning Liidu liikmete ühiste huvide eest seismine. Ka põhikirja p 2.2 ei too esile ühtegi otseselt keskkonnakaitsega seotud 5
tõlgendamine - ka näiteks inimesed on osa keskkonnast ja nii võiks iga suvaline inimeste gruppi koondav MTÜ väita, et nende eesmärgiks on keskkonna kaitse. Mistahes põhikirjalise eesmärgi puutumus keskkonnakaitsega ei muuda organisatsiooni keskkonnaühenduseks Århusi konventsiooni kohaselt ega keskkonnaorganisatsiooniks
mõttes.
§-s 292 eriõiguse andmine on suur kõrvalekalle halduskohtumenetluse põhiprintsiipidest kaebeõiguse osas ja oleks ebaõige seda laiendada. Riigikohus on 18.06.2010 otsuse nr 3-3-1-101-09 p-s 12 rõhutanud, et kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et õigus puhtale keskkonnale on iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks. 3) Kaebaja põhikirjalisi eesmärke ei saa ega tohi tõlgendada laiendavalt ehk loomade õiguste kaitsest ei saa tuletada keskkonna kaitsmise üldist eesmärki.
lg-s 4 on sätestatud, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel ja seega on seadusandja seadnud kriteeriumiks põhikirjalised eesmärgid. 4) Isegi kui kaebajat pidada keskkonnaorganisatsiooniks, tuleb vaadelda, kas vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud kaebaja senise tegevusega. Mingi tehistingimustes pidamine on Mandri-Eestis ja ettenähtud tingimusi täites lubatav. Asjaolu, et kaebaja on põhimõtteliselt karusloomade kasvatamise vastu, ei anna talle kaebeõigust küsimustes, mis ei puuduta tema põhikirjalisi eesmärke. 5) Asjaolu, et kolmanda isiku vastus ei olnud kaebajale kättesaadav, ei tähenda, et menetluskulude väljamõistmine ELL-lt oleks seetõttu ebaõige. Kolmanda isiku menetluskulude suurus oli põhjendatud ja vajalik ning oluliselt väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärast. ELL oli teadlik kolmanda isiku menetlusse kaasamisest ja seega oli tal võimalus eeldada võimalike kohustuste tekkimist. 14. MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit esitas 20.06.2013 seisukoha Keskkonnaameti ja Nuckö Farm OÜ vastusele. ELL tegevus on oluliselt laiem kui lemmik- ja põllumajandusloomade kaitse. Kohus on hinnanud ELL tegevusi üksnes valikuliselt ja ebaõigesti. Samuti on arvestamata jäetud ELL tegevus projektiga „Roomajate soodsa seisundi tagamine läbi teavitustöö“. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15.
lg 1 näeb ette, et keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni poolt eeldatakse, et nimetatud keskkonnaorganisatsioonil on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. 16. Halduskohus on leidnud, et ELL näol ei ole tegemist keskkonnaorganisatsiooniga
lg 2 mõttes, sest ELL põhikirjaline eesmärk ei ole keskkonnakaitse, samuti ei ole tema senine tegevus seotud keskkonnakaitsega. Kaebaja leiab, et ta vastab keskkonnaorganisatsiooni tunnustele, kuna edendab lisaks lemmikloomade kaitsele ka vabalt looduses elavate loomade kaitset (tegeleb nende ravimise, rehabiliteerimise ja loodusesse tagasi viimisega) ja on korraldanud kampaaniaid ja pressiteateid metslooma liikide ja elupaikade kaitseks. 6
Seega tuleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi edasiseks menetlemiseks samale kohtule. Kuna asja menetlus jätkub, pole alust praegusel hetkel menetluskulude jaotust otsustada. Halduskohtu sellekohane määrus tuleb tühistada ning kolmanda isiku taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta läbivaatamiseks menetluse lõpetamisel (
MS § 173 lg 3 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.