lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna: •
lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi (akti number 13E-AN0988) ekspertiisikulu kokku summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; •
lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Andrei Matvejevile summas 144 (sada nelikümmend neli) eurot; •
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti. •
lg 3 alusel tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul, vähemalt 92.70 ( üheksakümmend kaks eurot ja seitsekümmend senti) kuus alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Gintoft, 1-13-10289, kaitsjatasu, ekspertiisitasu, sundraha, koopiakulu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
S § 83 lg 1 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad narkootilised ained – fentanüüli sisaldav pulber – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib
lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist
sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vahur Verte, süüdistatav Sergei Gintoft ja tema kaitsja Andrei Matvejev sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka S. Gintofti poolt eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algust arvestada alates 07.08.2013, mil S. Gintoft peeti kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine. KarS § 83² lg 1 alusel konfiskeerida süüteoga saadud vara sularaha 335 eurot, mis on Harju Maakohtu 27.08.2013 kohtumäärusega arestitud ja PPA tagatiskontole kantud ( tl 40- 41, 44). Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud
S § 83 lg 1 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber tuleb konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Istungil taotles süüdistatav menetluskulude ajatamist pikemaks ajaks kui karistus, kuivõrd tal ei ole vanglas tööd ega saa ta seetõttu ka kulusid tasuda. Puutuvalt
lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisikulu koopiate tegemise kulu kui ka sundraha. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle või õppima asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud süüdistatava enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta pärast iga otsuse kuulutamist teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasjade menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kolmandaks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerimise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. S.Gintoft on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuritegu on samaliigiline eelmisel korral toimepandud kuriteoga. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet S.Gintofti resotsialiseerimisele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kohtule ei ole esitatud andmeid või tõendeid, mis tingiksid osa menetluskulude riigi kanda jätmist. Samas leiab kohus, et kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale karistuse, mis ei ole kuigi lühiajaline, siis ei teki süüdistataval kinnipidamisasutuses karistust kandes kuigi suuri sissetulekuid. Seetõttu kohaldab kohus süüdistatava suhtes
lg 3 sätteid, andmaks võimalust hüvitada menetluskulud pikema aja jooksul vabatahtlikult, s.o. 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 4 1-13-10289 Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: • • • •
lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi (akti number 13E-AN0988) ekspertiisikulu kokku summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot;
lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Andrei Matvejevile summas 144 eurot;
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) senti.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.