Obsah (8)

§ 445§ 439§ 230§ 164§ 656§ 374§ 373§ 372

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2013, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. A P esitas 16.02.2012 Harju Maakohtule hagi M Pa vastu abielu lahutamiseks. M Pa esitas 10.04.2012 vastuhagi ühisvara jagamiseks.
2. Hagiavalduses palus M. Pa lõpetada varaühisuse varasuhte, jagada poolte ühisvara ning tuvastada, et laenusuhted vastavalt laenulepingule nr xxxxxxxxxx koos lisaga on A. Pi lahusvaraks. Ühisvara palus M. Pa jagada selliselt, et kinnistu xxxxxxxxx jääb A. Pi ainuomandisse; A. P tasub M. Pale hüvitisena kinnisomandi kaotamise eest 160 000 eurot; A. P tasub M. Pale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot; sõiduk xxxxxxxxxx jääb A. Pi ainuomandisse; A. P tasub M. Pale hüvitisena auto xxxxxxxxxxx eest 4000 eurot; A.Persevile jääb ainuõigus liisingus olevale sõidukile Mercedes-Benz, reg nr xxxxxxxxxxx, koos kohustusega ainuisikuliselt tasuda liisingumakseid; M. Pale jääb ainuõigus liisingus olevale sõidukile BMW, reg nr xxxxxxxxxxxx, koos kohustusega jätkata ainuisikuliselt liisingumakseid; kontol olev raha jagatakse pooleks nii, et M. Pale jääb 615,50 eurot ja 1827,50 dollarit, mille A. P peab M. Pale tasuma; väärtpaberid jäävad A. Pi ainuomandisse; A. P peab tasuma M. Pale hüvitisena väärtpaberite eest 5122,84 eurot.
3. A. P vaidles M. Pa hagile vastu. 07.10.2012 esitas A. P vastuhagi ühisvara jagamiseks. Ta palus jagada ühisvara selliselt, et kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxx müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades; sõiduauto mudel xxxxxxxxx müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse võrdsetes osades poolte vahel; 712 väärtpaberit jagatakse poolte vahel võrdsetes osades; avalikul enampakkumisel müüakse 20 maali ja saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt; laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev laenukohustus jagatakse poolte vahel võrdsetes osades selliselt, et AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxx tulenev laenujääk koos intressiga summas 324 474,94 eurot jääb A. Pi kanda ja mõista M. Palt hüvitisena välja 162 237,47 eurot; laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev laenukohustus tunnistatakse M. Pa lahusvaraks ja laenujääk 44 086,19 eurot jääb M. Pa kanda; ajavahemikul 05.10.2007-01.10.2012 laenulepingu nr xxxxxxxxxx täitmiseks tasutud 16 426,46 eurot jagatakse võrdsetes osades ja M. Palt mõista välja A.Pi kasuks hüvitis 8213,23 eurot.
4. Maakohus keeldus 15.10.2012 kohtuistungil protokollilise määrusega A.Pi vastuhagi menetlusse võtmisest ja selgitas, et käsitleb seda vastuväidetena ning menetleb A. Pi hagi abielu lahutamiseks ja M. Pa vastuhagi ühisvara jagamiseks. Maakohtu 15.10.2012 osaotsusega lahutati poolte abielu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis kinnistu xxxxxxxx ja sõiduauto mudel xxxxxxxxxx A. Pi ainuomandisse; tuvastas, et Swedbank AS ja A. Pi vahel 2 05.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxx ja selle 29.12.2006 lisast 1 tulenev laenukohustus on poolte ühisvara ning jättis sellest tuleneva laenukohustuse, mille jääk 05.10.2012 seisuga on 324 474,94 eurot, rahalise kohustusena A. Pi omandisse. Kohus mõistis A.Pilt M. Pa kasuks välja hüvitise kinnisomandi kaotamise eest suurusega 157 000 eurot, hüvitise sõiduki xxxxxxxxxx omandi kaotamise eest 2000 eurot ja ½ pangakontol nr 221011942305 olevast rahast 30.05.2012 seisuga, so 615,50 eurot ja 1827,50 USD. M. Palt mõistis kohus A. Pi kasuks välja hüvitise 161 525 eurot Swedbank AS ja A. Pi vahel 05.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx ja selle 29.12.2006 lisast 1 tuleneva M. Pa osa eest laenukohustuses. Kohus tasaarvestas poolte hüvitised ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel M. Palt A.Pi kasuks välja hüvitise 516,06 eurot.
6. Kohus jättis rahuldamata M. Pa nõude kohustada A. Pit tasuma M. Pale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot ja nõude tuvastada M. Pa ainuõigus liisingus olevale sõidukile BMW, reg nr xxxxxxxxx koos kohustusega ainuisikuliselt jätkata liisingumakseid antud sõiduki eest.
7. Kohus mõistis M. Palt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 639,11 eurot riigituludesse ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8. Pooled jõudsid 13.03.2013 kohtuistungil kokkuleppele osa ühisvara jagamises selliselt, et kinnistu jääb A. Pi ainuomandisse ja ta tasub M. Pale selle eest hüvitisena 157 000 eurot ning sõiduk xxxxxxxxxx jääb A. Pi ainuomandisse ja ta tasub selle eest M. Pale hüvitisena 2000 eurot.
9. M. Pa loobus nõudest jätta väärtpaberid hageja ainuomandisse ja saada selle eest hüvitisena 5122,84 eurot, samuti nõudest tuvastada A. Pi ainuõigus liisingus olevale sõidukile Mercedes-Benz, reg nr xxxxxxxxxx koos kohustusega tasuda ainuisikuliselt liisingumakseid antud sõiduki eest.
10. Poolte vahel on vaidlus järgmiste M. Pa poolt vastuhagis esitatud nõuete osas: tunnistada laenukohustused laenulepingust nr xxxxxxxxx koos lisaga A. Pi lahusvaraks; kohustada A. Pit tasuma M. Pale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot; tuvastada M. Pa ainuõigus liisingus olevale sõidukile BMW, reg nr xxxxxxxxxxx koos kohustusega jätkata ainuisikuliselt liisingumakseid antud sõiduki eest; jagada kontol olev raha pooleks nii, et M. Pale jääb 615,50 eurot ja 1827,50 dollarit, mille A. P peab tasuma M. Pale.
11. Laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev laenujääk koos intressiga on 05.10.2012 seisuga 324 474,94 eurot. Laenu maksab A. P. Laen võeti väärtpaberite ostmiseks. Vaidlus on selle üle, kas laenu eest osteti väärtpaberid perekonna või A. Pi huvides. Seetõttu on vaidlus ka selle üle, kas laenulepingust tulenev laenukohustus on abikaasade ühisvara, so ühine laenukohustus ja tuleb PKS § 38 järgi jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga või on see A. Pi lahusvara.
12. Kohus leidis, et laenukohustus on abikaasade ühisvaral lasuv kohustus ja tuleb jagada abikaasade vahel võrdselt. Laenuleping sõlmiti abielu ajal. Väärtpaberite omandamise ja laenukohustuse võtmise ajal, so enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara on nende ühisvara. Seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta. Kuna PKS § 20 lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel PKS § 20 lg-st
14. A. Pi pangakontode väljavõtete kohaselt on pangakontole nr xxxxxxxxx laekunud ajavahemikul 01.01.2000-30.05.2012 1 627 153,56 eurot ja kontole nr 3 xxxxxxxxxxxxxx ajavahemikul 01.01.2000-02.01.2012 129 827,10 eurot (2 031 352,71 krooni). Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see poolte ühisvaraks. Nimetatud raha olemasoluga luges kohus tõendatuks, et pooltel oli võimalik sissetuleku tõttu võimaldada perekonnale tavapärasest suuremaid kulutusi, mistõttu on perekonna huvides tehtud kulutusteks ka investeeringud väärtpaberitesse. Pooled ei ole veenvalt põhistanud, et ligikaudu 6 aastat enne abielu lõppemist on üks abikaasadest sõlminud laenulepingu ainult enda ja mitte perekonna huvides ning on kasutanud laenuraha arvel ostetud väärtpaberitega hiljem tehtud väärtpaberitehingutest saadud tulu ainult enda ja mitte perekonna huvides ja heaoluks. Laenulepingust nr xxxxxxxxxx tulenev laenukohustus, mille jääk 05.10.2012 seisuga on 324 474,94 eurot, tuleb jätta A. Pi lahusvaraks, nagu pooled soovisid. Kuna tegemist on poolte ühisvaral lasuva kohustusega, tuleb kohustus jagada abikaasade vahel võrdselt ning seega tuleks M. Pal hüvitada A. Pile pool laenusumma jäägist, so 162 237,47 eurot. Kuna A. P nõustus hüvitisega 161 525 eurot, tuleb M. Palt A. Pi kasuks välja mõista 161 525 eurot.
15. Auto Opel Zafira (reg nr xxxxxxxxx) ja selle müügi eest saadud raha ei kuulu ühisvara hulka, mida on võimalik jagada. Sõiduk võõrandati 2007.a, so poolte abielu ajal. M. Pa ei ole tõendanud, et ligikaudu 5 aastat enne abielu lõppemist kasutas üks abikaasa sõiduki müügist saadud raha ainult enda ja mitte perekonna huvides ning heaoluks. M. Pa nõue ei selles osas veenvalt põhistatud ja nõue kohustada A. Pit tasuma temale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot tuleb jätta rahuldamata.
16. Pooltel ei ole sõiduki BMW (reg nr xxxxxxxx osas liisingusuhet Swedbank Liising AS-ga ega kohustust tasuda liisingumakseid. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata M.Pa nõude tuvastada tema ainuõigus liisingus olevale sõidukile BMW koos kohustusega jätkata ainuisikuliselt liisingumakseid sõiduki eest.
17. Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see poolte ühisvaraks. 30.05.2012 seisuga oli A. Pi kontol nr xxxxxxxxxxxxx 1231,61 eurot ja 3655,74 USD. Lähtudes eeltoodust tuleb A. Pilt M. Pa kasuks välja mõista hüvitis 615,50 eurot ja 1827,50 USD.
18. Kokku peab A. P hüvitama M. Pale 161 008,94 eurot ja M. Pa peab hüvitama A. Pile 161 525 eurot.

§ 445

lg 1 lause 2 kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas, kui kohus vastastikused nõuded rahuldab. Lähtudes eeltoodust tasaarvestas kohus poolte vastastikused hüvitised ja selle tagajärjel mõistis M. Palt A. Pi kasuks välja hüvitise 516,06 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. M. Pa palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, resolutsiooni p-de 4, 7, 8, 9, 10 ja 11 osas, so kus kohus tuvastas, et Swedbank AS ja A. Pi vahel 05.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-158876-EV ja selle 29.12.2006 lisast 1 tulenev laenukohustus on poolte ühisvara; mõistis M. Palt A. Pi kasuks välja hüvitise 161 525 eurot sellest laenulepingust ja lepingu lisast tuleneva M. Pa osa eest laenukohustuses; tasaarvestas poolte hüvitised ja mõistis tasaarvestuse tagajärjel M. Palt A.Pi kasuks välja hüvitise 516,06 eurot; jättis rahuldamata M. Pa nõude kohustada A. Pit tasuma M. Pale müüdud auto Opel Zafira eest hüvitisena 7000 eurot ja nõude tuvastada M. Pa ainuõigus liisingus olevale sõidukile BMW, reg nr xxxxxxxxx koos kohustusega ainuisikuliselt jätkata liisingumakseid selle sõiduki eest; mõistis M. Palt välja riigilõivu, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel vabastatud ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. 4 Ta palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastada, et laenukohustused laenulepingu nr xxxxxxxxx ja selle lisa järgi on A. Pi lahusvaraks, kohustada A. Pit tasuma M. Pale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot ja jätta menetluskulud A. Pi kanda.
2. Kohus ületas nõude piire ja tegi otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud, millega rikkus

§ 439

. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul, kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppeni kaasomandi eseme jagamise osas, teostab jagamist kohus hageja nõudel (AÕS § 77 lg 2). Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

1. Kohtu menetluses oli ühisvara jagamise osas ainult M. Pa hagi. A. Pi vastuhagi ei võtnud kohus menetlusse ja A. P seda määrust ei vaidlustanud. Seega pidi kohus lähtuma vaid M. Pa nõudest ega saanud arvesse võtta A. Pi nõudeid või soove selle kohta, kuidas ühisvara jagada.
2. M. Pa palus tuvastada, et laenukohustus koos lisaga on A. Pi lahusvaraks. Kohtul oli võimalus selle nõude osas kas hagi rahuldada või jätta rahuldamata, kuid tal ei olnud õigust tuvastada, et laenukohustus on ühisvara. Samuti ei olnud kohtul õigust mõista M. Palt A. Pi kasuks välja hüvitist 161 525 eurot M.Pa osa eest laenukohustuses, kuna sellist nõuet kohtu menetluses ei olnud. Seetõttu ei saanud kohus ka tasaarvestada poolte vastastikuseid hüvitisi ega mõista selle tagajärjel M. Palt välja hüvitist 516,06 eurot A. Pi kasuks.
3. Kohus tegi ebaõiged järeldused laenu võtmise eesmärgi suhtes.

§ 230lg 1 kohaselt pidi A.

P tõendama, et väärtpaberite ost oli perekonna huvides. Seda ta ei tõendanud. A. Pi kontode väljavõtete alusel oleks pidanud järeldada, et laen võeti üksnes A. Pi huvides ja vajadusteks. M. Pa ja perekond ei saanud sellest midagi. A. P kandis M. Pa kontole vaid piiratud summasid ja needki olid sihtotstarbelised, näiteks majapidamiseks või millegi konkreetse ostmiseks. Peale ühiselamu, mis osteti enne laenu võtmist, puudub perekonnal muu vara. Perekonna huvides võetud laenust saaks rääkida siis, kui A. Pi kontole laekunud 1 800 000 eurost oleks M. Pa saanud endale 900 000 eurot või oleks poolte ühisvara tänu laenu võtmisele oluliselt suurenenud. Olukorras, kus kõik rahalised vahendid ja väärtpaberid olid ainult A. Pi valduses ning M. Pa ja perekond ei saanud sellest midagi, ei saa tuvastada, et laenukohustus on poolte ühisvaraks.

1. Kohus arvestas valesti laenulepingu laenujäägi. Kohtu arvamuse kohaselt oli laenukohustuse jääk 05.10.2012 seisuga 324 474,94 eurot, kuigi hageja teatas kohtule, et laenujääk on ca 276 000 eurot. Kohus jättis selle tähelepanuta ja lähtus ainult A. Pi esitatud andmetest. Swedbank AS kirja järgi oli 2011.a laenujäägiks 278 393 eurot, seega ei saanud 2013.a laenujäägiks olla kohtu märgitud summa.
2. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata M. Pa nõude kohustada A. Pit tasuma M.Pale hüvitisena müüdud auto Opel Zafira eest 7000 eurot. Nimetatud sõiduk müüdi 18.08.2007 219 000 krooni ehk 14 000 euro eest ja raha kanti A. P kontole Ühispangas. A. P ei tõendanud, et auto müügist saadud raha oleks kulutatud pere huvides. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, miks ei ole M. Pal õigust auto müügist saadud rahale.
3. M. Pa ei nõudnud vastastikuste nõuete tasaarvestamist. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kohus tasaarvestust kohaldas.
4. Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud

§ 164lg 1 alusel.

M. Pa esitas hagi ühisvara jagamiseks põhjusel, et A. P seda vabatahtlikult teha ei soovinud. Kuigi 5 kohus rahuldas hagi osaliselt, on otsus tehtud A. Pi kahjuks. Seetõttu oleks põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud A. Pi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

1. A. P vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ja asi tuleb saata tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 656lg 2 teine lause ja § 657 lg 1 p 3).

1. Maakohus leidis õigesti, et PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud AÕS § 77 lõikes 2, mille kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikult või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühis- või kaasomandi lõpetamisel saab kohus valida üksnes osundatud normis sätestatud lõpetamisviiside vahel. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et alates 01.07.2003 saab kohus AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis ja kui teine abikaasa soovib ühisvara jagada teisiti, tuleb tal esitada vastuhagi. Lõpetamise viisid võib esitada ka alternatiivsena.
2. A. P ei nõudnud 16.02.2012 hagiavalduses ühisvara jagamist koos abielu lahutamisega PKS § 37 lg 1 järgi. M. Pa hagi ühisvara jagamiseks oleks maakohtul tulnud käsitleda mitte vastuhagina, vaid hagina, mis liidetakse A. Pi abielu lahutamise hagiga

§ 374alusel.

A. Pil, kes soovis ühisvara jagada teisiti kui seda soovis M. Pa, oli õigus esitada

§ 373lg 1 alusel vastuhagi.

Seda A. P 07.10.2012 ka tegi (IV kd lk 40-43). Maakohus keeldus alusetult A. Pi vastuhagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et vastuhagi vastuhagile esitada ei saa. A. Pil ei olnud võimalik muul viisil kui vastuhagi esitamisega oma õigusi ühisvara jagamisel kaitsta, kui ta soovis ühisvara jagada teisiti (vt käesoleva otsuse p 30) ja kohus oleks pidanud võtma vastuhagi menetlusse. 32. Lisaks eeltoodule rikkus maakohus menetlusnorme sellega, et keeldus A. Pi vastuhagi menetlusse võtmisest 15.10.2012 kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega (IV kd lk 70).

§ 373

lg 3 järgi kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 372

lg-te 1 ja 3 järgi lahendab kohus (vastu)hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise motiveeritud määrusega, mis on sama paragrahvi lg 5 järgi edasikaevatav. A. Pil ei olnud kohtu ebaõige tegevuse tõttu võimalik vastuhagi menetlusse võtmist vaidlustada. Eeltoodud eksimused viisid ringkonnakohtu hinnangul ebaõige otsuse tegemiseni.

1. M. Pa ei soovinud ühisvarana jagada Swedbank AS ja A. Pi vahel 05.10.2006 sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxx ja selle 29.12.2006 lisast 1 tulenevat laenukohustust. Vastupidi, ta palus hagiavalduses tuvastada, et nimetatud laenukohustus on A.Pi lahusvara. Sellise tuvastushagi oleks saanud kohus kas rahuldada või jätta rahuldamata, mitte lugeda laenukohustust ilma vastava nõudeta ühisvaraks ega seda ühisvarana jagada viisil, millist ei ole taotletud. Laenukohustust soovis jagada A. P, märkides oma 07.10.2012 hagiavalduses ka selle jagamise viisi. Kuna kohus A. Pi hagi menetlusse ei võtnud, ei saanud kohus 6 laenukohustust kohtuotsuses märgitud viisil jagada. See tõi endaga kaasa selle, et kohtul ei olnud alust mõista M. Palt välja hüvitist laenukohustuse eest ega teha vastastikuste hüvitiste osas tasaarvestust selliselt, nagu kohus tegi.
2. Alusetu keeldumine A. Pi vastuhagi menetlusse võtmisest on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis ei ole apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Kohus ei võinud M. Pa hagi alusel jagada ühisvara viisil, nagu kohus tegi ja see viis tervikuna ebaõige lahendi tegemiseni. Ühisvara jagamine tuleb lahendada M. Pa hagi ja A. Pi vastuhagi alusel tervikuna uuesti. Seetõttu ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad vaidluse sisulist lahendamist.
3. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 7