Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Teearu Grupp esitas OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Taela vastu hagi, milles palus tunnustada hageja nõuet summas 36 742.55 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele
Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel Otepää reoveepuhastusjaama asfalteerimistöid. Kostja tasus 21.12.2006.a hagejale tööde eest 30.11.2011.a esitatud arve alusel 574 896 krooni. Tartu Maakohus tunnistas 11.10.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47968 rahalise kohustuse täitmise kehtetuks ja mõistis selle summa pankrotivarasse. Kohus tugines
§-le 113 lg 1 p 2. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.03.2011.a otsusega maakohtu otsuse muutmata, Riigikohus kassatsioonkaebust 29.08.2011.a määrusega menetlusse ei võtnud. Kuna hageja on töö teinud, on hagejal nõue kostja vastu. Hageja nõue tekkis 29.08.2011.a. Hageja esitas 16.09.2011.a kostja vastu nõude summas 36 742.55 eurot ja avalduse selle nõude tasaarvestamiseks. Hageja leiab, et tema nõudele tuleb kohaldada
ÜS §-le
lg 4 ja 5 ei ole võimalik kohaldada, kuna tegemist ei ole tehingu tagasivõitmisega, vaid rahalise kohustuse tagasivõitmisega. Tagasivõitmise järgselt on hagejal võimalik taotleda tavavõlausaldaja staatust, kusjuures on soovitav varasemalt esitada haldurile tingimuslik nõudeavaldus. Hageja ei ole pankrotivõlausaldajana nõuet esitanud. KOHTU SEISUKOHAD 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • OÜ Teearu Grupp teostas OÜ Grünestar (pankrotis) tellimusel Otepää reoveepuhastusjaama asfalteerimistöid; • 21.12.2006.a tasus kostja hagejale tööde eest 574 896 krooni; • 11.10.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47968 tunnistas Tartu Maakohus rahalise kohustuse täitmise kehtetuks ja mõistis OÜ-lt Teearu Grupp pankrotivarasse 574 896 krooni. Kohus tugines
§-le 113 lg 1 p 2; • 21.03.2011.a otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, Riigikohus kassatsioonkaebust 29.08.2011.a määrusega menetlusse ei võtnud. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks ka dokumentaalsete tõenditega (tl 20-22, 23-28). 4. Seega täitis hageja kostjale rahalise kohustuse, mis on tagasi võidetud
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohustuse tagasivõitmisele kohaldub
ning kas hagejal on õigus nõuda töö eest tasumist
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. 01.01.2010.a jõustunud sama paragrahvi lõige 11 sätestab, et käesolevas paragrahvis tehingu 2 tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes. Seadust täiendati kohtutäituri seadusega ja selle seaduse seletuskirja kohaselt tuleb
§-le 119 lõige 11 kohaldamisel arvestada kohustuse täitmise tagasivõitmise eripäraga võrreldes tehingu tagasivõitmisega. Pankrotiseadusest nähtub, et tehingu tagasivõitmisel kohaldatakse muuhulgas sama seaduse § 119 lg 4-6. Tehingu tagasivõitmisel tunnistatakse tehing kehtetuks, teisel poolel on kohustus tagastada tehingu alusel saadu ning tal on õigus nõuda võlgnikult üle antu tagastamist
Riigikohus on sellise olukorra kohta leidnud, et „
See välistab kolleegiumi arvates tagasivõidetud tehingu tagasitäitmisel VÕS § 110 lg 5 ja § 111 lg 7 kohaldamise, st tehingu teine pool ei saa üleantu tagastamisest keelduda, kuni talle tagastatakse tema üleantud raha. Kolleegium märgib, et see ei välista raha tagastamise nõude maksmapanekut ka tagasivõitmise menetluses vastuhagiga, eelkõige
Selle nõude maksmapanekul peaks olema analoogiline olukord
lg-s 1 massikohustuste kohta sätestatuga, et selle täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras ja korraldada ka täitemenetluse kogu pankrotivara suhtes“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.02.2012.a otsus nr 3-2-1-163-11 p 48). Rahalise kohustuse tagasivõitmisel jääb tehing iseenesest kehtima, kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise ning võlausaldajal on kohustus tagastada saadud raha pankrotivarasse. Kohus ei pea põhjendatuks asuda seisukohale, et viimasel juhul
lg 4 ning 5 ei kohaldu ja hageja peaks pankrotimenetlusse astuma tavavõlausaldajana. Tehingu kehtetuks tunnistamisel tekib võlausaldajal õigus nõuda üleantu tagastamist või väärtuse hüvitamist, rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamisel on võlausaldajal õigus nõuda lepingu järgi tasumisele kuuluva üleandmist. Kohus ei pea põhjendatuks sellise võlausaldaja eelistamist, kelle puhul tunnistatakse kehtetuks terve tehing. Tehingu tagasivõitmisel on võlausaldajal tulenevalt
lg 4 õigus nõuda raha väljamaksmist
Kui asuda seisukohale, et kohustuse täitmise tagasivõitmisele
lg 4 ei kohaldu, on võlausaldajal õigus esitada nõue
Seejuures tuleb arvestada
piiranguga, mille kohaselt ei saa nõuet esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Antud menetluses on jaotusettepanek kinnitatud Tartu Maakohtu 29.01.2009.a määrusega, hagejal tekkis nõue alles Riigikohtu 29.08.2011.a määrusega ja seega ei ole tal enam võimalik tavavõlausaldajana nõuet esitada. Hagiavaldus rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks on Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt esitatud 21.09.2009.a, s.t kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni ei olnud hagejal võimalik teada, et tal võib tekkida õigus esitada OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses nõue. Seega ei olnud tal võimalik esitada ka tingimuslikku nõudeavaldust, millele on viidanud pankrotihaldur. Kohus peab võlausaldajat ebamõistlikult koormavaks, kui panna talle kohustus jälgida teise tehingupoole majanduslikku seisu pärast tehingut, et pankroti väljakuulutamisel esitada tingimuslik nõudeavaldus pankrotimenetluses. Tehingu tagasivõitmisel loetakse
lg 5 kohaselt võlausaldaja, kes teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest teadis, nõue tunnustatuks. Kui asuda seisukohale, et rahalise kohustuse tagasivõitmisel
lg 4 ja 5 ei kohaldu, jääb heauskne võlausaldaja eeltoodust halvemasse olukorda, kuna peab asuma oma nõuet kaitsma. Kohus leiab eeltoodu alusel, et tehingu tagasivõitmise ja rahalise kohustuse tagasivõitmisele ei ole eeltoodud põhjustel kohaldada erinevaid tagajärgi. Rahalise kohustuse tagasivõitmisel jääksid võlausaldaja huvid kaitseta, kui tema suhtes
Võlgnikul on mõlemal 3 juhul võimalik esitada
lg 5 toodud vastuväiteid, milles tulenevalt võib võlausaldaja kaotada eelise nõude rahuldamisel. Kuna kostja ei ole käesolevas menetluses hoolimata kohtu ettepanekust soovinud
lg 5 nimetatud vastuväiteid esitada, tuleb hagi rahuldada
MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.