Tsiviilasi nr 2-13-18666 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2013. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.

§ 157lg-t 1.

Kuna enne 01.03.

§ 157lg 1 kohane 30 aasta pikkune aegumistähtaeg ei lõpeks käesoleval juhul varem kui praegu kehtivas Ts

ÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõudeaegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. Seega ei ole kostja nõue hageja vastu aegunud ning avaldajal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tuginedes eeltoodule ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja palub TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht hagi läbivaatamata jätmise osas TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud hagi nõudeks on tunnistada lubamatuks Tartu Maakohtu 17.05.2000 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-287/2000 sundtäitmine täiteasjas nr 182/2002/2368. Asja materjalidest nähtuvalt on täitemenetluse aluseks olev Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-287/2000 jõustunud 29. mail 2000.a. Sel ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) (01.09.1994.a – 30.06.2002.

1. a)§ 123 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt pikenes vastava nõude aegumistähtaeg 30 aastani, kusjuures aegumise algust tuli jätkuvalt arvestada nõuet tunnustava kohtuotsuse jõustumisest. Seega, seisuga enne 05.04.2011.a oleks 29.05.2000.a jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud 29. mail 2030.a. Alates 05.04.2011.a kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt lühenes nõude aegumistähtaeg taas 10 aastale, kuivõrd 2011.a 1. märtsi seisuga oli asjaomane nõue aegumata. Asjas on oluline võtta seisukoht küsimuses, kas lühendatud, s.o 10-aastast aegumistähtaega tuli arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest (käesoleval juhul: 29. maist 2000.
2. a)või 01. märtsist 2011.a. Vastavalt TsÜS § 157 lg-le 1 (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon) jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. 2 Tõlgendades süsteemselt ja eesmärgipäraselt VÕSRS § 9 lõikes 4 esimest ja teist lauset, võib asuda selgele seisukohale, et 30 aastase aegumistähtaja asemele algab veel aegumata nõuete puhul 10 aastane aegumistähtaeg alates 1.03.2011. Seadusandja eesmärgiks ei saanud olla minetada koheselt seaduse jõustumisega veel aegumata täitedokumentidest tulenevaid nõudeid. Antud juhul algas nõude aegumistähtaeg 29.05.2000 ning 2011. aasta 1. märtsiks oli möödunud 10 aastat 766 päeva. Kuna enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg ei lõpeks varem kui praegu kehtiva TsÜS § 157 lõike 1 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates 01.03.2011. Kohus leiab, et VÕSRS § 9 lg 2 ja 3 analoogia kohaselt tuleb arvestada aegumistähtaja alguseks lg 4 sõnastuse kohaselt 1.03.2011. Eesmärgi pärane ja põhjendatud ei ole asuda seisukohale, et nõue, mis varasema redaktsiooni kohaselt aeguks 27.10.2030, siis seaduse muudatusega ja aegumise tähtaja lühendamisega aeguks 29.05.2010, vaid lühendatud aegumise tähtaega tuleb arvestada alates 1.03.2011. Antud juhul rakendussätete kohaldamisel, ei arvestata aegumistähtaja arvestamisel TsÜS §157 lg 2, mille kohaselt algab aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Seega ei ole hageja vastu esitatud nõue täitemenetluses aegunud ning Ahto Luhal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades eeltoodut jätab kohus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Ahto Luha hagi MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Vastavalt TsMS § 173 lg 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et hageja eest tasus Merle Saar 10.06.2013 riigilõivu 75 eurot ja 11.07.2013 on tasutud hageja eest täiendavalt riigilõivu 50 eurot, kokku 125 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul jätab kohus hagi läbivaatamata, siis tuleb § 150 lg1 p 3 alusel tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõiv. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lõige 4). Seega tuleb Ahto Luhal riigilõivu tagastamiseks esitada vastav taotlus, kus märkida ära, kelle ja millisele kontole kuulub riigilõiv tagastamisele ning millises summas riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3