← Eesti

2-13-50156/4

Obsah (7)§ 466§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-13-50156 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Hele Ilisson Määruse avalikult teatavaks- 18. november 2013. a Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-5015

§ 466lg 3).

ASJAOLUD Menetluse käik 24.10.

  1. a on kohtusse saabunud Pentabox OÜ hagi Berry Farming OÜ vastu kahju summas 6940 eurot väljamõistmise nõudes. Lisaks on hagis esitatud kaks alternatiivset nõuet: asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja alusetu rikastumise alusel saadu tagastamiseks. 01.11.
  2. a võeti hagi menetlusse. 13.11.
  3. a saabus kohtule 11.11.
  4. a poolte poolt allkirjadega kinnitatud kompromissileping, milline palutakse kohtul kinnitada ning ühtlasi tsiviilasja nr 2-13-50156 menetlus lõpetada. Kompromissilepingu tingimuste kohaselt tasub kostja ja kohustatud isik Raivo Miller solidaarselt hagejale 4000 eurot lisas 1 kirjeldatud maksegraafiku alusel. Kostja kinnitab, et on teadlik asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Pentabox OÜ-l õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist kogu võlasumma ulatuses ühekorraga. Menetlusosalised taotlevad käesolevas kokkuleppes kirjeldatud tingimustel kohtult kokkuleppe kompromissilepinguna 2 Tsiviilasi nr 2-13-50156 kinnitamist ning sellega seoses ka antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Menetlusosalised on kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Mõlemad pooled kinnitavad, et on teadlikud, et vastavalt “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (edaspidi

) § 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. 13.11.

  1. a on kohtule laekunud poolte vahel 11.11.
  2. a sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§ 430lg 3) ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lõike 4 alusel.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kokku leppinud selles, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust (

§ 150

lg 2 p 1).

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimisel pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega tuleb hagejale tagastada 187,5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.