← Eesti

2-08-91421/65

Obsah (6)§ 179§ 231§ 436§ 162§ 163§ 190

2-08-91421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 179lg 4, 5, 6).

  1. Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber
  2. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
  3. Kohtuotsus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele (

§ 179lg 4).

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 94% ulatuses hageja ning 6% ulatuses kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

  1. juulil
  2. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  3. 30.12.
  4. a esitas XXX Harju Maakohtule hagiavalduse XXX vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Muuhulgas palus hageja kostjalt välja mõista kostja poolt poolte 2

(19)2-08-91421 ühisvaraks oleva OÜ XXX tütarettevõtte (Lätis registreeritud äriühing XXX) osaluse turuhinnast kordades madalama hinnaga võõrandamisega tekitatud kahju.
  1. 05.02.
  2. a esitas kostja kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, paludes teha vaheotsus küsimuses, kas XXX on nõudeõigus XXX vastu kahju hüvitamiseks tulenevalt OÜ-le XXX kuulunud 67% suuruse osaluse võõrandamisest XXX alla turuhinna. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja
  3. a aprillis OÜ XXX osa nimiväärtusega 40 000 krooni väärtuse väljaselgitamiseks eksperthinnangu, mille kohaselt koosnes nimetatud osaühingule 67% osalus Läti äriregistris registreeritud äriühingus XXX. XXX väärtuseks on eksperthinnangu kohaselt 65,3 miljonit krooni ning OÜ-le XXX kuuluva 67% suuruse osaluse väärtus 43,76 miljonit krooni. Eksperthinnangu kohaselt on OÜ XXX osa nimiväärtusega 40 000 krooni väärtuseks, arvestades mh ka tütarettevõtte XXX väärtust 45,5 kuni 50,9 miljonit krooni. OÜ XXX tütarettevõtja XXX müüdi 30.05.
  4. a hinnaga 8 197 629 krooni, seega kordades madalama hinnaga kui eksperthinnangus toodud tütarettevõtja osaluse väärtus 43,76 miljonit krooni. 30.05.
  5. a oli XXX ainuosanik ja juhatuse liige kostja, seega sai vaid kostja otsustada tütarettevõtja osaluse võõrandamise ja selle tingimuste üle. Hageja on seisukohal, et kostja võõrandas XXX osaluse eesmärgiga vähendada ühisvara väärtust ning pääseda seeläbi ühisvara jagamisel hagejale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise tasumisest. Sellega on kostja tekitanud hagejale kahju 17 781 185 krooni, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
  6. 13.05.
  7. a kohtule esitatud vastuses leidis kostja, et hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Isegi juhul, kui XXX osalus müüdi turuhinnast madalama hinnaga, ei ole hageja põhistanud, millisel konkreetsel alusel on temal, kui XXX ühisosanikul õigus esitada kahju hüvitamise nõue teise ühisomaniku, st kostja vastu. Osaühingu osaniku õigused osaühingus ei ole absoluutsed st, et osanik ei „oma“ osaühingut, vaid üksnes osa selle kapitalist. XXX osaluse müügilepingu sõlmimise tagajärjel võis kahju tekkida üksnes OÜ-le XXX, mitte aga hagejale. Tulenevalt Riigikohtu 06.05.
  8. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-45-03 on juhatuse liikmel õigussuhe üksnes osaühinguga, mitte kolmandate isikutega ning nimetatud õigussuhtest tulenevalt saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid osaühingu ees. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. MENETLUSE KÄIK
  9. Hageja oli oma 07.08.
  10. a kohtule esitatud arvamuses kostja vastusele seisukohal, et ei nõustu kostja seisukohtadega kahju hüvitamise osas. Poolte abielu lõppemise ajal kuulus poolte ühisvarasse OÜ XXX osa nimiväärtusega 40 000 krooni ning OÜ-l XXX oli 67% suurune osalus tütarettevõttes XXX. Kuivõrd kostja võõrandas 67% osaluse XXX turuhinnast kordades madalama hinnaga, siis vähenes sellise tegevuse tulemusena poolte ühisvara väärtus ca 40 miljoni krooni võrra. Kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendi kohta peab hageja vajalikuks märkida, et nimetatud lahendis hinnatakse kolmandate isikute (kelle on nõudeõigus osaühingu vastu) võimalusi esitada nõue otse osaühingu juhatuse liikme vastu ning leitakse, et üldjuhul vastutab osaühing ise oma kohustuste eest. Hagejal ei ole nõuet osaühingu vastu, vaid kostja kui abikaasa vastu, kes on oma tegevuse tulemusena poolte ühisvara väärtust oluliselt vähendanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ühisvara vähendamise eest hüvitist.
  11. 17.11.
  12. a täpsustas hageja kahju hüvitamise nõuet. Poolte vahel ei ole vaidlust, et OÜ XXX osa nimiväärtusega 40 000 krooni omandati poolte abielu ajal ja on poolte ühisvara. Äriseadustiku (ÄS) § 165 lg 1 sätestab, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt ning § 180 lg 4 sätestab, et tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Arvestades, et XXXOÜ-l nõukogu puudus, oli vaidlusaluse tehingu tegemiseks vajalik osanike 3
(19)2-08-91421 otsus (tütarettevõtte 67% osaluse võõrandamine väljub igapäevase majandustegevuse raamest). Seega oleks kostja, kui OÜ XXXjuhatuse liige, osanike nimekirja kantud isik ning hageja abikaasa, pidanud hagejat informeerima ning kaasama tütarettevõtte osaluse võõrandamise otsuse vastuvõtmise juurde, mida kostja ei teinud. Seega teostas kostja ainuisikuliselt pooltele nii perekonnaseadusest kui äriseadustikust tulenevat õigust otsustada, mil viisil pooled ühisvarast (OÜ XXX osast) tulenevaid õigusi kasutavad. Kui tütarettevõte oleks võõrandatud turuhinnaga, siis oleks laekunud OÜ-le XXX raha 43,76 miljonit krooni ning OÜ XXX poolte ühisvaras oleva osa väärtus oleks olnud ka pärast tütarettevõtte võõrandamist eksperthinnangus toodud väärtuses ehk 45,5 kuni 50,9 miljonit krooni, mis oleks teinud hageja ühisosa väärtuseks 22,75 kuni 25,45 miljonit krooni. Kui kostja ei oleks võõrandanud tütarettevõtte osalust kordades madalamas väärtuses, kui oli võõrandamise ajal tütarettevõtte väärtus, oleks hagejal käesoleval juhul õigus saada omandi kaotamise eest hüvitist summas 22,75 kuni 25,45 miljonit krooni või saada OÜ XXX ühisvarasse kuuluva osa poolte vahel jagamise tulemusena OÜ XXXosa omanikuks, mille väärtus oleks 22,75 kuni 25,45 miljonit krooni. Kostja tegevuse tulemusena vähenes poolte ühisvara väärtus ning seetõttu ka hageja osa väärtus ühisvaras, mistõttu on kostja kohustatud hüvitama hagejale ühisvara väärtuse alandamisega seotud kahju, milleks on 17 781 185 krooni.
  1. 08.12.
  2. a seisukohas jääb kostja oma varem esitatu juurde, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on alusetu.
  3. 23.12.
  4. a määras kohus kinnisvara hindamise ekspertiisi kinnistu asukohaga XXX turuväärtuse kindlakstegemiseks, millele ekspert esitas ekspertiisiakti nr XXX, kus on märgitud kinnistu turuväärtuseks 1 900 000 krooni.
  5. 27.01.
  6. a õigeksvõtul põhineva osaotsusega rahuldas kohus hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Ühisvara jagamise ja kahju hüvitamise menetlust jätkati.
  7. 03.03.
  8. a esitas hageja nõude täpsustuse, milles palub jagada poolte ühisvarasse kuuluvad nii hageja kui ka kostja nimele avatud arvelduskontodel asuv raha, väärtpaberikontodel asuvad väärtpaberid ja vabatahtliku pensionifondi osakud 02.02.
  9. a seisuga poolte vahel võrdsetes osades.
  10. 15.03.
  11. a määrusega rahuldas kohus kostja 05.02.
  12. a taotluse vaheotsuse tegemiseks küsimuses, kas hagejal on nõudeõigus kostja vastu kahju hüvitamiseks tulenevalt OÜ-le XXXkuulunud 67% suuruse osaluse võõrandamisest XXX alla turuhinna ja määras vaheotsuse tegemise ajaks 05.04.
  13. a.
  14. 05.04.
  15. a määrusega uuendas kohus kahju hüvitamise nõude arutamise andes kostjale tähataja eksperdile omapoolsete küsimuste esitamiseks. Otsuse tegemise käigus kohus leidis, et osundatud alusel kahju hüvitamise nõude põhjendatuse üle otsustamiseks tuleb muuhulgas tuvastada, kas osaühingule kuuluva tütarettevõtja osa müüdi ebamõistlikult madala hinnaga, milline tegevus viis poolte ühisomandis oleva osa väärtuse vähenemiseni, sest tegemist on kohustuse rikkumise asjaoluga. Antud asjaolu ei ole kohus võimaldanud hagejal piisavalt tõendada. Hageja on taotlenud ekspertiisi määramist selgitamaks välja OÜ XXX osa väärtuse 30.05.
  16. a seisuga ning käesoleval ajal, tuues eraldi välja OÜ XXX tütarettevõtte XXX väärtuse 30.05.
  17. a seisuga.
  18. 19.04.
  19. a esitas kostja küsimused eksperdile ja 08.07.
  20. a määrusega määras kohus läbi viia ekspertiis XXX ja XXXOÜ osa väärtuse hindamiseks.
  21. 28.02.
  22. a esitas hageja taotluse, milles muuhulgas palub jagada kostjale OÜ XXXpoolt pärast poolte abielusuhete lõppemist 02.02.
  23. aastal välja maksutud dividendid summas 4
(19)2-08-91421 124 494,33 eurot poolte vahel võrdsetes osades kohustades kostjat hagejale hüvitama välja makstud dividendidest 62 247,20 eurot.
  1. 04.04.
  2. a kohtuistungil nõustusid pooled asja edasise menetlusega kirjalikult.
  3. 11.04.
  4. a määrusega määras kohus uue kinnisvara hindamise ekspertiisi kinnistule asukohaga XXXturuväärtuse kindlakstegemiseks.
  5. 11.04.
  6. a esitas hageja hagiavalduse tervikteksti ühisvara jagamise nõudes, milles palub jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: • OÜ XXXosa nimiväärtusega 39 600 krooni jagada ja jätta osa nimiväärtusega 20 000 krooni lahusvarana XXXainuomandisse ning osa nimiväärtusega 19 600 krooni lahusvarana XXXainuomandisse; • OÜ XXXosa nimiväärtusega 20 000 krooni jätta lahusvarana XXXainuomandisse; • OÜ XXX osa nimiväärtusega 105 000 krooni jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • Kaks punast iiri setterit jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • AS XXX aktsia jätta lahusvarana XXXainuomandisse; • XXX väärtusfondi 658,311 osakut jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • Pensionikindlustuse leping nr XXX jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • XXXAS SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXX 02.02.
  7. a seisuga olnud jääk 67 860,47 krooni ehk 4 337,07 eurot jagada poolte vahel võrdsetes osades; • OÜ XXX poolt XXX pärast poolte abielusuhete lõppu tasutud 1 986 991,80 krooni ehk 126 991,92 eurot jagada poolte vahel võrdsetes osades; • OÜ XXXpoolt XXXpärast poolte abielusuhete lõppu tasutud laen summas 541 094 krooni ehk 34 582,21 eurot jagada poolte vahel võrdsetes osades; • Laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk AS SEB Pank ees summas 51 452,51 eurot jätta XXXlahuskohustuseks; • mõista XXX XXX kasuks välja enamsaadu arvel hüvitis summas 66 217,25 eurot. • menetluskulud jätta kostja kanda.
  8. 04.05.
  9. esitas kostja vastuse hageja ühisvara jagamise hagiavalduse terviktekstile, milles palub jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: • OÜ XXX ja OÜ XXX osad jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • juhul kui kohus ei rahulda taotlust OÜ XXX osa jätmiseks XXX ainuomandisse, siis alternatiivse taotlusena jätta XXX ainuomandisse OÜ XXXosa nimiväärtusega 20 000 krooni ning XXX ainuomandisse osa nimiväärtusega 19 600 krooni ja kummalegi poolele enamsaadu arvel hüvitist mitte välja mõista; • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga XXX jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • Kaks punast iiri setterit jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • AS XXX1000 aktsiat jätta lahusvarana XXX ainuomandisse; • XXX Väärtusfondi 58,111 osakut jätta lahusvarana XXXainuomandisse; • Pensionikindlustuse lepingu nr XXX reserv jätta lahusvarana XXXainuomandisse; • XXXarvelduskontol nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank
  10. veebruari
  11. a seisuga olnud jääk jagada poolte vahel võrdsetes osades; 5
(19)2-08-91421 • • • • • jätta XXX lahuskohustuseks laenulepingust nr XXX tulenev laenujääk AS SEB Pank ees summas 51 035,58 eurot; jätta rahuldamata XXX nõue jagada poolte vahel võrdsetes osades OÜ XXX poolt XXX tasutud laen summas 541 094 krooni ehk 34 582,21 eurot; jätta rahuldamata XXX nõue jagada poolte vahel võrdsetes osades OÜ XXX poolt XXX dividendidena pärast poolte abielusuhete lõppu tasutud 1 986 991,80 krooni ehk 126 991,92 eurot; mõista XXX XXX kasuks välja enamsaadu arvel hüvitis. Summa selgub peale lõplikku vara väärtuse selgumist; menetluskulud jätta hageja kanda. 18. 18.07.2011. a esitas ekspert ekspertiisiakti XXX, milles märkis kinnistu asukohaga XXX turuväärtuseks 140 000 eurot. 19. 08.12.2011. a teatas kohus seni esitamata avalduste ja seisukohtade esitamise tähtajast ning otsuse kuulutamisest. 20. 06.01.2012. a esitas hageja seisukoha kahju tekitamisega seoses, milles märkis, et jääb menetluses esitatud seisukohtade juurde ning on arvamusel, et kahju hüvitamise nõude esitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja 9 ning lg 3 järgi on täidetud, kostja tegevuse tulemusena on hagejal kahju tekkinud ning sellest tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 21. 09.01.2012. a esitas kostja täiendava seisukoha koos taotlustega. Seisukoha lisas nr 7 tegi kostja ettepaneku jagada ühisvara järgnevalt: kostja omandisse jätta raha kostja pangakontol 4 337,07 eurot, OÜ XXX dividendid 2007-2009. a eest 126 991,92 eurot, AS-i XXX aktsiad (1 000
  1. tk)594 eurot, XXX Väärtusfondi osakud (658,311
  2. tk)6 700,68 eurot, kostja pensionikonto osakud 1 468,40 eurot, OÜ XXX ja OÜ XXX osa, 2 matkamadratsit, 1 telk, 2 purjelauda, 3 purje, 1 poom, 2 masti, AS-ile SEB Pank kostja lahusvara arvel tasutud eluasemelaenu põhiosa 65 505,16 eurot, AS-ile SEB Pank kostja lahusvara arvel tasutud eluasemelaenu intressid 9 494,52 eurot, AS SEB Pank eluasemelaenu põhiosa jääk 49 418,53 euro ja AS SEB Pank eluasemelaenu intresside jääk 17 990,91 eurot (kuumakse seisuga 2.01.2012. a on 95,19 eurot, tasumata veel 189 makset). Hageja omandisse jätta raha hageja pangakontol, hageja pensionikonto osakud, kinnistu asukohaga XXX väärtuses 140 000 eurot, kaks iiri setterit koguväärtusega 1 086,50 eurot, ülejäänud vallasvara väärtuses 19 165 eurot, nõue OÜ XXX vastu dividendide väljamaksmiseks (55% poolte ühisvarasse kuuluvast dividendinõudest OÜ XXX vastu) summas 154 425,8859 eurot. Taotlustes palub kostja hagejalt välja nõude poolte ühisvarasse kuuluva raha kindlakstegemiseks vajalikud hageja arvelduskontode ja pensionikontode väljavõtted seisuga 02.02.2008. a. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista enamsaadu arvel hüvitis, milline summa selgub peale lõplikku vara väärtuse selgumist ning kostja palub jätkata menetlust kirjalikus menetluses. 22. 03.02.2012. a esitas hageja esindaja kohtule seisukoha, milles märgib, et jääb 11.04.2011. a kohtule esitatud “Hageja ühisvara jagamise nõude lõplik täpsustus“ juurde ning on seisukohal, et ühisvara tuleb jagada vastavalt eelnimetatud menetlusdokumendis nõutule. OÜ XXX osas peab hageja vajalikuks märkida, et kostja poolt märgitud väärtus on ebaõige ning tugineb XXX OÜ eksperthinnangule, millele hageja on käesolevas menetluses esitanud vastuväite, et XXX OÜ hinnang ei ole pädev hinnang ja seda ei saa väärtuse määramisel arvesse võtta. Asjaolu, et poolte ühisvarasse kuulub alates 01.10.2008. a 40 000 kroonise nimiväärtusega osa asemel osa nimiväärtusega 39 600 krooni on tingitud kostja pahatahtlikust käitumisest ning 400 kroonise nimiväärtusega osa kolmandale isikule võõrandamine ongi kantud kostja soovist teha osanike 6
(19)2-08-91421 otsuse vastuvõtmine raskeks. Kostja ei saa nõuda Serbe osa jagamisest kostja poolt soovitud viisil kostja poolt eeltoodud põhjendusel, kuna kostja on ise sellise olukorra loonud ning seda ei saa menetluses kasutada hageja vastu. Kostja väiteid hageja usaldamatuse kohta tuleb jätta tähelepanuta. Kostja tugineb 06.04.
  1. a Riigikohtu otsusele, samas ei ole kostjal olnud terve poolte abielusuhete ajal mingisugust probleemi hageja usaldamisega, mida tõendab ainuüksi asjaolu, et hageja oli Serbe raamatupidaja. Seega on tegemist ebaõigete ja otsitud põhjendustega. Hageja ei nõustu kostja poolt toodud OÜ XXX osa väärtusega. OÜ XXX on tegutsev äriühing. Asjaolu, et
  2. a oli omakapital negatiivne ei tähenda, et äriühingul väärtus puudub.
  3. a aruandest nähtub üheselt, et sel aastal oli OÜ XXX kasumis ning käesolevaks ajaks on ka kahjum kaetud. Seega tuleb arvestada OÜ XXX väärtuse määramisel poolte ühisvaras oleva osa nimiväärtust, milleks on 105 000 krooni ehk 6 710,72 eurot. XXX kinnistu väärtuse kohta on kohtule esitatud kokku kolm eksperthinnangut:
(1)Ober Haus Kinnisvarafirma hinnang, mille kohaselt on väärtuseks 1,56 miljonit krooni ehk 99 702,17 eurot;
(2)1Partner Kinnisvara eksperthinnang, mille kohaselt on väärtus 1,9 miljonit krooni ehk 121 432,1 eurot ja
(3)1Partner Kinnisvara eksperthinnang, mille kohaselt on väärtus 140 000 eurot. Arvestades üldise majanduskeskkonna halvenemist ning asjaolu, et kinnisvaraturg on jätkuvalt languses, siis on hageja hinnangul pigem usaldusväärne Ober Haus Kinnisvarafirma hinnang, mille kohaselt on väärtuseks 99 702,17 eurot. Arvestades kolme esitatud hinnangut, siis on väärtuse keskmiseks 120 378 eurot. Arvestades, et kinnisvaraturg on languses ning üldine majanduslik olukord viitab pigem sellele, et nii pea ei ole tõusu oodata ka kinnisvarasektoris ning ajavahemikul, mil kinnistut on hinnatud (juulis 2009; jaanuaris 2010 ning mais 2011), ei ole erilisi muutusi toimunud ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on viimasest hindamisest möödunud 8 kuud, siis saab hageja hinnangul kinnistu väärtuse välja selgitamisel aluseks võtta ka väärtuste keskmise. Kostja poolte vallasvara jagamise nõude osas peab hageja vajalikuks märkida, et hageja ei ole vastu vallasvara jagamisele kostja poolt taotletud viisil, kuid kostja ei ole tõendanud vallasvara väärtust. Arvestades, et vallasvara jagamise nõude esitas kostja, siis on tõendamise kohustus samuti kostjal. Kuivõrd kostja ei ole väärtust tõendanud, siis ei saa vallasvara jagamisel kohus mõista ühele või teisele poolele välja enamsaadu arvel tasumisele kuuluvat hüvitist. Laenukohustuse ja XXX kinnistu osas jääb hageja varem esitatud seisukoha juurde. Hageja ei nõustu kostja poolt avaldatuga, et laenujääk tuleks jätta kostja lahuskohustuseks ja mõista selle arvel hagejalt kostja kasuks välja hüvitis. See looks olukorra, kus hageja saab kinnistu omanikuks, maksab kostjale laenukohustuse osas hüvitise ning on samal ajal sõltuvuses sellest, kuidas kostja suvatseb panga ees kohustust täita. Kinnistule seatud hüpoteek nimelt tähendab seda, et pangal on õigus nõude rahuldamiseks kinnisasja arvel. Arvestades kostja äärmist pahatahtlikkust hageja suhtes ei ole hagejal küll põhjust uskuda, et kostja oma kohustuse panga ees täidab. Isegi kui pank ei ole nõus sõlmima laenulepingut hagejaga ning kostja jääb panga ees nö kohustatud isikuks, vastutab siiski hageja kohustuse täitmise eest oma varaga. Laenukohustuse jagamisel kostja poolt soovitud viisil vastutab aga kostja kohustuse täitmise eest hageja oma varaga. Ühtlasi tuleb laenukohustuse jagamisel arvestada, et kostja on 06.01.2012. a esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on laenujääk 02.01.2012. a seisuga 49 418,53 eurot. Hageja jääb dividendide jagamise nõude juurde. Hageja ei nõustu OÜ XXX poolt seni väljamaksmata dividendide nõude jagamisega selliselt, et nõue jääb hageja omandisse ning hageja maksab kostjale hüvitist (kostja 04.05.2011. a menetlusdokumendi p 7.3.). Kostja on ainsana pooltest kantud osanike nimekirja. Seega teostab osanike õigusi kostja ning vaid kostjal on õigus vastava nõude esitamiseks. Seega tuleb välja maksmata dividendi nõue jagada selliselt, et see jääb kostja lahusvaraks ning hagejale hüvitatakse sellest pool. Hageja palub kohtul arvestada ühisvara jagamisel asjaoluga, et kostja poolt pärast poolte abielusuhete lõppemist 02.02.2008. a teostatud laenulepingujärgsed maksed on teostatud poolte ühisvara mitte kostja lahusvara arvel. Kostjal ei ole olnud lahusvara, mille arvel anda OÜ-le XXX laenu ning kostja ei ole selles osas 7
(19)2-08-91421 esitanud ka ühtegi tõendit, seega tuleb kõik OÜ XXX poolt kostjale sooritatud laenu tagasimakseid (ka juhul, kui need sooritati pärast 02.02.
  1. a) hinnata poolte ühisvarana.
  2. 10.02.
  3. a esitas kostja esindaja seisukoha, milles palub jagada poolte ühisvara juba eelnevalt nimetatu alusel ning mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadu arvel hüvitis summas 158 379,08 eurot. Seisukohas jääb kostja eelneva juurde märkides täiendavalt ära ettevõtte ja osa väärtuse eksperthinnangute pädevused. Lisaks märgib kostja, et hagejal ei ole tema suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet, kuna XXX osade müügihind vastas turuhinnale ning müügitehingu tagajärjel ei vähenenud Serbe osade väärtus, mida kinnitab OÜ XXX eksperthinnang. Kui hageja leidis, et Serbe osanike otsus või juhatuse otsus, mille alusel otsustati müüa XXX osad, või XXX osade
  4. mai
  5. a müügitehing on kehtetud, oli hagejal võimalik vastavaid otsuseid ja tehingut vaidlustada. Hageja seda teinud pole ega saa seetõttu tugineda nimetatud otsuste või tehingu tühisusele. Järelikult on hageja kui Serbe osa ühisosanik vastavad otsused ja tehingu heaks kiitnud ning need tuleb lugeda kehtivaks. Hageja tugineb oma kahjunõudes võlaõigusseadusele ning süüdistab kostjat jätkuvalt ja korduvalt pahauskses ning ebausaldusväärses käitumises. Hageja väited on emotsionaalsed ja tõendamata ning kostja jääb eelnevalt väljaöeldu juurde selles faktis. Samuti jääb kostja seisukohale, et hagejale tekkinud puhtmajanduslik kahju ei kuulu hüvitamisele. XXX osade müügilepingut sõlmides on kostja täitnud korraliku ettevõtja hoolsuse nõudeid kooskõlas ÄS § 187 lg-ga 1 ja seega ei ole kostjal süüd hagejale kahju tekitamises. Hageja usaldamatuse kohta on kostja tänaseks veendunud, et edukas ärialane koostöö hagejaga on poolte jaoks praktiliselt välistatud, sest üksmeelt ei ole suudetud saavutada isegi ühisvara jagamises ega äriühingu juhtimisel hoolsuskohustuse täitmises ja kahju mittetekitamises. On selge, et vastastikune ebasümpaatia võib oluliselt takistada Serbe arengu jaoks vajalike otsuste vastuvõtmist ning täideviimist. Viimaseks esitab kostja vastuväited hageja väljapakutud ühisvara jagamise kohta: 1) XXX OÜ osa väärtus –
  6. a majandusaasta aruande kohaselt on omakapital jätkuvalt negatiivne. Järelikult ei saa lähtuda eeldusest, et XXX OÜ osa väärtus on võrdne poolte ühisvaras oleva nimiväärtusega; 2) XXX kinnistu – seaduses sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb ühisvara väärtus kindlaks määrata jagamise hetke seisuga, seega ei ole võimalik aluseks võtta kolme erineva ajalise hetke seisuga koostatud ekspertarvamuses toodud keskmist väärtust. Lähtuda tuleks kõige viimasest, s.o 1Partner Kinnisvara eksperthinnangust, mille kohaselt on XXX kinnistu väärtus 140 000 eurot; 3) Vallasvara – vallasvara väärtuse üle ei ole pooltel varasemas menetluses vaidlust olnud. Hageja on hinnanud temale jääva vallasvara väärtuseks 485 000 krooni ehk tänases väärtuses ca 30 997,15 eurot ning kostjale jääva vallasvara väärtuseks 200 000 krooni ehk tänases väärtuses ca 12 782,33 eurot. Kostja ei pea mõistlikuks täiendava ekspertiisi tellimist ja menetluse täiendavat venitamist vallasvara väärtuse üle vaidlemisel. Võttes arvesse, et
  7. a poolte vahel läbi räägitud vallasvara nimekiri on praktiliselt muutumatuks jäänud ning kostja ise on pakkunud kõnealuste vallasasjade väärtuseks väiksemad summad – hageja osa 19 165 eurot, kostja osa 3 835 eurot – siis on kostja seisukohal, et tuleks jääda kostja pakutud hinnangulise vallasvara väärtuse juurde.; 4) Laenukohustus AS SEB pank ees – kostja on oma senise käitumisega kinnitanud, et ta täidab kohaselt ja tähtaegselt AS SEB Pank ees võetud poolte ühisvarasse kuuluvat laenukohustust, olles tagasi maksnud juba enamuse laenusummast. Laenulepingu pooleks on kostja ning kohus ei saa muuta laenulepingu poolt ühepoolselt ilma AS SEB Pank nõusolekuta. Tulenevalt eeltoodust jääb kostja seisukohale, et laenujääk tuleks jätta kostja kohustuseks ning kinnitab, et ta täidab seda kohustust heas usus kooskõlas AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepinguga. Kui laenukohustuse jääk jääks hageja lahuskohustuseks, oleks see ebaõiglane, sest hageja saaks laenumakseid tasuda osade kaupa pikema aja jooksul, kuid kostja peab enamsaadu hüvitise hagejale välja maksma ühekorraga terviku. Kui kohus ei rahulda kostja taotlust jätta laenukohustus kostja ainuomandisse koos enamsaadu hüvitise maksmisega hageja poolt, palub kostja enamsaadu hüvitise väljamõistmisel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, 8
(19)2-08-91421 et kostja maksab hüvitist hagejale osade kaupa vastavalt hageja poolt laenukohustuse kustutamiseks tehtud maksete graafikule ja tingimusel, et kostja maksab hüvitist ainult juhul, kui hageja täidab õiguspäraselt laenulepingust tulenevaid kohustusi; 5) Serbe väljamaksmata dividendid – ei vasta tõele, et vaid kostja teostab osanike õigusi ning vaid kostjal on õigus dividendide väljamaksmise nõude esitamiseks. Kostja teavitas hageja nõudel Serbet asjaolust, et osal nimiväärtusega 39 600 krooni on ühisomanikud: hageja ja kostja, samuti andis kostja oma nõusoleku hageja kandmiseks Serbe osanike nimekirja kui osa nimiväärtusega 39 600 krooni ühisomanik. Kostjale teadaolevalt on hageja esitanud Serbe-le taotluse enda kui ühisosaniku osanike nimekirja kandmiseks ÄS § 165 lg 1 alusel. Isegi kui hageja seda veel teinud pole, siis jääb arusaamatuks, miks esitab hageja etteheiteid kostjale, kui hageja ise ei ole täitnud dividendide väljamaksmise nõude esitamise eeldust. Hageja väited on pahatahtlikud ja kohut eksitavad; 6) Serbe laenu tagasimaksed – kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde.
  1. 19.03.
  2. a esitas hageja taas jagatava vallasvara nimekirja ning ettepaneku selle jagamiseks, millega kostja 19.04.
  3. a ka nõustus (tl 134-136, V kd). KOHTU SEISUKOHAD
  4. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks tuleb rahuldada osaliselt, kuid kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja oleks pooltevahelisest võlasuhtest tulenevat kohustust rikkunud ja sellega hagejale kahju tekitanud.
  5. Vastavalt 01.07.
  6. a. jõustunud perekonnaseaduse § 210 lg-s 2 sisalduvale rakendussättele kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub käesolevas asjas ühisvara jagamisel kohaldamisele enne 01.07.
  7. a. kehtinud perekonnaseadus. Hagi ühisvara jagamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt vastavalt PkS §-le
  8. Kohus märgib, et lähtub ühisvara jagamisel hageja 11.04.
  9. a. esitatud hageja ühisvara jagamise nõude lõplikust täpsustusest (tl 146-153, IV kd).
  10. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: • Poolte abielu on sõlmitud XXX. a. Asjaolu on tõendatud Tallinna Perekonnaseisuameti XXX. a abielutunnistusega (tl 9, I kd); • Poolte abielulised suhted lõppesid XXX. a. Asjaolu üle vaidlust ei ole (tl 229 pöördel, I kd); • Harju Maakohtu XXX. a. osaotsusega lahutati poolte abielu (tl 53-54, II kd). Kohus on tuvastanud, et poolte ühisvara hulka kuulub: • OÜ XXX (reg kood XXX) osa nimiväärtusega 2 530,90 eurot (so 39 600 krooni). Asjaolu üle ei ole vaidlust (I köide, tl 111). • OÜ XXX osade väärtus on seisuga 31.12.
  11. a. 2 204 609 krooni (s.o. 140 900,20 eurot) ning poolte ühisvaraks oleva osa nimiväärtusega 39 600 krooni väärtus on 139 491,19 eurot (2 182 562,91 krooni). Asjaolu üle ei ole vaidlust. Kohtu antud hinnang lähtub sellest, et kostja on viidanud 08.12.
  12. a menetlusdokumendis antud AS Rödl&Partner aruande hilisemale täiendusele, mille kohaselt on ettevõtte väärtus seisuga on 30.07.
  13. a. cà 2 400 000 krooni (+/- 400 000 krooni) ning on 22.02.
  14. a. eelistungil (tl 81, II kd) kinnitanud, et pooled on aktsepteerinud osa väärtusena 2,4 miljonit krooni (mis on iseenesest suurem, kui hageja väidetud osa väärtus). 9
(19)2-08-91421 • • • • • • • • • • • • • • XXX OÜ (reg kood XXX ) osa nimiväärtusega 6 710,72 eurot (105 000 krooni). XXX OÜ osa nimiväärtus kattub osa hariliku väärtusega. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 111, I kd ja tl 147, IV kd); Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud, aadressil XXX asuv kinnisasi. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 111). Kinnisasja aadressil XXX (registriosa nr XXX) väärtus ühisvara jagamise seisuga on 140 000 eurot. Asjaolu on tõendatud riiklikult tunnustatud eksperdi eksperdiarvamusega (tl 200-222, IV kd). Kohus loeb antud asjaolu tõendatuks osundatud eksperdiarvamusega põhjusel, et see on koostatud ajal, mis on lähedasim ühisvara jagamise aja seisule juhindudes seisukohast, et jagatava ühisvara väärtus tuleb ühisvara jagamisel määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise seisuga. Kaks punast iiri setterit väärtusega 1 086,50 eurot. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 151, IV kd). XXX Väärtusfondi A-osakut (seisuga 02.02.2008. a. 658,311 tk), 658,311 tk väärtusega kokku 6700,68 eurot (seisuga 02.01.2012. a.). (tl 29-30, V kd). OÜ XXX osanikud on otsustanud välja maksta dividende 2008. a. majandusaasta eest 837 217 krooni ja 2009. a. majandusaasta eest 1 041 666 krooni. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 248, III
  1. kd)Pärast abielusuhete lõppemist 02.02.2008. a. on OÜ XXX poolt kostjale välja makstud dividendid 2008-2009. aasta eest summas 126 991,92 eurot. Asjaolu on tõendatud kostja pangakonto väljavõtetega (tl 95, 104, 105, IV kd). Pärast abielusuhete lõppemist 02.02.2008. a. on OÜ XXX poolt kostjale välja makstud laenu tagasimaksena 20.06.2008. a. 541 094 krooni, so 34 582.21 eurot (makse on tehtud summas 759 309 krooni, millest dividendid on 218 215 krooni ning laenu tagastamiseks 541 094 krooni). Asjaolu on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega (tl 104, IV kd). XXX kuuluvad seisuga 02.02.2008. a. kohustusliku pensionifondi Sampo Pension 50 osakut seisuga puhasväärtusega 15,1702 krooni, kokku summas 25149,8250 krooni (tl 86, II kd). XXX kuuluvad SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, osaku väärtusega seisuga 06.01.2012.a. 0,89412 eurot. (Pensionikindlustuse lepingu nr XXX alusel). SEB Progressiivse Pensionifond on kohustusliku kogumispensioni fond (tl 33, V kd). Raha XXX pangakontol seisuga 2.02.2008. a summas 4 337,07 eurot. Asjaolu üle ei ole vaidlust. Raha XXX pangakontol seisuga 2.02.2008. a summas 1 991,34 eurot. Asjaolu üle ei ole vaidlust. XXXon tasunud AS-ile SEB Pank pärast abielusuhete lõppemist AS-iga SEB Pank sõlmitud lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks eluasemelaenu põhiosa koos intressidega seisuga 2.01.2012. a summas 74 999,68 eurot (65 505,16 eurot+9494,52 eurot). Asjaolu on tõendatud kostja arvelduskonto väljavõttega (tl 21-26, V
  2. kd)AS-iga SEB Pank ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse põhiosa laenujääk koos intressidega seisuga 2.01.2012. a on 67 409.44 eurot (49 418,53 eurot+17 990,91 eurot). Asjaolu üle ei ole vaidlust (kohus loeb asjaolu kooskõlas

§ 231lg-ga 2 hageja poolt omaks võetuks).

Kohus on tuvastanud, et: • OÜ XXX100% omakapitali õiglaseks väärtuseks 30.05.2008 enne 67% XXX osade võõrandamist lähtuvalt XXX hüpoteetilisest likvideerimisväärtusest on 5,4 – 6,8 miljonit krooni. Asjaolu on tõendatud OÜ XXX koostatud XXX ja OÜ XXX osa väärtuse hindamise ekspertiisiga (tl 118-138, III kd) 10

(19)2-08-91421 • OÜ XXX100% omakapitali õiglaseks väärtuseks pärast 30.05.2008 67% XXX osade võõrandamist 5,6 – 6,0 miljonit krooni. Asjaolu on tõendatud OÜ XXX koostatud XXX ja OÜ XXX osa väärtuse hindamise ekspertiisiga (tl 118-138, III
  1. kd)29. Hageja on kinnitanud oma 11.04.2011. a ühisvara jagamise nõude lõplikus täpsustuses (tl 146-153, IV kd), et ei soovi ühisvarana jagada OÜ XXX (reg kood XXX) osa nimiväärtusega 20 000 krooni ning AS XXX aktsiaid (1 000
  2. tk)ning on nõus, et nimetatud õigused jäävad kostjale ilma selle eest viimaselt hüvitist nõudmata (tl 81, II kd ja tl 147-153, IV kd). Seega tuleb jätta OÜ XXX (reg kood XXX) osa nimiväärtusega 20 000 krooni ning AS XXX aktsiaid (1 000
  3. tk)kostja ainuomandisse ilma nende eest hüvitist hagejale maksmata. Kohus ei hinda vallasasjadena 2 matkamadratsi, 1 telgi (Stradust 3 Syncto), 2 purjelaua (Formula 158 + kott ja Formula 161 + kott), 3 purje (RS6 9,8 m, 11,5 m, 12,5 m), 1 poomi (X9 260-310) ja 2 masti (mõõduga 530 ja 580) ning kostja poolt 27.01.2012. a menetlusdokumendi lisas 7 tabelina esitatud ühisvara jagamise ettepanekus märgitud vallasasjade koosseisus Sony TV KE-P42M1, Sony kodukino DAV-SC5, Samsung VHS SVR11, Viasat tuner Pace, 2 pruuni nahkdiivani, diivanilaua, elevandisadula, põrandalambi Luzifer, köögilaua, nelja hõbedase istepuki, köögimööbli, elektripliidi Bosch, elektriahju Bosch, puhuri Bosch, integreeritud külmiku Bosch, nõudepesumasina Bosch, täispuidust saunaeesruumi diivani ja diivanilaua, Elektrolux pesumasina EW1170C, kolme IDO valamu, kolme Gröhe segisti, dušisegisti Gröhe, köögisegisti Gröhe ja valamu, saunakerise Harvia, kahe IDO WC-poti, integreeritud koridori seinakapi, integreeritud sauna eesruumi seinakapi, nelja peegli, täispuidust kontorilaua, kontoritooli, muusikakeskuse Sony HHC-501, printeri HP 110 Laserjet, personaalarvuti HP, täispuidust kontoririiulite, tolmuimeja Philips Performer, külalistetoa voodi, külalistetoa lambi, magamistoa voodi, magamistoa peegel, magamistoa TValus, magamistoa tool, vannitoa täispuidust segisti alus, vanni Aquator, neli seinaradiaatorit Atlantic, isiklike riiete, jalanõude ja ehted, õuekäru, kahe labida, kahe reha, muruniiduki Partner 35 Classic, täispuidust terrassilaua, nelja aiatooli, kahe aiapingi, grilli, kahe magamiskoti, raamatute, DVD-d, DC-d, purjelaua Free Formula 135L + kott, purjelaua Carve 115L + kott, nelja purje NeilPryde 4,4m, 5,4m, 6,2m ja 7,0m, kahe poomi X5 185-230 ja X6 160-210, kolme masti mõõtudega 400, 430, 460, trapetsi Nort Sail S, kahe kalipso suuruses S ja kaks matkatooli, koguväärtusega 19 165 eurot kuulumist ühisvara hulka, sest kostja nõustus kostja hageja ettepanekuga vallasjade jagamise viisi ja väärtuse osas (vt tl 134-136, V kd), mistõttu tuleb hageja ainuomandisse jätta Sony TV KE-P42M1, Sony kodukino DAVSC5, Samsung VHS SVR11, Electrolux pesumasin EW1170 C, printer HP 110 Laserjet, tolmuimeja Philips Performer, kaks
(2)matkatooli, neli
(4)hõbedast istepukki, õuekäru, diivanilaud, elevandisadul, põrandalamp Luzifer, täispuidust saunaeesruumi diivan ja diivanilaud, täispuidust kontorilaud, täispuidust kontoririiulid, külalistetoa voodi, magamistoa voodi, magamistoa TV-alus, kaks
(2)labidat, kaks
(2)reha, täispuidust terrassilaud, neli
(4)aiatooli ning neil
(4)magamiskotti tuleb jätta kostja ainuomandisse. Pooled on kinnitanud, et ülejäänud vallasasjad on neil jagatud, mistõttu kohus ei hinda neid ühisvara koosseisus olevaiks ning vastavalt poolte kinnitusele on kohtulikult jagatud vallasasjade väärtus võrdne, mistõttu ei ole alust eelnimetatud vallasasjade eest hüvitise väljamõistmiseks.
  1. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 28 tuvastanud, et XXX kuuluvad seisuga 02.02.
  2. a. kohustusliku pensionifondi Sampo Pension 50 osakut seisuga puhasväärtusega 15,1702 krooni, kokku summas 25149,8250 krooni ning XXX kuuluvad SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, osaku väärtusega seisuga 06.01.2012.a. 0,89412 eurot ning et SEB Progressiivse Pensionifond on kohustusliku kogumispensioni fond. Vastavalt investeerimisfondide seaduse (IFS) § 109 lg-le 6 ei või pensionifondi osak kuuluda samal ajal mitmele isikule. Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Kuna asjas on tuvastatud, et poolte esile toodud pensionifondi osakute näol on tegemist kohustusliku 11
(19)2-08-91421 pensionifondi osakutega, siis ei kuulu need osakud tulenevalt IFS § 109 lg-st 6 abikaasade ühisvara hulka, mistõttu ei ole alust neid jagada.
  1. Ühisvara hulka kuuluvad esemed: asjad (sh loomad [tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3)] ja varalised õigused jagab kohus arvestades osaliselt poolte soove, kinnisasja puhul, et see on hageja kasutuses tema elukohana ning varaliste õiguste puhul ka poolte majanduslikku huvi ja seotust konkreetsete õigustega järgnevalt: hageja lahusvara hulka tuleb jätta: Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX kantud, aadressil XXX asuv kinnisasi väärtusega 140 000 eurot, kaks punast iiri setterit väärtusega 1 086,50 eurot. raha XXX pangakontol seisuga 2.02.
  2. a summas 1 991,34 eurot. kostja lahusvara hulka tuleb jätta: OÜ XXX (reg kood XXX) osa nimiväärtusega 2 530,90 eurot (so 39 600 krooni). Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 28 tuvastanud, et osa harilik väärtus on 2 204 609 krooni (s.o. 140 900,20 eurot). Kohus arvestab osundatud väärtust ühisvara jagamise aja väärtusena tulenevalt poolte avaldatud tahtest (vt kohtuotsuse p 28). XXX OÜ (reg kood XXX ) osa nimiväärtusega 6 710,72 eurot. raha XXX pangakontol seisuga 2.02.
  3. a summas 4 337,07 eurot XXX Väärtusfondi A-osakut (seisuga 02.02.
  4. a), 658,311 tk väärtusega kokku 6700,68 eurot.
  5. Hageja on nõudnud ka poolte ühisvara hulka kuulunud OÜ XXX osast tulenevalt osaühingu poolt kostjale välja makstud dividendide jagamist. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 28 tuvastanud, et pärast abielusuhete lõppemist 02.02.
  6. a. on OÜ XXX poolt kostjale välja makstud dividendid 2008-
  7. aasta eest summas 126 991,92 eurot. Vastavalt asjaõigusseaduse § 70 lg-le 1 on ühine omand on kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama paragrahvi
  8. lõike järgi on ühine omand on kaasomand või ühisomand ja vastavalt
  9. lõikele on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti ja
  10. lõike järgi kui õigus kuulub mitmele isikule ühiselt (ühisus), kohaldatakse sellele vastavalt ühise omandi kohta käivaid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PkS § 19 lg-le 3 abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kuivõrd pärast abielusuhete lõppemist on kostjale välja makstud poolte ühisvaraks olevast osast tekkinud dividendid, mistõttu on tegemist ühisvarast tekkinud kaasomanikele kuuluva viljaga AÕS § 71 lg 2 tähenduses, on hagejal osaühingu osa ühise omanikuna õigus nõuda temale kuuluva osa väljamaksmist, sest ühisvaraks on ka see vara, mis tekkis viljana ühisvarast. Vastavalt PkS § 19 lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kuivõrd ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud ning arvestades PkS § 19 lg-s 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel, tuleb PkS § 19 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista pärast abielusuhete lõppemist kostjale välja makstud dividendidest pool, s.o. 126 991,92 eurot/2= 63 495,96 eurot. Samal põhjendusel tuleb kostjal hüvitada hagejale OÜ-lt XXX poolt pärast abielusuhete lõppemist kostja poolt osaühingule antud laenu tagastamiseks tehtud tagasimaksetest pool, sest laenulepingust tulenev nõudeõigus kolmanda isiku vastu tekkis abielusuhete ajal, mistõttu on 12
(19)2-08-91421 hagejal õigus osa saada pärast abielusuhete lõppemist ühisvara hulka kuulunud nõudeõiguse realiseerumise tulemist. Kohus on tuvastanud, et pärast abielusuhete lõppemist 02.02.
  1. a. on OÜ XXX poolt kostjale välja makstud laenu tagasimaksena 20.06.
  2. a. 541 094 krooni, so 34 582.21, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 17 291.10 eurot.
  3. Kostja on esitanud vastuväite seoses poolte ühisvaraks oleva kinnisasja ostmiseks võetud, kostja nimel AS-iga SEB Pank sõlmitud lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks tagastatud laenumaksetega. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 28 tuvastanud, et XXX on tasunud AS-ile SEB Pank pärast abielusuhete lõppemist AS-iga SEB Pank sõlmitud lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmiseks eluasemelaenu põhiosa koos intressidega seisuga 2.01.
  4. a summas 74 999,68 eurot (65 505,16 eurot+9494,52 eurot). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja AS SEB Pank vahel sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad kohustused on võetud kinnisasja ostmiseks, millel asub poolte eluasemeks olnud elamu, mistõttu on tegemist PkS § 20 lg 2 tähenduses perekonna huvides võetud varalise kohustusega, mistõttu peab antud kohustuse täitmise eest vastutama pooles ulatuses ka hageja. Seega tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja poolt osundatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagastatud laenusummast koos intressidega pool, so 37 499,84 eurot.
  5. Pooltel ei ole vaidlust, et eelnimetatud laenulepingust on täitmata kohustusi kolmanda isiku so. AS SEB Pank ees. Kohus on tuvastanud, et AS-iga SEB Pank ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse põhiosa laenujääk koos intressidega seisuga 2.01.
  6. a on 67 409.44 eurot (49 418,53 eurot+17 990,91 eurot). Nagu eespool osundatud määratakse vastavalt PkS § 19 lg-le 3 abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kohus leiab, et kuivõrd kinnisasi, mis on ühtlasi antud laenukohustuse tagamiseks hüpoteegitud kolmanda isiku kasuks jääb ühisvara jagamisel hagejale, siis on mõistlik jätta hageja lahusvaraks ka laenukohustus, mille eest kinnisasi vastutab. Seega tuleb AS-i SEB Pank ja XXX vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus koos intressidega seisuga 2.01.
  7. a 67 409.44 eurot jätta hageja lahusvaraks, millest kostjal tuleb hagejale arvestades PkS § 20 lg 2 hüvitada pool s o. 33 704.72 eurot. Kohus märgib, et kuigi kolmanda isiku ees jääb eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutama kostja, tekib tal tulenevalt antud varalise kohustuse ühisvarana jagamise tulemusel hageja suhtes juhul, kui viimane jätab kolmanda isiku ees kohustused täitmata, nn sisesuhtest tulenevalt tagasinõudeõigus.
  8. Kokku jääb seega hagejale asju sh varalisi õigusi ja kohustusi väärtusega 75 668,40 eurot ja kostjale väärtusega 245 223,12 eurot. Kuna ühisvara on kokku väärtuses 320 891,52 eurot, millest ½ moodustab 160 445,76 eurot ning kostja saab vara suuremas väärtuses, tuleks kostjal hagejale enamsaadud vara eest maksta hüvitist 84 777,36 eurot (245 223,12+75 668,40/2=84 777,36 eurot). Kuivõrd hageja on esitanud nõude enamsaadud ühisvara arvel kostjalt tema kasuks hüvitise väljamõistmiseks summas 66 217,25 eurot (vt tl 153, IV kd), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista antud summa. Kohus esitab selguse huvides ühisvara jagamise käigu kokkuvõtliku tabelina alljärgnevalt: XXX
  9. Raha 1.1 Raha XXXpangakontol 4 337,07 EUR 1.2 XXX Raha XXXpangakontol 1 991,34 EUR 13
(19)2-08-91421 1.3 OÜ XXXdividendid 2007.-2009. a eest 126 991,92 EUR 1.4 OÜ XXXpoolt tagastatud laen 34 582,21 eurot 2. Väärtpaberid 2.1 XXX Väärtusfondi osakud (658,311
  1. tk)6700,68 EUR 3. Osalused äriühingutes 3.1 OÜ XXXosa 140 900,20 eurot 3.2 XXX OÜ osa 6 710,72 EUR 3.3 OÜ XXXosa hüvitist ei nõuta 3.4 AS XXXaktsiaid (1 000
  2. tk)hüvitist ei nõuta 4. Vallas- ja kinnisvara 4.1 Kinnistu asukohaga XXX 140 000 EUR 4.2 Setter
(1)447,38 EUR 4.3 Setter
(2)639,12 EUR Sony TV KE-P42M1, Sony kodukino DAVSC5, Samsung VHS SVR11, Electrolux pesumasin EW1170 C, printer HP 110 Laserjet, tolmuimeja Philips Performer, kaks
(2)matkatooli, neli
(4)hõbedast istepukki, õuekäru, diivanilaud, elevandisadul, põrandalamp Luzifer, täispuidust saunaeesruumi diivan ja diivanilaud, täispuidust kontorilaud, täispuidust kontoririiulid, külalistetoa voodi, magamistoa voodi, magamistoa TV-alus, kaks
(2)labidat, kaks
(2)reha, täispuidust terrassilaud, neli
(4)aiatooli hüvitist ei nõuta 4.4 neli
(4)magamiskotti, hüvitist ei nõuta
  1. Kohustused kolmandate isikute ees 5.1 AS-ile SEB Pank XXXlahusvara arvel tasutud eluasemelaenu põhiosa − 65 505,16 EUR AS SEB Pank eluasemelaenu põhiosa jääk – 49 418,53 EUR 5.2 AS-ile SEB Pank XXXlahusvara arvel tasutud eluasemelaenu intressid –9 494,52 EUR AS SEB Pank eluasemelaenu intresside jääk –17 990,91 (kuumakse seisuga
  2. jaanuar
  3. a on 95,19 eurot, tasumata on veel 189 makset) KOKKU: 245 223,12 EUR 75 668,40 EUR Vara kokku 320 891,52 eurot ½ varast 160 445,76 - 84 777,36 eurot 84 777,36 14
(19)2-08-91421
  1. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude paludes kostjalt välja mõista 17 781 185 krooni. Hageja väitel võõrandas OÜ XXX, mille osa kuulub poolte ühisvarasse, 30.05.
  2. a oma osaluse Läti äriühingus XXXs 8 197 629 krooni eest olukorras, kus XXXs väärtus oli 43,76 miljonit krooni eesmärgiga vähendada poolte ühisvara väärtust. Seega nõuab käesolevas tsiviilasjas hageja kahju hüvitamist kostjalt kui abikaasalt, kes on oma tegevuse tulemusena poolte ühisvara väärtust olulisel määral vähendanud, mistõttu on hageja väitel õigust tal nõuda kostjalt ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitist. Hageja heidab kostjale ette, et viimane teostas ainuisikuliselt poolte ühisomandis olevast OÜ-u XXXosast tulenevaid õigusi ning otsustas osanike nimekirja kantud isikuna võõrandada ja tegi juhatuse liikmena müügitehingu osaühingu tütarettevõtja kus müüs XXXs 67% osaluse 42 702 371 krooni võrra väiksema hinna eest kui oli osaluse turuväärtus, vähendades sellega poolte ühisvaras oleva osa väärtust, mistõttu kaotas hageja ühisvara jagamisel õiguse saada omandi kaotamise eest õiglast hüvitist. Kuigi hagiavaldusest, hageja selgitustest (tl 229-230, I kd) ja kirjalikest täiendustest (tl 5-13, V kd) võib aru saada, et hageja arvates on kostja rikkunud abielulisest ühisvararežiimist tekkinud võlasuhet ning leiab, et kostjal on ka deliktiõiguslik vastutus, peab kohus kaaluma esitatud asjaolude põhjal nõude rahuldamist ka muudel õiguslikel alustel, sest vastavalt

§ 436

lg-le 7 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab seadust ise.

  1. Kuna hageja on väitnud, et kostja on talle oma eelviidatud tegevusega ühisosanikuna (seega õiguse ühisuses AÕS § 70 lg 7 mõttes) kahju tekitanud, siis tuleb kohtul muuhulgas kontrollida, kas kostja ei ole rikkunud seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tulenevat kohustust hoiduda teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5), mille tagajärjel tekib võlgniku vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115) eeldusel, et on kahju ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4). Võlasuhte rikkumisest tuleneva vastutuse rakendumise eelduseks on võlasuhte olemasolu ning et võlasuhtest, antud juhul, et kostja ei ole hoidunud poolte ühise osa omajana teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest, tulenevat kohustust on rikutud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte ühisvara hulka kuulus OÜ XXX(reg kood XXX) osa nimiväärtusega 2 530,90 eurot. Vaidlust ei ole, et OÜ XXXmüüs 30.05.
  2. a oma osaluse Läti äriühingus XXXs 8 197 629 krooni eest. Vastavalt AÕS § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks, et kostja oleks osaühingu osa ühise omajana rikkunud AÕS § 72 lg 5 sätestatud kohustust hoiduda teise kaasomaniku õiguste kahjustamisest ning et hagejal tekkis seetõttu kahju. Kohustuse rikkumise korral üldine kahju hüvitamise nõue on reguleeritud VÕS § 115, mille
  3. lõike kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 lg-le on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb üldjuhul kahju hüvitamise korral kahjustatud isik asetada õiguslikult sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. 15

(19)2-08-91421 Kohtu arvates tulnuks hagejal esitatud asjaoludel näidata, et kui OÜ XXXosalus Läti äriühingus XXXs oleks alles jäänud, siis oleks ka OÜ XXXosa väärtus suurem kui pärast osaluse võõrandamist ja/või oleks olnud kolmas isik, kes ostnuks tütarettevõtja kõrgema hinnaga kui oli müügitehingu järgne hind. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 28 tuvastanud, et OÜ XXX100% omakapitali õiglaseks väärtuseks 30.05.2008 enne 67% XXX osade võõrandamist lähtuvalt XXX hüpoteetilisest likvideerimisväärtusest on 5,4 – 6,8 miljonit krooni. Kohus on ka tuvastanud, et OÜ XXX100% omakapitali (omakapital võrdub 100% osade väärtusega) õiglaseks väärtuseks pärast 30.05.2008 67% XXX osade võõrandamist on 5,6 – 6,0 miljonit krooni. Nimetatud vahemikud ei erine olulises osas teineteisest – minimaalne väärtus enne tehingut oli väiksem kui minimaalne väärtus pärast tehingut, kuid maksimaalne väärtus enne tehingut oli suurem kui maksimaalne väärtus pärast tehingut. Lähtudes minimaalse ja maksimaalse näitaja keskmistest enne ja pärast tehingut oli keskmiseks näitajaks enne tehingut 6 miljonit krooni ja pärast tehingut 5,83 miljonit krooni. Seega ei ole asjas leidnud tuvastamist, et poolte ühisvaraks olnud OÜ XXXosa väärtus oleks 67% XXX osade võõrandamise tõttu vähenenud (vt ka tl 141 pöördel, IV kd). Hageja on kohtu poolt määratud ekspertide arvamusele ette heitnud, et eksperdid on küll hinnanud OÜ XXXosa ja XXX osa väärtusi, kuid teinud seda ebaõige kuupäevaga. Eksperdid on 04.04.
  1. a. kohtuistungil selgitanud ja põhjendanud, mis põhjusel ei hinnanud nad OÜ XXXosa ja XXX väärtust 30.05.2008.a. seisuga: “//…selle aja seisuga ei olnud ettevõtete esindajatel neile anda detailset infot, nt käibeandmikke, raamatupidamissaldot jms. Üldjuhul raamatupidamisaruandeid tehakse 31.
  2. seisuga või poolaasta seisuga juunis, mistõttu on reeglina ühe kindla kuupäeva seisuga raske infot saada. Sõltub ettevõttes korraldatud raamatupidamisest sh kuidas andmeid genereeritakse ja salvestatakse, kuidas on suvalisel ajahetkel võimalik mingeid konkreetseid andmeid või saldosid saada, see sõltub ka kasutatavast raamatupidamisprogrammist. Ettevõtte esindajad on kinnitanud, et aastalõpu seisuga, mil andmed olid kättesaadavad ja 30.05.
  3. a. ajavahemikul ei ole toimunud tavapärasest majandustegevusest erinevaid olulisi sündmusi. On tavapärane praktika, et teatud äritehingute väärtuste arvutamisel, mis on subjektiivne tegevus, tuginetakse viimati kättesaadavatele raamatupidamisaruannetele nt kui tehing toimub esimesel poolaastal, väga tihti aastalõpu aruannetele ja kui tehing toimub teisel poolaastal, siis poolaastaaruannetele. Ettevõte aastaaruandest ja muudest esitatud materjalidest, sh suulistest lähtub, et tehingud planeeriti
  4. a. teises pooles. Seega kui tehingud planeeriti
  5. a. teises pooles on loogiline, et finantsväärtuste arvutuste andmed lähtuvad
  6. a. lõpu numbritest. Tavaliselt võetakse tehingu juurde ka kinnitus, et bilansipäeva ja tehingupäeva vahel ei ole toimunud erilisi sündmusi…//“ (tl 140, IV kd). Osundatud arvamusest saab teha ka järelduse, et vaidlusalune tütarettevõtja müügitehing planeeriti
  7. a. teise poolde, mistõttu on oluline finantsväärtuste arvutustes lähtumine samuti
  8. a. andmetest. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda XXX 28.04.
  9. a asjatundja hinnangust OÜ XXXja XXX osade väärtuste kohta, sest asjatundja on arvamuse andmisel aluseks võtnud OÜ XXXauditeerimata aruanded 2004-
  10. aasta kohta. Samuti omab tähtsust, et asjatundja ei ole piisavalt analüüsinud antud ajaperioodil aset leidnud majanduslanguse mõjusid osundatud äriühingute tegevussegmendile so marketingi- ja turundusteenuse osutamine ning XXX poolt alkoholibrändide turustamine Lätis ja äritegevuse aluseks olevate põhiliste distributsioonilepingute võimalikule lõppemisele (XXX). OÜ XXX koostatud XXX ja OÜ XXXosa väärtuse hindamise eksperdiarvamuses on eksperdid asunud seisukohale, et kahe peamise tarnijaga lepingute aegumised oleks XXX tegevust oluliselt mõjutanud, kuna viimasel oleks vaja leida kiiresti uued tarnijad. Eksperdid lisavad, et samal ajal ei ole lepingud tarnijatega ainukesed XXX väärtust lisavad tegurid, kuid märgivad, et XXX väärtusele mõju määramiseks on siiski vaja vaadelda nii pakkumise kui ka nõudluse 16
(19)2-08-91421 poolt ning rõhutavad üldise majandusliku olukorra ja olukorra Läti alkoholiturul halvenemisele (majanduskriisi tõttu on üldine tarbimise tase sh alkoholi tarbimine vähenenud ja ka pärast majanduskriisi möödumist jääb tarbimismudeli trendina kehtima impulsiivsete ostude tegemise vähenemine [tl 131-135, II kd)]. Antud eksperdiarvamusest saab kohtu arvates teha ka järelduse, et osanikuna ettevõtja majandustegevuse üle otsustamisel on oluline ettevõtja enda nägemus tulude ja kulude prognoosi osas ning ettevõtja enda hinnangud turul toimuvale. Samuti on eksperdid põhjendanud osade väärtuse hindamise metoodikat. Eksperdid on 04.04.
  1. a. kohtuistungil seletanud: “.//Isegi kui teistele firmaga mitteseotud isikutele võis tunduda, et ettevõtte perspektiiv oli edukas, ei pruukinud see niimoodi olla. Ettevõte staatust teadis kõige paremini ettevõtte juhatus. Kohtumiste ajal saime indikatsioone, et ettevõttel puudusid ressursid, nt ei olnud kontakte leidmaks uusi võtmetarnijaid- ja kliente, ei olnud kindlustunnet, et põhilepinguid pikendatakse jne. lisakinnituseks oli ka see, et
  2. a esitatud presentatsioonis viitas ettevõtte juhatus sellele, et edukate tulemuste saamine on keeruline, et tuleb 3korda kauba mahtusid tõsta, et hoida
  3. a kasumlikkust. Kasumimarginaalid hakkasid langema, sest turusituatsiooni hakkas halvenema. Ühest küljest konkurents, teisest küljest musta turu osakaal. Tähtis põhjus oli see, et puudus kindlustunne lepingute pikendamise osas, esimene leping pidi lõppema juba 30.04.
  4. a. Varadepõhised metoodikat on kindlamad ja täpsemad, kui rahavoogude põhised metoodikad, seega tolles situatsioonis oli teada ettevõtte varade põhine väärtus ja eksisteeris olulisi kahtlusi rahavoogude meetodi tulemuse osas…// (tl 141, IV kd) … //serbe väärtuse hindamisel on lähtutud varadepõhistest meetoditest seetõttu, et rahavoogude põhised metoodikad annavad ettevõtte väärtuseks väiksema tulemi kui varadepõhised metoodikad. Prognoosid näitasid nii väikest või nii ebaolulist tulu, et see ei ole ettevõtte seisukohast ratsionaalne jätkata. Samas sellised prognoosid tuleviku kohta on alati subjektiivsed ja ankurdatud sellesse ajahetke, millal neid tehakse. Ettevõtte poolt tulnud indikatsioonid viitasid, et finantsperspektiivid on halvenevad ja prognoositavad ärikasumi tasemed sellised, et ettevõtte jätkav tegevus ei ole pigem ratsionaalne//“(tl 140 pöördel, IV kd). Ka on eksperdid arvamusel, et XXX osa müügilepingust tulenevate ostja kohustuste tagamata jätmine OÜ XXXkasuks ei mõjutanud tehingu tegemise ajal Serbe osa väärtust: “….//XXX osa müügilepingust tulenevate ostja kohustuste tagamata jätmine serbe kasuks ei mõjutanud tehingu tegemise ajal serbe osa väärtust, kuid üldjuhul nõutakse kohustuste tagamist. Aga olukord võib olla selline, et ostja keeldub tagatiste andmisest. Ettevõtja peab otsustama lähtudes oma väljavaadetest, riskihinnangutest nt et tulevik on ebakindel, kuid praegu siiski keegi soovib seda vara osta. Kui mitte tehinguga nõustuda, siis võivad realiseeruda prognoosid, et vara väärtus kahaneb ja tehingu tegemise hetkel ei saa eeldada ostja maksejõuetusse sattumist. Sõltumatu osapoolega tehtud tehingu puhul eeldatakse, et teine pool on korrektne ja täidab oma kohustust…//“ Seega võib järeldada, et kostja on osanikuna teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida, kas tehingu tegemise ajal sarnane mõistlik isik võis aru saada, kas tehing oli selle tegemise ajahetkel ebamõistlikult kahjulik, mistõttu ei ole alust pidada kostja käitumist osanikuna teist osanikku kahjustavaks.
  5. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja vastutab hageja ees deliktiõiguslikul alusel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on OÜ-le XXXkuulunud tütarettevõtja müümise otsustanud OÜ XXXosanikuna ainuisikuliselt ilma hageja nõusolekuta. Samas ei ole hageja vastavat osanike otsust äriseadustiku (ÄS) § 93 lg 4 korras vaidlustanud ega väitnud, et OÜ XXXkuulunud XXX osa müügileping ei kehtiks. Seega on hageja vastavad väited asjakohatud. Hageja väitel on PkS § 17 lg 1, lg 2 ja lg 4 ning ÄS § 165 lg 1 kaitse-eesmärgiks tagada mõlema abikaasa varaliste õiguste ja huvide kaitse, kuid kohus leiab, et osundatud normidest tuleneva kaitseeesmärgi realiseerumise eelduseks on õiguskaitsevahendina osundatud sätetest tuleneva keeluga vastuolus olevate tehingute vaidlustamine või tühisusele tuginemine. Seega ei ole 17
(19)2-08-91421 kohtu hinnangul võimalik hageja etteheidetava teo õigusvastaseks kvalifitseerimine VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, sest hageja osundatud normid ei vasta VÕS § 1045 lg 3 tunnustele. Samuti ei ole kohtu arvates leidnud tuvastamist asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja tegevuse eesmärgiks OÜ XXXkuulunud XXX osa müümise otsustamisel oli hagejale kahju tekitamine ning kostja on selliselt käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kohus on otsuse p-is 37 jõudnud järeldusele, et kostja on osaühingu osanikuna teinud mõistlikke pingutusi, et kontrollida, kas tehingu tegemise ajal sarnane mõistlik isik võis aru saada, kas tehing oli selle tegemise ajahetkel ebamõistlikult kahjulik. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja otsustanuks osanikuna XXX osa müümise antud tingimustel eesmärgiga vähendada OÜ XXXosa väärtust, et vältida hagejale ühisvara jagamisel osa eest hüvitise maksmist. 39. Eeltoodud põhjendustel tuleb väljamõistmiseks jätta rahuldamata. hageja nõue kostjalt 17 781 185 krooni kahju 40.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude valdavas osas (osaliselt rahuldamata jäi ühisvaraks olevate asjade jagamise viisi osas) ning hageja nõue kahju hüvitamiseks jäi rahuldamata. Kuivõrd kohus rahuldab hageja esitatud nõuded ligikaudselt 5,5% ulatuses, peab kohus

§ 163

lg-st 1 ja § 190 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 94% ulatuses hageja ja 6% ulatuses kostja kanda.

§ 190

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele kannab pool, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

§ 190

lg 3 järgi, kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Kohus vabastas hageja 17.03.2009. a määrusega osaliselt riigilõivu summas 182 122,32 krooni s.o. 11 639,74 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel (33 250 krooni+66 750 krooni=100 000 krooni) 6391,16 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, tuleb hagejalt ülejäänud osas vastav riigilõiv riigituludesse välja mõista. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigi tuludesse kokku 10 557,88 eurot (riigilõivu täismäär 282 122,32 krooni*94%=265 195 krooni-100 000 krooni=165 195 krooni s.o. 10 557,88 eurot). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 179lg 4, 5, 6).

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. 18

(19)2-08-91421 Kaija Kaijanen Kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.