mõtte kohaselt, andma ülesõitu lõpetavale VW-
teed.
nõuab juhilt ristmikule lähenedes ettevaatlikust ja kui juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel (
). Seega rikkus Toyota juht oma tähelepanematuse ja hooletusega
Kostja on seisukohal, et sõltumata liiklusmärgi „anna teed“ nähtavusest või mittenähtavusest võinuks Toyota juht aru saada, et tegemist ei ole samaliigiliste teede ristmikuga. Riskivastutuse kohaldamiseks peab, tulenevalt VÕS § 1056 lg.1 olema tõendatud, et VW omanikule tekkis kahju üksnes liilusmärgi „anna teed“ puuduliku nähtavuse pärast, mitte aga juhtide (eelkõige Toyota juhi) juhtimisvigade tõttu. Kohtu seisukoht Vaidlus puudub selles, et liikulsõnnetuse toimumise ajal oli Rapla linnas Välja ja Koidu tänava ristmikule paigaldatud liikluskorraldusvahend „anna teed “ puuokstega varjatud ning Koidu tänavalt ristmikule lähenejale halvasti nähtav /t.l.24, 29/, mistõttu võis see liiklejatele, sh ka avarii põhjustanud T T, märkamatuks jääda. Teeseaduse § 37 lg.1 p.3 kohaselt on selliste nähtavust piiravate ja liiklust ohustavate asjaolude kõrvaldamine tee omaniku, so kõnesoleval juhul kostja kohustus. Seega on olemas põhjuslik seos 4 kostja tegevusetuse ja tekkinud liikluskahju vahel ning kostjal on teeseaduse § 37 lg.6 järgi tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kõnesoleval juhul lubavad liiklusõnnetuse asjaolud arvata, et liikluskorraldusvahendi „anna teed“ märkamatuks jäämine Toyota juhile ei saanud olla toimunud avarii ainus põhjus. Avarii põhjustaja, so T T ei eita oma süüd toimunus ning on selgitanud juhtunut kaheti: ristmikule lähenedes ei näinud ta „anna teed“ märki ja 1) eeldas, et liigub ise peateel, 2) eeldas, et tegemist on reguleerimata ristmikuga ning järgis parema käe reeglit. Avarii toimumise ajal kehtinud
nõudis juhilt ritsmikule lähenedes ettevaatlikust ja selle iseärasuste arvestamist.
sätestas, et juhul, kui juht reguleerimata ristmikul ei tea, mis liiki teel ta on, peab ta arvestama, et asub kõrvalteel. Samad põhimõtted on sätestatud praegu kehtiva liiklusseaduse §-dest 56 lg.1 ja 57 lg.3. LS § 56 lg.1 järgi peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Arvestades asjaolu, et avarii põhjustanud Toyota ei keeranud peateel liikunud VW-
ette, vaid sõitis talle külje pealt sisse, on ilmne, et Toyota juht ei täitnud eelpool kirjeldatud liiklusreegleid ja tema rikkumisel on samuti otsene põhjuslik seos tekkinud liikluskahjuga. Kuigi on põhjust eeldada, et liikluskorraldusvahendi „anna teed“ hea nähtavuse korral ei oleks Toyota juht pidurdamatult peateele sõitnud, oli Toyota juhi käitumine talle tundmatul ristmikul sedavõrd ettevaatamatu, et kohtu hinnangul jaotub süü liikluskahju põhjustamisel rikkujate (so hageja ja Toyota juht) vahel võrdselt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 862.65 eurot. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus
iab, et kõnesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.