KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 13-6889 22.novembril 2013.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Katrin-Jana Vaab Prokurör Piret
25 lg 2 järgi PJOTR BABIN isikukood 38710090215, elukoht XXX, kodakondsuseta, 8 klassi haridus, vene keel, ei tööta Varem kriminaalkorras karistatud. süüdistuses KarS §
22 lg 3 järgi BORISS KNJAZEV isikukood 38911120260, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, vene keel, XXX laotöötaja Varem kriminaalkorras karistamata. süüdistuses KarS §
22 lg 3 järgi I Boriss Knjazevit (ik 38911120260 ) süüdistatakse KarS §
§ 22
lg 3 järgi ainelises kaasaaitamises rahapesule summas 50 000 krooni, s.o 3195,58 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Boriss Knjazev edastas 2010.a alguses täpselt tuvastamata ajal seni tuvastamata isikule oma konto nr XXXXXXXXXXXXX andmed ja pangakaardi, millega võimaldas tuvastamata isikutel kasutada oma pangakontot rahalisteks tehinguteks. Ajavahemikul 23.12.2009 – 15.04.2010 pandi Soome Vabariigi panga Nordea Pankki Suomi OYj infosüsteemi suhtes kahjur/ründeprogrammi abil toime suures ulatuses arvutikelmus, mille tulemusena sooritati ebaseaduslikke rahaülekandeid erinevate variisikute kontodele kokku summas 1 000 592 eurot. Sealhulgas siseneti 08.04.2010 ebaseaduslikult äriühingu XXX. Artifact Nordea Pankki Suomi OYj panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXja teostati sealt ebaseaduslik ülekanne summas 14 568 eurot Pjotr Babini Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 27.01.2010 avatud kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Varjamaks Pjotr Babini kontole laekunud raha ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku, kanti tuvastamata isiku poolt 08.04.2010 Pjotr Babini kontolt sinna ebaseaduslikult laekunud rahast 50 000 krooni (3195,58 eurot) edasi Boriss Knjazevi kontole nr XXXXXXXXXXXXX ning 08.04.2010 võeti Boriss Knjazevi kontole laekunud kuritegelikust rahast 49 500 krooni (3163,75 eurot) krooni sularahas välja Tallinnas Tartu mnt 87 asuvast sularahaautomaadist. Boriss Knjazev, edastades oma pangakontod andmed ja pangakaardi tuvastamata isikule ja võimaldades kanda kuriteo tulemusena saadud vara enda kontole ning lubades tehes toiminguid kuriteo tulemusena tema kontole laekunud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest pani toime KarS § 394 lg 1§ 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesule kaasaaitamise. II Jevgeni Tsvetnikovi (ik 36906130327) süüdistatakse KarS § 394 lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahapesu katse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas: Jevgeni Tsvetnikov avas tuvastamata isiku palvel 03.02.2010 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXXXXXXXX ning edastas nimetatud tuvastamata isikule oma pangakonto andmed. Ajavahemikul 23.12.2009 – 15.04.2010 pandi Soome Vabariigi panga Nordea Pankki Suomi OYj infosüsteemi suhtes kahjur/ründeprogrammi abil toime suures ulatuses arvutikelmus, mille tulemusena sooritati ebaseaduslikke rahaülekandeid erinevate variisikute kontodele kokku summas 1 000 592 eurot. Sealhulgas 13.04.2010 siseneti ebaseaduslikult äriühingu XXX Nordea Pankki Suomi OYj panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXning püüti kanda ebaseaduslikult 5661 eurot Jevgeni Tsvetnikovi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis 03.02.2010 avatud kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Jevgeni Tsvetnikov käis koos tuvastamata isikuga sularahaautomaadi juures sooviga sularaha pangaautomaadi kaudu välja võtta. Tehingute eesmärgiks oli varjata kuritegelikul teel saadud vara päritolu ja selle tegelikku omanikku. Nordea pangal õnnestus ebaseaduslik ülekanne peatada ning summa tagastati kannatanu kontole, mistõttu jäi rahapesu katsestaadiumisse süüdlastest mitteolenevatel põhjustel. Jevgeni Tsvetnikov, soovides teha toiminguid kuriteo tulemusena tema kontole laekunud varaga, mille eesmärgiks oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest pani toime KarS §
§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesu katse. III Pjotr Babinit
(38710090215)süüdistatakse KarS §
§ 22
lg 3 järgi ainelises kaasaaitamises rahapesule summas 14 568 eurot, mis seisnes alljärgnevas: Pjotr Babin avas 27.01.2010 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis konto nr XXXXXXXXXXXXX ja edastas konto andmed ja pangakaardi eeluurimisel tuvastamata isikule, millega võimaldas tuvastamata isikutel kasutada oma pangakontot rahalisteks tehinguteks. Soome Vabariigi panga Nordea Pankki Suomi OYj infosüsteemi suhtes on kahjur/ründeprogrammi abil toime pandud suures ulatuses arvutikelmus, mille tulemusena sooritati ajavahemikul 23.12.2009 – 15.04.2010 ebaseaduslikke rahaülekandeid erinevate variisikute kontodele kokku summas 1 000 592 eurot. 08.04.2010 kanti äriühingu XXX. Artifact Nordea Pankki Suomi OYj panga kontolt nr XXXXXXXXXXXXXebaseaduslikult 14 568 eurot Pjotr Babini Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis avatud kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Varjamaks Pjotr Babini kontole laekunud raha ebaseaduslikku päritolu ja tegelikku omanikku, on kontole laekunud rahaga tehtud tuvastamata isiku poolt järgmised toimingud: 2 - 08.04.2010 on 40 000 krooni (2556,47 eurot) kantud Andrei X arvele nr XXXXXXXXXXXXX, - 08.04.2010 on 50 000 krooni (3195,58 eurot) kantud Boriss Knjazevi kontole nr XXXXXXXXXXXXX, - 09.04.2010 on 100 000 krooni (6391,16 eurot) sularahas välja võetud Tallinnas Mustakivi 17 asuvast sularahaautomaadist välja - 12.04.2010 on 37 175 krooni (2375,92 eurot) sularahas välja võetud Tallinnas Klooga mnt 10 asuvast sularahaautomaadist. Pjotr Babin, edastades oma pangakontod andmed ja pangakaardi tuvastamata isikule ja võimaldades oma kontole kuriteo tulemusena laekunud rahaga teostada toiminguid, mille eesmärgiks oli varjata vara kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku ning abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikuid, et nad saaksid hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest, pani toime KarS §
§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahapesule kaasaaitamise.
Süüdistatav Pjotr Babin end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Boriss Knjazev end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Jevgeni Tsvetnikov tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi Kohus uuris järgmisi dokumente: - Soome Keskkriminaalpolitsei 10.juuli 2010 õigusabitaotlus RTP/2748/202/10 arvuti kahjurprogrammi abil Helsingis asuva Nordea Pankki Soumi Oyj pangasüsteemi suhtes toime pandud kvalifitseeritud kelmuste ja rahapesu juhtumite kohta, mis toimusid ajavahemikul 23.12.2009-15.04.2010 (I kd, lk 1-13); - Leping ühise uurimisgrupi moodustamise kohta (I kd, lk 14-17); - Soome Keskkriminaalpolitsei poolt 28.05.2012 edastatud dokumendid: Nordea Pankki Suomi OY poolt esitatud nimekiri ilma loata tehtud ülekannetest ja Helsinki Piirkonnakohtu otsus (I kd, lk 18-123); - AS SEB Pank 01.03.2010 vastus järelepärimisele koos Boriss Knjazevi konto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõttega ajavahemiku 01.01.2009 kuni 28.02.2011 kohta (I kd, lk 124-139); - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 28.06.2011 vastus järelepärimisele koos Jevgeni Tsvetnikovi konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega ajavahemiku 03.02.2010 kuni 03.02.2011 kohta (I kd, lk 140-145); - Õiend A. X kohta (I kd, lk 193); - Äratundmiseks esitamise protokoll 13.05.2013 (I kd, lk 194-195); - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 04.01.2011 vastus järelepärimisele koos Pjotr Babini konto nr XXXXXXXXXX väljavõttega ajavahemiku 27.01.2010 kuni 03.02.2011 kohta (I kd, lk 146-150); - karistusregistriõiendid (I k lk 151-167); - andmed süüdistatavate sissetulekute kohta (I k lk 168-170); - Harju Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsus (I k lk 171-175); - Riigi õigusabi dokumendid (I k lk 176-189). Kohus, kuulanud ära süüdistatavate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Rahapesu mõiste on sätestatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-s 4 lg 1, mille kohaselt on rahapesu
(1)kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine; 3 2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.
(2)Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil. Riigikohtu lahendi 3-1-1-41-11 punktis 23.2 väljendatud seisukohast nähtuvalt kujutab rahapesu endast varjamis- või moondamistegevust, millega puhastatakse eelkuriteost saadud rahapesu objekt - kriminaaltulu - kuritegelikust taustast ja suunatakse sellisel teel saadud vara legaalsesse käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Seejuures tuleb silmas pidada, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole välistatud isiku samaaegne karistamine nii eelkuriteo kui ka selle kuriteo läbi saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest. Samas on nõutav, et tuvastatud oleks eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus. Rahapesu objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuleb seega esmalt kindlaks teha, kas on toimunud eelkuriteona käsitatav kuriteosündmus, millest on saadud rahapesu objektiks olev vara. Eelkuriteo toimepanemist kinnitavad järgmised tõendid: Soome Keskkriminaalpolitsei 10.juuli 2010 õigusabitaotlus RTP/2748/202/10 kinnitab, et Nordea Pankki Suomi Oyj pangasüsteemi suhtes pandi ajavahemikul 23.12.2009-15.04.2010 toime kelmused. I k lk 6 ja 21 olevad ebaseaduslike tehingute väljatrükid kinnitavad, et 13.04.2010 siseneti äriühingu XXX Nordea Pankki Suomi OYj panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXning püüti kanda 5661 eurot Jevgeni Tsvetnikovi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Samuti kinnitab väljatrükk, et 08.04.2010 kanti äriühingu XXX. Artifact Nordea Pankki Suomi OYj pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXX14 568 eurot Pjotr Babini kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Helsinki Linnakohtu 30.09.2011 otsusest (I k lk 34-73, 86- 123) nähtub, et kahjurprogrammi abil on klientide arvetelt tehtud kokku 103 loata ülekannet, millest 49 ülekannet on firmade arvetelt. Maksetega on taotletud majanduslikku asu kokku 1185 795.91 eurot. Makseid on 1008266,91 euro ulatuses kas panga või klientide poolt suudetud peatada ja kanda tagasi klientide arvetele. Lk 21-22 olev tehingute väljavõttel kajastatud ebaseaduslikult tehtud, nii lõpuleviidud kui peatatud, tehingute summa ühtib kohtuotsuse toodud summaga. Kohtuotsuse kohaselt on jäänud ründes osalenud isikud, arvutid ja osaliselt ka kahjurprogrammid välja selgitamata, kuid on tuvastatud, et ajavahemikul 23.12.2009-15.04.2010 pandi Nordea Pankki Suomi Oyj pangasüsteemi suhtes toime kelmused, mis seisnesid kahjurprogrammi rünnakus ja ebaseaduslikes rahaülekannetes. Pjotr Babini kontole kantud 14 568 euro ülekanne ja katse kanda 5661 eurot Jevgeni Tsvetnikovi pangakontole on Nordea Pankki Suomi Oyj pangasüsteemi suhtes toime kelmuste loetelus. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et eelkuriteoks on Nordea Pankki Suomi OYj nimelisest pangast arvutikelmuse tulemusena XXX. Artifact kontolt nr XXXXXXXXXXXXX08.04.2010 Pjotr Babini kontole nr XXXXXXXXXXXXX kantud raha summas 14 568 eurot. Samuti on eelkuriteoks Nordea Pankki Suomi OYj nimelises pangas arvutikelmuse tulemusena sisenemine XXX kontole nr 235018-9607, kust püüti 13.04.2010 kanda 5661 eurot Jevgeni Tsvetnikovi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX. Seega on eelkuritegu, millise toimepanemisest saadud rahade käitlemine on inkrimineeritud süüdistatavatele rahapesuna, toime pandud osaliselt tuvastamata isiku/isikute poolt Soome Vabariigis. Tuvastamist leidnud eelkuritegu on Eesti seaduse kohaselt kvalifitseeritav KarS § 213 järgi kui arvutikelmus, mis seisneb varalise kasu saamises arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikkel 23 lg 2 p.c (Eesti on nimetatud konventsiooniga vastava seaduse alusel ühinenud 27.05.2010 ja see jõustus Eesti suhtes 12.05.2010) hõlmavad eelkuriteod nii 4 asjaomase konventsiooniosalise jurisdiktsiooni piires kui ka väljaspool seda toime pandud kuritegusid. Väljaspool konventsiooniosalise jurisdiktsiooni toime pandud kuritegu kujutab endast eelkuritegu siiski üksnes juhul, kui see on kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kus see on toime pandud, ja oleks kuritegu selle riigi õiguse kohaselt, kes rakendab või kohaldab käesolevat artiklit, kui see oleks seal toime pandud. Kohustus arvutikelmuse kriminaliseerimiseks on juba sissekirjutatud Arvutikuritegevusvastase konventsiooni, millega on ühinenud nii Eesti Vabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.07.2004) , kui ka Soome Vabariik (ühines 23.11.2001 ja jõustus 01.09.2007). Soome Vabariigis on sellealaste kuritegude eest karistamine reguleeritud Kriminaalkoodeksi 36 peatükis § 2 lg 1 kui raske kelmus Seega on eelkuritegu karistatav nii Eestis, kui ka Soome Vabariigis. Jevgeni Tsvetnikov rahapesu katse I k lk 6 ja 21 olevad ebaseaduslike tehingute väljatrükid kinnitavad, et 13.04.2010 siseneti äriühingu XXX Nordea Pankki Suomi OYj panga kontole nr XXXXXXXXXXXXXning püüti kanda 5661 eurot Jevgeni Tsvetnikovi pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX, kuid ülekanne ei õnnestunud. Jevgeni Tsvetnikovi pangakonto väljavõte (I k lk 142-145) kinnitab, et J.Tsvetnikovi kontole ei ole laekunud XXX kontolt aprillis 2010 ühtegi summat. Seega kinnitavad pangakonto väljavõtted, et J.Tsvetnikovi kontole üritati kanda kuritegelikul teel raha, kuid see ei õnnestunud. Süüdistatav J.Tsvetnikov kinnitas, et avas tuttava Aleksandri palvel Nordea pangas pangakonto ja andis Aleksandrile paroolid, pangakaart jäi Tsvetnikovi enda kätte. Aleksandri selgituste kohaselt pidi talle 3 kuu jooksul laekuma umbes 700 eurot, et ta saaks Uurali taha sõita. Aleksandr lubas ka Tsvetnikovile natuke raha anda. Läksid ükskord koos Alexandri ja tema 2 tuttavaga kontolt sularaha välja võtma. Neid kahte ei tutvustatud ja jäid autosse ootama. Kuna konto oli blokeeritud ei saanud kontolt raha võtta. Pidid võtma 3000-4000 krooni. Ei teadnud, et arvet kasutatakse rahapesuks. Seega kinnitavad Tsvetnikovi ütlused ja Norde Bank Finland Plc Eesti filiaali kiri (I k lk 146148), et Tsvetnikov avas 03.02.2010 tuvastamata Aleksandri palvel pangakonto ja andis viimasele oma pangakonto andmed ja paroolid. Kaardi üleandmine tuvastamata isikule ei ole leidnud tõendamist, kuivõrd Tsvetnikovi ütlustest nähtub, et kaart jäi ta enda kätte. Samuti nähtub Tsvetnikovi ütlustest, et ta käis koos tuvastamata isikuga pangakontolt raha välja võtmas, mistõttu on eluliselt usutav, et kaart oli jätkuvalt Tsvetnikovi enda käes. Juhul kui Tsvetnikov oleks kaardi edastanud tuvastama isikule, ei oleks viimasel olnud vajadust viia Tsvetnikovi pangaautomaadist raha välja võtma. Samuti on tõendamist leidnud, et tuvastamata isikud, kes teadsid, et Tsvetnikovi kontole peaks raha laekuma, tahtsid, et Tsvetnikov selle enda pangakontolt välja võtaks. Asjaolu, et Tsvetnikov viidi nii kiiresti pangaautomaadist raha välja võtma, et ei jõutud eelnevalt kontrollida, kas raha üldse laekunud on, kinnitab, et eesmärgiks oli kuritegelikul teel saadud raha kiiresti sularahas välja võtta, ja kaotada seeläbi võimalus jälgida raha edasist saatust. Tsvetnikovi ütlustest nähtub, et kontoandmed ja koodid olid ka tuvastamata isiku käes, seega oli viimasel põhimõtteliselt võimalus ka kontrollida kas raha on laekunud. Arvestades rahapesu kuritegudele iseloomulikku rahade viivitamatut edasikandmist või sularahas väljavõtmist, et pangal ei oleks võimalik seda rahasummat kinni pidada, on eluliselt usutav, et pärast info laekumist, et tehti ülekanne Tsvetnikovi kontole, üritati raha koheselt välja võtta, ilma et eelnevalt oleks raha tegelikku laekumist kontrollitud. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-34-05 märkinud, et rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline, kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik RpTS § 2 tähenduses enne selle vara muutmist rahapesu objektiks. 5 Samuti on Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-41-11 selgitanud, et rahapesu kujutab endast varjamis- või moondamistegevust, millega puhastatakse eelkuriteost saadud rahapesu objekt kriminaaltulu - kuritegelikust taustast ja suunatakse sellisel teel saadud vara legaalsesse käibesse, kasutamaks seda näiliselt seadusliku tulu teenimiseks. Teisisõnu varjatakse kõnealusel viisil rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda kuritegelikult kontrolliva isiku vahel. Tsvetnikovi ütlustest (autos oli 2 isikut, kes end ei tutvustanud ja Aleksander, kelle perekonnanime ei tea) nähtub, et tuvastamata isik/isikud soovisid vältida, enda igasugust seostamist raha päritoluga ja selle laekumisega Tsvetnikovi kontole ja ning selle hilisema enda kätte laekumisega. Variisiku - antud juhul Tsvetnikovi- konto kasutamine, ning katse sellele kontole laekuma pidanud raha koheselt sularahas välja võtta, kinnitab vastuvaidlematult, et tehingute eesmärgiks oli varjata vara ebaseadusliku päritolu ning tegelikku omanikku. Tsvetnikovi ütluste kohaselt ta ei teadnud, milleks tema pangakontot kasutatakse. On üldteada asjaolu, et lihtsameelsetel isikutel palutakse avada enda nimel pangakontosid, mida sageli kasutatakse hiljem kuritegelikul eesmärgil. Tsvetnikovi enda poolt antud ankeetandmete kohaselt on tal keskharidus, mistõttu ei ole tema puhul põhjendatud arvata, et tegemist oleks sellise madala haridustasemega inimesega, kes ei saa üldse aru ja ei oska eeldada, milleks võidakse teiste isikute pangakontosid kasutada ning millised võivad olla tagajärjed, kui enda pangakonto andmed anda tundmatutele isikutele. Tsvetnikovi enda ütluste kohaselt oli ta tol hetkel töötu ja Aleksander aitas teda rahaliselt ning tema vastu millega sai. Tema ütlustest nähtub ka, et talle lubati konto kasutamise eest raha. Seega oli Tsvetnikovi käitumise (konto avamine, konto andmete edastamine ja kontole laekunud raha välja võtmise katse) eesmärgiks raha teenimine. Tsvetnikovi ütlustest nähtub, et selline võõraste isikute palvel pangakonto avamine ja andmete neile edastamine ei ole tema tutvusringkonnas tavaline. Seega nähtub Tsvetnikovi enda ütlustest, et ta käitus viisil, mis ei olnud tema jaoks igapäevane ja harilik. Asjaolu, et sul palutakse avada konkreetses pangas (antud juhul Nordea pangas) pangakonto ja sinna raha laekumise eest ja selle välja võtmise eest pakutakse sulle raha, tekitaks igas keskmises inimeses kahtlusi selliste rahade liikumise seaduslikkuses. Tsvetnikov ei tea isegi Alexandri perekonna nime, mis kinnitab, et tegemist on sisuliselt vähetuttava isikuga, kelle palvel ta avas konto ja üritas kontolt raha välja võtta. Tsvetnikovi enda ütlused kinnitavad, et ta ei tundnud huvi, mis tema pangakontol toimub. Ta läks Aleksandri palvel pangakontolt raha välja võtma tundmata huvi, kust ja kui palju sinna on laekunud. Seega suhtus Tsvetnikov täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, s.h, et tema kontot võidakse hakata kasutama kuritegelikul eesmärgil, s.o kuritegelikul tulemusel saadud raha ülekandmiseks ja, et ta ise täideviijana võib võtta pangakontolt välja sinna kuriteo tulemusena laekunud summasid. On üldteada asjaolu, et seaduslike tehingute jaoks ei ole vaja kasutada täiesti võõraste isikute kontosid. Seega pani Tsvetnikov kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles (kinnitavad nii Tsvetnikovi enda ütlused kui kontode väljavõtted), et raha väljavõtmine pangast ebaõnnestus, kuna raha ülekanne Tsvetnikovi kontole peatati panga poolt. Kuivõrd Tsvetnikov üritas tuvastamata isiku palvel raha enda pangakontolt välja võtta , kuid see ei õnnestunud ei tuvastmata isikute ega Tsvetnikovi enda tahtest sõltumata põhjustel (pank oli rahaülekande peatanud), leiab kohus, et kuritegu ehk rahapesu jäi katse staadiumisse. Kuna Tsvetnikovi käitumises on tuvastatud tema enda poolne initsiatiiv (käis pangaautomaadi juures raha välja võtmas) ja tegevus oli suunatud raha kättesaamisele, siis on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 järgi kui süüdlase tahtest sõltumata põhjustel lõpule viimata kuriteokatse. Eeltoodust tulenevalt tuleb Jevgeni Tsvetnikovi tegevus kvalifitseerida KarS §
25 lg 2 järgi kui rahapesu katse. 6 Pjotr Babin ja Boriss Knjazev rahapesule aineline kaasaaitamine. Pjotr Babini pangakonto väljavõte (I k lk 149-150) kinnitab, et 08.04.2010 kanti äriühingu XXX Artifact Nordea Pankki Suomi OYj panga kontolt 14 568 eurot (227311.79 krooni) Pjotr Babini Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontole nr XXXXXXXXXXXXX ning sellest summast on 08.04.2010 40 000 krooni (2556,47 eurot) kantud Andrei X arvele nr XXXXXXXXXXXXX, 50 000 krooni (3195,58 eurot) kantud Boriss Knjazevi kontole nr XXXXXXXXXXXXX ning 09.04.2010 100 000 krooni (6391,16 eurot) 10 000 krooni kaupa sularahas välja võetud Tallinnas Mustakivi 17 asuvast sularahaautomaadist ja 12.04.2010 on 37 175 krooni (2375,92 eurot) sularahas välja võetud Tallinnas Klooga mnt 10 asuvast sularahaautomaadist. Boriss Knjazevi pangakonto väljavõte (I k lk 132-133) kinnitab, et 08.
- 2010 on P.Babinilt laekunud 50000 krooni, millest on seejärel 49500 krooni sularahas välja võetud Tartu mnt 87 asuvast sularahaautomaadist. Seega kinnitavad Babini ja Knjazevi pangakonto väljavõtted, et Soome Vabariigis toime pandud kuriteo tulemusena laekus Babini pangakontole 14568 eurot, millest koheselt kanti Knjazevi kontole 50000 krooni ja millest sealt viivitamatult 49500 krooni sularahas välja võeti. Babini enda kontolt võeti koheselt sularahas välja 137175 krooni ja 40000 krooni kanti veel viivitamata edasi A.X kontole. Nii Babini kui Knjazevi ütluste kohaselt on nad andnud oma pangakaardid ja pangakonto andmed kolmandate isikute kasutada ja nad ei ole ise oma kontol vaidlusaluseid ülekandeid teinud ega raha välja võtnud. Kriminaalasjas puuduvad ka tõendid, mis nende sellised ütlused ümber lükkaks. Variisikute - antud juhul Babini ja Knjazevi - kontode kasutamine, ning sellele laekunud raha kohene edasikandmine ja sularahas väljavõtmine kinnitab vastuvaidlematult, et tehingute eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning tegelikku omanikku. Kuivõrd Babin ja Knjazev andsid mõlemad oma pangakaardid tuvastamata isikute kätte, on rahapesu tegelikud toimepanijad s.o need isikud, kes on teadlikud tegelikest asjaoludest ja kontrollisid rahade tegelikku liikumist ning tegid ülekandeid, jäänud käesoleva menetluse käigus välja selgitamata. Paludes Babinil avada enda nimel pangakonto ja edastada koodid ja pangakaart seejärel endale ning paludes Knjazevi pangakaarti ja kontoandmeid enda kasutusse, soovisid tuvastamata isikud vältida nähtavat seost enda ja Soomest laekunud rahasummade vahel. See kinnitab eelkuriteo toimepanijate lõppeesmärki – saada teenitud kriminaaltulu kätte läbipestuna ja suhteliselt riskivaba legaalse kasutusvõimalusega, kuivõrd neid ja nende kasutuses olevat raha ei osata seostada raha algse päritoluga. Rahapesu eesmärk on pestud raha lõpliku omandaja ja näiteks eelkuriteo kannatanute aga ka eelkuriteo toime pannud ja rahasid enda kuritegeliku kontrolli all hoidva isiku vahel otsese seose kaotamine. Käesoleval juhul oli tegemist skeemiga, kus Soome pangakontolt kanti konto omaniku tahte vastaselt raha Babini Nordea panga kontole, kust see osaliselt sularahas välja võeti ja osaliselt kanti edasi Knjazevi kontole, kust see samuti sularahas välja võeti. Raha kanti edasi ka X kontole, kuid puuduvad andmed, mis sellest summast edasi sai. Sularahana välja võetud raha sai edasi kasutada ükskõik mis eesmärkidel ja selle raha puhul kaotati seos Soome isikute pangakontodega. Knjazevi ja Babini kontolt sularahas välja võetud summasid oli edaspidi võimalik kasutada nii legaalses kui illegaalses äris. Kogu sellise tegevuse eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning raha tegelikku omanikku, mis on iseloomulik rahapesule. Variisiku konto kasutamine, ning sellele laekunud summade mitmekordne edasikandmine või sularahas välja võtmine kinnitab vastuvaidlematult, et tehingute eesmärgiks oli varjata vara ebaseaduslikku päritolu ning tegelikku omanikku. Süüdistatav Boriss Knjazev kinnitas, et Tsvetnikovi ja Babinit ei tunne. Omab pangakontot nii Swedbankis kui SEB pangas. Ükskord aitas tundmatut võõrast inimest, ei teadnud, et selline suur summa laekub. Tutvus baaris võõraga, kellel olid probleemid, kas ei jätkunud raha vms. 7 Süüdistatav Knjazev eitas, et ta oleks teadnud, mis eesmärgil temalt pangakaarti küsiti ja üritas jätta kohtus arvamust, et see on tema puhul täiesti tavaline käitumine, et ta annab oma pangakaarti teistele isikutele kasutada. Knjazevi ütluste kohaselt on ta andnud tuttavatele oma kaarti, kui tuttav on palunud raha üle kanda ja on kaardi koju unustanud, kuid vajas raha. Samuti on võimalik, et keegi tema sõpradest kasutas kaarti ka Venemaal. Ta aitas alati inimesi. Kohus ei loe Knjazevi sellekohaseid ütlusi eluliselt usutavateks. On eluliselt usutav, et isik annab mõnele sugulasele või heale tuttavale korraks oma kaardi kasutada, kuid ei ole usutav, et selline käitumine on pidev. Samuti ei ole tavapärane ja usutav, et juhul kui isikule tema pangakaarti kokkulepitud ajal ei tagastata, ei palu ta seda kaarti pangal sulgeda ja ei võta endale uut kaarti. Äärmiselt ebatõenäoline on, et keegi annaks oma pangakaardi teisele isikule kasutamiseks väljaspool Eesti Vabariigi. Samuti ei ole eluliselt usutav, et mõistlik inimene annaks niisama oma pangakaardi kasutada tundmatule isikule, kellega ta äsja baaris oli tutvunud. Kohtu arvates on Knjazevi sellised ütlused ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ning antud soovist näidata, et tundmatule isikule kaardi kasutada andmine on tema puhul täiesti tavaline igapäevane käitumine ning tal puudus tahtlus kuriteo toimepanekuks. Kohus ei loe usaldusväärseks ka Knajzevi väidet, et tema ei pidanud kaardi ja pangakonto kasutada andmise eest tasu saama. Pangakonto väljavõte kinnitab, et Babini kontolt Knjazevi kontole laekunud 50000 kroonist võeti sularahas välja 49500 krooni ja teenustasudena läks maha 58.50 krooni, seega jäi Knjazevile endale oma pangakonto kasutada andmise eest tasuks 441.50 krooni. Boriss Knjazev ise vahetult rahaga toiminguid ei teinud (ei kandnud üle, ei võtnud raha välja, ei hoidnud sularaha enda valduses), kuid ta oli andnud enda pangakaardi baaris kohatud tundmatule isikule. Knjazevi ütlustest nähtub, et ta ei teadnud, miks see isik kaarti vajas ja mis ülekanne pidi tulema. Samuti nähtub Knjazevi ütlustest, et ta võõrast kirjeldada ei oska. Andis kaardi üheks päevaks, kuid tagasi sai nädala või kuu pärast. Jutt oli paarist sajast kroonist. Oli vist raha vaja, et koju tagasi sõita. On üldteada asjaolu, et lihtsameelsetel isikutel palutakse avada enda nimel pangakontosid, mida sageli kasutatakse hiljem kuritegelikul eesmärgil. Knjazevi enda ütluste kohaselt on tal kesk–eriharidus, ta on töötanud ja töötab laos, mis teenindab kogu Baltikumi, seega on Knjazevi puhul tegemist isikuga, kes reaalselt on puutunud oma igapäeva töös kokku kaupade ja rahadega, mistõttu ei ole tema puhul põhjendatud arvata, et tegemist oleks sellise madala haridustasemega isikuga, kes ei saa üldse aru ja ei oska eeldada, milleks võidakse teiste isikute pangakontosid kasutada ning millised võivad olla tagajärjed, kui enda pangakonto andmed ja koodid anda tundmatutele isikutele. Knjazevi ütlustest nähtub, et ta tundmatu isiku palvel edastas talle koheselt pangakaardi, tundmata hiljem huvi, mis tema pangakontoga tehakse. Seega suhtus Knjazev täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Andes enda pangakaardi edasi tuvastamata isikule osutas Knjazev sellega tuvastamata isikule ainelist kaasabi rahapesu summas 50000 krooni (s.o 3195.58 eurot) toimepanemiseks. Ilma Knjazevi poolt pangakaardi ja konto andmete andmiseta, puudunuks konto kuhu rahapesu skeemis vahepeal kuritegelikku päritolu raha kanda ja kust see sularahas välja võtta. Süüdistatav Babin kinnitas, et Tsvetnikovi ja Knjazevit ei tunne. Konto avas ise, et oleks vaba konto. Andis oma pangakonto andmed pangakaardi ja internetiparoolid Aleksandr X . Ei mäleta, kas kontol oli raha. Varem ei ole selliselt kedagi aidanud. Süüdistatava Babini ütlused, et Aleksandr X suri 2010 augustis ja ta tundis eeluurimisel talle näidatud isikute hulgas ära A.X on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 13.05.2013 on Babinile esitatud äratundmiseks A.X foto koos kolme teise isiku fotoga ja P.Babin ei ole A.X ära tundnud. Kuivõrd Babin ei ole talle esitatud Aleksandr X ära tundnud isikut, kellele ta väidetavalt andis internetipanga koodid ja pangakaardi, ei ole tõendatud, et 8 P.Babin oma pangakaardi üldse X nimelisele isikule edastas. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et A. Babin edastas oma pangakaardi ja konto andmed tuvastamata isikule. Süüdistatav Babin eitas, et ta oleks teadnud, et tema pangakaarti ja pangakontot kasutatakse rahapesu eesmärgil. Babini väited, et X selgitas, et sinna kantakse ta palk, kuna tema enda pangakonto on arestitud ja pangakaardi pidi siis tagasi saama kui palk laekub, kuid ei olnud teada, millal see laekub ning, et ta ei tea kus X töötas, on ümber lükatud Babini enda ütlustega, kuivõrd ta ei ole X ära tundnud isikut, kellele ta väidetavalt pangakaardi edastas. Babini puhul on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, valdavalt küll varavastaste kuritegu eest, kuid muu hulgas ka tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest, seega ei ole eluliselt usutav, et Babini elukogemustega isik, ei saanud aru, et tema pangkaarti võidakse kasutada kuritegelikul eesmärgil. Samuti ei ole eluliselt usutav, et oma isiklik pangakaart antakse niisama kolmeks kuuks kellegi võõra isiku kasutusse ning ei tunta huvi, mis vahepeal pangakontol toimub. Panga vastuskirjast ja kontoväljavõttest nähtub, et Babini arvelduskonto on avatud 27.01.2010 ja ajavahemikul 27.01.2010 – 01.01.2011 ei ole sellel kontol toimunud teisi tehinguid peale nende, mis on kajastatud Babinile esitatud süüdistuses. Samuti kinnitavad Babini enda ütlused, et oma igapäevaseid raha asju ajab ta sularahas ning, et tal ei ole pangakontot ja kaarti vaja. On üldteada asjaolu, et pangakonto omamise eest tuleb tasuda ka igakuist hooldustasu (Babini pangakontolt nähtub, et see oli 15 krooni kuus). Ei ole usutav, et isik, kes ei plaani pangakontot oma igapäevastes toimetustes kasutada, avab konto niisama seisma oletusega ehk kunagi läheb vaja ja tasub selle eest igakuiseid hooldustasusid. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et Babinil endal ei olnud pangakontot vajagi, vaid ta avas selle tuvastamata isiku soovil. Samuti ei ole eluliselt usutav, et mõistlik inimene annaks oma pangkaardi kasutada tundmatule isikule kindlaksmääramata perioodiks. Kohtu arvates on Babini sellised ütlused ennast õigustavad ja ebausaldusväärsed ning antud soovist näidata, et teisele isikule määramata ajaks oma pangakaardi kasutada andmine on tema puhul täiesti loomulik käitumine ning tal puudus tahtlus kuriteo toimepanekuks. Babini ütlustest nähtub, et edastas tuvastamata isiku palvel talle koheselt pangakaardi, tundmata hiljem huvi, mis tema pangakontoga tehakse. Seega suhtus Babin täiesti ükskõikselt oma pangakontol edaspidi toimuva suhtes, mööndes sellega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, pannes sellega kuriteo toime kaudse tahtlusega. Andes enda konto andmed ja pangakaardi edasi kasutamiseks tuvastamata isikule osutas Babin sellega tuvastamata isikule ainelist kaasabi rahapesu summas 14568 eurot toimepanemiseks. Ilma Babini poolt pangakaardi ja konto andmete andmiseta, puudunuks konto kuhu rahapesu skeemis vahepeal kuritegelikku päritolu raha kanda ja kust see teistele kontodele edasi kanda ja osaliselt sularahas välja võtta. Riigikohus on öelnud lahendis nr 3-1-1-97-09 p 7.3 ja 7.4 et kaasaaitaja peab üldjoontes ette kujutama, millist kuritegu täideviija toime paneb. Seega ei ole nõutav, et ta peaks teadma kõiki täideviija poolt toimepandud kuriteo üksikasju. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Andes tundmatule isikule enda pangakonto andmed ja pangakaardi, võimaldades sellega enda isiklikule pangakontole ükskõik millist päritolu ja mis eesmärgil raha üle kanda ning seda sularahas välja võtta – sellise käitumisega on B.Knjazev tegutsenud kaudse tahtlusega kaasaaitamise toimepanemiseks. Kuigi oma pangakaardi ja konto andmeid võõra isiku kasutusse andes ei pruukinud B.Knjazev otseselt rahapesule kaasaaitamist eesmärgiks seada, siis ta vähemalt möönis oma sellise 9 käitumisega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, mistõttu oli tal kaudne tahtlus teo toimepanija poolt teo toimepanemise suhtes. Andes tundmatule isikule enda pangakonto pinkoodid ja pangakaardi, võimaldades sellega enda isiklikule pangakontole ükskõik millist päritolu ja mis eesmärgil raha üle kanda ning seda raha teistele isikutele edasi kanda või sularahas välja võtta – sellise käitumisega on P.Babin tegutsenud kaudse tahtlusega kaasaaitamise toimepanemiseks. Kuigi oma pangakaardi ja pinkoodide võõra isiku kasutusse andes ei pruukinud P.Babin otseselt rahapesule kaasaaitamist eesmärgiks seada, siis ta vähemalt möönis oma sellise käitumisega igasugust võimalikku rahade liikumist enda pangakontol ja oma pangakonto mistahes eesmärgil kasutamist, mistõttu oli tal kaudne tahtlus teo toimepanija poolt teo toimepanemise suhtes. P.Babini ja B.Knjazevi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 394 lg 1 – 22 lg 3 järgi kui rahapesu toimepanemisele ainelise kaasabi osutamine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et kuriteod pandi toime aastal 2010 ja sellest tänaseks möödunud aega. Pjotr Babini karistust raskendavad ja kergenevad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et P.Babini poolt on toime pandud 1 kuriteoepisood ja kuriteoga tekitatud kahju suurust, seda, et P.Babin on eelnevalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud (I kd, lk 155167) ja, et P.Babini roll rahapesu episoodis piirdus kaasaaitamisega. Kuigi P.Babinil on olemas kindel elukoht, ta käesoleval hetkel ei tööta, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks P.Babini karistamist rahalise karistusega ja teda tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.Babinit karistatud Harju Maakohtu poolt 01.04.2011 liitkaristusega 2 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust (I kd lk 171-175). Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades Babini vähest rolli kuriteo toimepanemisel, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Pjotr Babinit vangistusega 4 kuud ja mõista liitkaristus lugedes see vangistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Jevgeni Tsvetnikovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus on süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et J.Tsvetnikovi poolt on toime pandud 1 kuriteoepisood, et kuritegu jäi katse staadiumisse ja Tsvetnikov varalist kahju ei tekitanud, samuti seda, et J.Tsvetnikov on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja
- aastal ühe korra väärteokorras karistatud (I kd, lk 154). Kuigi J.Tsvetnikovil on olemas kindel elukoht ja käesoleval hetkel ka töökoht, siis arvates asjaolu, et kuriteo toimepanemise üheks põhjuseks oli ka lubatud rahasumma, ei pea kohus otstarbekaks J.Tsvetnikovi karistamist rahalise karistusega ja teda tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades tema rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Jevgeni Tsvetnikovi vangistusega 3 kuud ning jätta karistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Boriss Knjazevi karistust raskendavad ja kergenevad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et B.Knjazevi poolt on toime pandud 1 kuriteoepisood ja kuriteoga tekitatud kahju suurust, samuti seda, et B.Knjazev on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistatud (I kd, lk 151-153) ja, et B.Knjazevi roll rahapesu episoodis piirdus kaasaaitamisega. Kuigi B.Knjazevil on olemas kindel elukoht ja käesoleval hetkel ka töökoht, kuid väärtegude eest karistusteks määratud rahatrahvid on registri andmetel tasumata, ei pea kohus otstarbekaks B.Knjazevi karistamist rahalise karistusega ja teda tuleb karistada sanktsiooni 10 alammäära lähedase vangistusega. Pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades tema vähest rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada Boriss Knjazevit vangistusega 3 kuud ning jätta karistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjatele tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, toimikust koopia tegemise kulust ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistatavatel käiks kohtukulude tasumine ülejõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Arvestades asjaolu, et P.Babini suhtes menetlusesemeks olev tegu on toime pandud enne tema suhtes tehtud viimast kohtuotsust (I k lk 171-175) ja tuginedes Riigikohtu otsuses 3-1-1-24-11 p 10.3 toodud seisukohale ei mõista kohus temalt täiendavalt välja sundraha. Süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus KrMS § 424 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd kõigi kolme süüdistatava puhul on tegemist isikutega, kes ei ole püsivalt omanud töökohti, kuid kes aegajalt suudavad leida siiski endale töökohad, mis võimaldab neil ka kohtukulusid tasuda. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jevgeni Tsvetnikov KarS § 394 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73lg 1,2 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Jevgeni Tsvtenikov ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Jevgeni Tsvetnikovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 657.60 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse. Sundraha, koopiakulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
- Kohustada Jevgeni Tsvetnikovi tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada Pjotr Babin KarS § 394 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 01.04.2011 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistus on kantud. Välja mõista Pjotr Babinilt KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 489.60 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse. 11 Kaitsetasu ja koopiakulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
- Kohustada Pjotr Babinit tasuma väljamõistetud kaitsetasu ja koopiakulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada Boriss Knjazev KarS § 394 lg 1 – 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73lg 1,2 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Boriss Knjazev ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Boriss Knjazevilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 360 eurot ja koopiakulud 0.45 eurot riigituludesse. Sundraha, koopiakulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
- Kohustada Boriss Knjazevit tasuma väljamõistetud sundraha ja menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 22.novembril 2013 Kohtunik Liina Pohlak 12