Menetluskulud jätta J M Ti kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 17.01.2011 esitas D V Harju Maakohtule hagi J M Ti vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.03.2009 eluruumi tähtajatu üürilepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse xxxxxxxxxxx asuva ridaelamu suurusega 160 m2, üüriga 20 000 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 10 493, 03 eurot, viivise 273, 73 eurot, viivise 0,022% päevas võlgnevuse jäägilt alates 18.10.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. 26.03.2009 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et lõpetab üürilepingu ja kolib välja maikuu lõpuks. Vaatamata lepingu ülesütlemisele jätkas kostja eluruumi kasutamist kuni 16.09.2010. Perioodil 04.06.2009 - 16.08.2010 tasus kostja hagejale üüri igakuiselt 10 000 krooni, v.a veebruar 2010, mil tasus 5818, 70 krooni, kokku 145 818, 70 krooni, jättes tasumata 164 181, 20 krooni (10 493, 03 eurot). Kostja tegevusest tulenevalt teostas hageja elamus remondi. Hageja sõlmis uue üürilepingu sama objekti kasutamiseks 26.01.2011. Hageja esitas kostjale pretensiooni, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on arvestanud viivist seaduses sätestatud määras perioodi 21.06.2011 - 13.10.2011 eest 273, 73 eurot, millele lisandub edasiselt sissenõutavaks muutuv viivis (TsMS § 367). Üürisuhte tekkimine sõltub lepingupoolte vastastikuste kattuvate tahteavalduste vahetamisest
Tahteavalduste kaudu saavutatakse poolte kokkulepe, mis peab sisaldama sõlmitava lepingu tingimusi niisugusel määral, mis võimaldab järeldada tahet olla õiguslikult seotud. Üürilepingu puhul on sellisteks tingimusteks eelkõige üüri suurus, selle tasumise kord, üürisuhte pikkus ja kindlasti poolte õigused ja kohustused. E-kirjadest nähtub, et kostja tahe on olnud suunatud üürisuhte jätkamise asemel pigem ridaelamust väljakolimisele, millele viitab üheselt üürilepingu ülesütlemine ja korduvad selgitused, et kostja kolib hiljemalt 30.05.2009 välja ning korduvad viited maja valmimise hilinemisele. Kirjavahetuse põhjal ei saa teha järeldust, et hageja on nõustunud uue üürilepingu sõlmimisega või üürihinna muutmisega. Kostja on ekslikult leidnud, et hageja eest sõlmis uue üürilepingu A V, kes tegutses hageja nimel näivus- ja talumisvolituse alusel või esindajana hageja majandus- ja kutsetegevuses. 28.07.2009 kostjale saadetud e-kirjas A V kinnitas, et tal ei ole õiguslikku alust kostjaga lepingu sõlmimiseks meili teel ning selleks, et muuta, lõpetada või sõlmida lepingut peab olema üürileandja kirjalik nõusolek. Hageja ei ole kunagi nõustunud kostja ettepanekuga sõlmida uus üürileping või muuta üürilepingut. Nii varasem, 05.10.2007 üürileping, kui ka 01.03.2009 üürileping on sõlmitud kirjalikus vormis, kus on fikseeritud kõik üürisuhte olulised tingimused. Seega arvestades ka poolte varasemat käitumist, ei saa teha järeldust, et poolte vahel sõlmiti e-kirjade vahetamise teel uus üürileping. Mõistmatuks jääb, miks oleks tulnud sõlmida uus üürileping poole madalama üürisummaga, kui see oli 01.03.2009 sõlmitud üürilepingus. 22.07.2009 teatega ja sellele järgnenud kokkuleppega andis hageja eluruumist väljakolimiseks mõistliku tähtaja. Kostja lahkus eluruumist alles 16.09.
). Juhul, kui uut üürilepingut ei sõlmitudki, ei saa eitada, et pooled võtsid 25.04.2009 ja 28.04.2009 tagasi oma tahteavaldused seoses üürilepingu lõpetamisega ning muutsid senist üürilepingut (
Arusaamatu on, miks asus hageja suvel 2009 aktiivselt lõpetama üürisuhet, mis hageja arvates lõppes 31.05.
lg-st 4 juhindudes tuleb eeldada, et kostjapoolne täitmine oli kohane ja täitmisena pakutu oli võlgnetav. 22.07.2009 hageja avaldatud kuulutuses eluruumi üürimiseks oli üüriks märgitud 15 000 krooni. Hageja ei teatanud kostjale uue üürniku leidmisest kuni kostja poolt üüripinna vabastamiseni. Seega tuleb eeldada, et hageja leidis uue üürniku alles 26.01.2011, mil hageja sõlmis uue üürilepingu. Seega perioodil 01.06.2009 - 16.09.2010 puudus hagejal uus üürnik, millest saab järeldada, et hageja nõutud üür oli liiga kõrge - nimetatud periood langes majanduskriisi kõige raskemale ajajärgule. Sellest nähtuvalt vastas kostja poolt tasutud üür turutingimustele. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis J M Tilt välja üürivõlgnevuse 10 493, 03 eurot, viivise 273, 73 eurot ning viivise 0,022% päevas võlgnevuse jäägilt alates 18.10.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. 3 Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Pooled sõlmisid 01.03.2009 tähtajatu eluruumi üürilepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse xxxxxxxxxxxx asuva ridaelamu suurusega 160 m2, üüriga 20 000 krooni kuus. 26.03.2009 esitas kostja hagejale e-kirja, milles teavitas hagejat soovist katkestada leping 30.03.2009 ja kolida välja mai lõpus 2009. Kostja kasutas ridaelamut kuni 16.09.2010. Kostja ja A V pidasid seoses üürilepinguga meilivahetust 19.04.2009 - 28.04.2009. Kostja tasus hagejale igakuiselt üüri perioodi 04.06.2009 - 16.09.2010 eest 10 000 eurot kuus, v.a veebruar 2010, mil kostja tasus 5818,70 krooni. Poolte vahel on vaidlus, kas pooled sõlmisid uue üürilepingu uutel tingimustel 01.06.2009 seisuga ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale üürivõlgnevuse perioodi 04.06.2009 - 16.09.2010 eest summas 10 493, 03 eurot. Kostja kasutas poolte vahel 01.03.2009 sõlmitud üürilepingu alusel ridaelamut xxxxxxxxxxxx hinnaga 20 000 krooni kuus (
). 26.03.2009, kooskõlas üürilepingu punktiga 3.1, saatis kostja hagejale e-posti teel teate üürilepingu korralisest ülesütlemisest alates 30.03.2009 ning asjaolust, et kostja kolib üüripinnalt välja mai lõpus 2009 (
Samas e-kirjas teavitas kostja hagejat, et viibib reisil juunis, Tallinnas on juulis-augustis 2009 ning on huvitatud maksma perioodi juuni-august eest 15 000 krooni, kui hageja ei ole selleks ajaks leidnud uut üürnikku. 19.04.2009 e-kirjas teavitas kostja A Vd, et kostja kolimine oma majja viivitub ning enne üürilepingu sõlmimist soovis teada, kas üür kokku 40 000 krooni on vastuvõetav perioodi 01.06.2009 - 30.09.2009 eest. A V vastas 19.04.2009, et selline üür oleks vastuvõetav üksnes, kui majas ei ela keegi neli kuud ning kui hagejal on ligipääs majja ja 40 000 krooni üüri ning muruniitmise eest 2000 krooni makstakse ette. 21.04.2009 teavitas kostja, et ta viibib reisil vaid juunis, mille peale A V teatas, et on kostjast valesti aru saanud ning hageja nõustub üüri alandamisega 10 000 kroonile vaid juuni eest ja edasi on igakuine maksumus sama, mis üürilepingus. 25.04.2009 teavitas kostja, et juunis võiks hageja teha remonti ning alustada uue üürniku otsimisega. Elamut võib näidata ajal, mil kostja elab sees. Kostja kolib elamust välja kolme nädalaga, kui hageja leiab uue üürilise, kostja maksab 10 000 krooni kuus. 27.04.2009 e-kirjas palus A V täpsustada, kas juunis on hagejal võimalus pääseda majja remondi tegemiseks, millele kostja teatas, et jah. 27.04.2009 teavitas A V kostjat, et see sobib ka hagejale. 28.04.2009 kirjas palus kostja täpsustada, millises ulatuses soovib hageja remonti teha. Kostja jätkas elamu kasutamist perioodil 01.06.2009 - 16.09.2010. Kohus leidis, et pooled ei ole sõlminud 01.06.2009 uut üürilepingut uutel tingimustel, mille alusel kostja tasub üüri 10 000 krooni kuus (
Kirjavahetusest nähtub, et 10 000 kroonise üüriga on nõustutud üksnes juuni 2009 eest, kusjuures edaspidiselt kehtis üürilepingu järgne üür ehk 20 000 krooni kuus. Kirjavahetusest ei nähtu, et hageja on nõustunud üüriga 10 000 krooni kuus kuni uue üürniku leidmiseni. Eeltoodut kinnitab hageja käitumine, et ta ei soovinud uutel tingimustel üürilepingu sõlmimist, saates 22.07.2009 kostjale teate üürilepingu lõpetamisest alates 31.07.2009. Teate kohaselt oli kostja tähtaegselt üüri- ja kommunaalkulude eest tasumata jätnud, mis näitab, et hageja ei ole nõustunud üüriga 10 000 krooni kuus. Lisaks on A V teavitanud kostjat 28.07.2009 e-kirjas volituste puudumisest üürilepingu sõlmimiseks e-posti teel. Isegi kui lugeda, et A Vl oli volitus TsÜS § 118 lg 2 alusel, ei saa e-kirjavahetusest välja lugeda, et A V on nõustunud kostja pakkumisega tasuda üüri 10 000 krooni kuus. Kuna kostja ruume 30.05.2009 ei tagastanud, siis tuleb lugeda, et kostja jätkas üüritud ruumide kasutamist samadel tingimustel, mis sisaldusid pooltevahelises 01.03.2009 üürilepingus. Pooled on 01.03.2009 üürilepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et lepingu muutmine on võimalik üürileandja kirjalikul nõusolekul. Sellist nõusolekut ei ole esitatud. Kostja on alates juunist 2009 tasunud hagejale üüri kokku 145 818, 70 krooni (9319, 51 eurot), arvestusega 10 000 krooni kuus, v.a veebruaris 2010, 4 kui tasus 5818, 70 krooni. Kuna kostjal oli kohustus tasuda 20 000 krooni kuus, siis on kostjal tasumata 164 181, 20 krooni ehk 10 493, 03 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja palus kostjalt välja mõista
Hageja esitas kostjale korduva kahju hüvitamise nõude 07.06.2011, andes tasumise tähtajaks 10 päeva. Mõistlik on lugeda nõude kostjale kättetoimetamise ajaks 3 päeva, millest algab 10-päevase tähtaja kulgemine. Hagi esitamise seisuga oli kostja kohustatud tasuma viivist 273, 70 eurot (119 päeva eest). Ühtlasi palus hageja kostjalt alates 18.10.2011 välja mõista viivis protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Kostjal oli võimalus vabastada ruumid koheselt, kui ta sai teada, et hageja ei nõustunud kostja pakkumusega tasuda üüri 10 000 krooni kuus. Kostja jätkas elamu kasutamist kuni 16.09.
§-s 29 sätesatud tõlgendamisreeglid. 25.04.2009 kostja ettepanek sisaldas eraldiseisvat pakkumust uutel tingimustel üürilepingu sõlmimiseks. Maakohus on pakkumuse sisu meelevaldselt sidunud varasema kirjavahetusega. Antud pakkumus oli selgelt formuleeritud ja muust kirjavahetusest eraldiseisev. Kostja märkis, et kui hagejale pole ettepanek sobiv, siis kolib ta üüripinnalt välja. Maakohtul tulnuks
Kui seda polnud võimalik teha, tulnuks poolte tahteavaldusi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega saranane mõistlik isik neid samadel asjaoludel pidi mõistma (TsÜS § 75 lg 1,
Mõistlik isik pidi samas olukorras mõistma kostja ettepanekule A V antud vastust „Siis on see meile ka sobiv“ kui nõustumust kostja pakkumusega. Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe olulistes üürilepingu tingimustes, vahetanud tahteavaldusi ning juhindudes
Hageja ei saa tugeneda
§-le
Hageja 22.07.2009 5 avaldatud kuulutuses eluruumi üürimiseks märgitud üür (15 000 krooni) oli liiga kõrge turuolukorda arvestades, mistõttu vastas kostja poolt tasutud üür (10 000 krooni) tegelikele turutingimustele. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et hageja pakkus üüripinda üürile madalama hinnaga, kui kostjalt nõutav kahjuhüvitis (üür). Hageja kahju saaks olla mitte enam kui 5000 krooni kuus, seega kokku mitte enam kui 79 181 krooni (5060, 60 eurot). A V tegutses hageja esindajana näivus- ja talumisvolituse alusel, mis TsÜS § 118 lg 2 alusel on piisav, et lugeda hageja poolt volitus oma pojale A Vle nõustumuse esitamiseks antuks. A V võttis 26.04.2009 vastu kostjapoolse korralise ülesütlemisavalduse 01.03.2009 üürilepingu lõpetamiseks. Antud asjaolu käsitleb ka hageja õigele isikule tehtuna. Hageja on elamu üürimisel tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses. Nimetatud tegevuses on hageja kasutanud oma poega, mistõttu TsÜS § 116 lg-st 2 ja § 132 lg-st 1 tulenevalt tuleb lugeda viimase poolt 28.04.2009 antud nõustumus kostja pakkumusele tehtuks hageja nimel. Aprillis 2009 toimunud kirjavahetuses ei teatanud A V kordagi, et tal puuduvad volitused hageja esindamiseks, mistõttu on hea usu põhimõttega vastuolus ja ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et A V andis volituste puudumisest teada, kuna tegi seda kolm kuud pärast üürilepingu sõlmimist (
Isegi juhul, kui lugeda, et uut üürilepingut poolte vahel ei sõlmitud, nähtub poolte käitumisest, et üürikokkulepet oli muudetud.
lg-st 3 tulenevalt ei või üürileandja tugineda üürilepingu punktile 7, kuna kostja võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja võis hageja käitumisest järeldada, et varasem üürilepingu tähtaeg on pikendatud vastavalt tema 25.04.2009 ettepanekule ning uus üür on 10 000 krooni kuus. Ka 22.07.2009 pretensioonis heidab hageja kostjale ette, et kostja on hilinenud maksetega, mitte et ta makseid tasunud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid viivise väljamõistmise osas tuleb resoltsiooni täpsustada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu otsust selles osas muuta, ülejäänud osas jääb otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei kohaldanud asja lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuli hinnata kõiki tõendeid, s.h ka kohtule esitatud kirjavahetust, eelistamata üht kirja teisele. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt. Kohtul ei olnud alust tuvastada, et pooltevaheline üürileping oleks 31.05.2009 lõppenud ja alates 01.06.2009 kehtiks uus üürileping kostja määratud tingimustel. Kostja 26.03.2009 e-kirjast (tl 73) nähtuvalt soovis kostja üürilepingut lõpetada ja kinnitas väljakolimist maikuu lõpus 2009, kuid avaldas samas soovi elamut jätkuvalt kasutada (soov maksta kolme suvekuu eest 15 000 krooni näitab üheselt tahet üürilepingut faktiliselt mitte lõpetada). 25.04.2009 e-kirjas (tl 74) edastab kostja soovi kasutada elamut 10 000 krooni eest kuus ning teatab, et on majast ära juunis 2009, mil hageja võiks teha remonti (hageja küsimusele, kas sel ajal on ligipääs majja võimalik, vastab kostja jaatavalt, millise võimaluse sobivust kinnitab omakorda hageja). Et nimetatud kirjavahetusest ei ole võimalik tuletada uue üürilepingu sõlmimist või üürimäära muutmist (kahekordset vähendamist), kinnitab ka hageja edasine käitumine. Sellele 6 viitab ka hageja 22.07.2009 teade üürilepingu lõpetamise kohta (tl 75), milles märgitakse põhjuseks üürniku poolt üürilepingu tingimuste pidevat rikkumist (üüri- ja kommunaalmaksete tasumisega viivitamine, üüritud varasse hoolimatut suhtumist, kahju tekitamist). Vähemalt sel ajal pidi kostjale olema selge, et hageja ei nõustunud 10 000 krooni üüriga (ning soovib üürnikust tulenevatel põhjustel üürisuhet lõpetada). Eeltoodud asjaolusid kogumis tõlgendades ei saanud mõistlik isik samas olukorras pidada varasemat üürilepingut lõppenuks ja uut alates 01.06.2009 sõlmituks ega ka üüri suurust puudutavat kokkulepet muudetuks. Asjaolu, et hageja võttis kostjalt kahel korral (04.06.2009 ja 14.07.2009) vastu mittetäieliku täitmise, ei kinnita apellandi väiteid. Kuna kostja üüritud ruume ei tagastanud ja jätkas nende kasutamist kuni 16.09.2010, tuleb tingimuste osas kohaldada pooltevahelises 01.03.2009 üürilepingus kokkulepitut. Pooled on 01.03.2009 üürilepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et lepingu muutmine on võimalik üürileandja kirjalikul nõusolekul. Kohtule esitatud tõnditest sellist nõusolekut ei nähtu. Kostja on alates juunist 2009 tasunud hagejale üüri arvestusega 10 000 krooni kuus, v.a veebruar 2010, kui tasus 5818, 70 krooni. Seega tuli kohtul vähemtasutud üür kostjalt välja mõista. Viivise osas vajab kohtuotsus muutmist. Kuna hageja oli hagiavalduses esitanud vastava nõude, tuginedes TsMS § 367, tuli kohtul mõista kostjalt kohtuotsuse tegemise seisuga välja viivis kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul on kohus mõistnud viivise protsendina välja alates hagi esitamisest, kuid ei ole seejuures arvestanud seadusjärgse viivise määra muutumist (vähenemist). Kuna ringkonnakohus täpsustab kohtuotsuse resolutsiooni, mõistab ta viivise välja kindla summana kohtuotsuse tegemise seisuga, alates 01.09.2013 aga protsendina. Hagiavalduse kohaselt arvestab hageja oma nõude sissenõutavaks muutmist alates 21.06.2011, sellest ajast on hagejal õigus nõuda viivist.
lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Seega tuleb lähtuda poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimasest intressimäärast enne iga aasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.