) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele XXX ja XXX on,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks.
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Otsustamaks, kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hagejad seda teha paluvad, juhindub kohus
sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus kontrollib kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Hagejad taotlevad kostjalt välja mõista elatis 330 eurot kuus kummalegi hagejale alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 17.05.2012.a. ja välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 17.05.2011.a. kuni 17.05.2012.a. kummalegi hagejale 2660,45 eurot. Hagejate esitatud arvestuse kohaselt on kulud kuus kummalegi lapsele 660 eurot, millest kostja kohustus on 330 eurot. 4 Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb kohtulahendis hinnata kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Kõigepealt hindab kohus kas hagejad on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Hagejad leiavad, et ühe lapse ülalpidamiskulud kuus on: eluasemekulud 240 eurot. Hagejad elavad koos emaga kolmetoalises üürikorteris aadressil XXX, Tallinnas. Lisaks üürile 500 eurot kuus tuleb tasuda ka kommunaalmakseid keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 37 eurot kuus, Elion (internet) 15 eurot kuus, STV 9 eurot kuus, mobiiltelefon 40 eurot kuus. Kokku 721 eurot kuus, millest ühe lapse osa on 240 eurot kuus. Perioodil 17.05.2011 kuni 23.08.2012 elasid hagejad aadressil XXX, Tallinnas, täiesti renoveeritud kolmetoalises korteris. Üürileping ja arved ei ole säilinud. Elumajad asuvad ühes hoovis ja haldus-ja hoolduskulud on samad. Hagejad on esitanud eluasemekulude suuruse tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: eluruumi üürilepingu, mis on sõlmitud 23.08.2012.a. XXX ja XXX vahel ning mille kohaselt andis XXX XXXüürile korteri aadressil XXX, Tallinnas tähtajaga 22.08.2013.a. võimalusega üürilepingut pikendada. Üüri suuruseks leppisid pooled kokku 500 eurot kuus. Üürilepingu kohaselt tasub üürnik üürileandjale kõik kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo jm kommunaalteenuste eest ning igakuised hooldusmaksed elamu haldajale. Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt, lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest (tl 53-55): XXX korteri kommunaalkulude arved, XXX kinnitused raha saamise kohta ja maksekorraldused raha ülekandmise kohta (tl 57-65, 123-140); Elioni, Tele2 ja STV arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta (tl 66-70); City24 pakkumised XXX korteritele (tl 175, 176). Kostja leiab, et üürileping on näitlik tehing (kostja mõtles selle all vist näilikku tehingut). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et XXX esitab XXX juhindudes üürilepingu punktist 2.5 arve ja XXX selle tasub. Veel leiab kostja, et kui laste ema oleks lähtunud laste huvidest ja elanud vastavalt võimalustele oleks ta leidnud korteri vähemalt poole odavamalt ja lasteaia juures. Kostja esitas selle tõendamiseks kinnisvaraportaali City24 pakkumise (tl 107), mille kohaselt 3-toalise samaväärse korteri asukohaga XXX, Lasnamäel on võimalik üürida 230 euroga kuus. Samuti leiab kostja, et tagasiulatuv nõue on alates 17.05.2011 kuni 17.05.2012, väidetav eluruumi üürileping on sõlmitud 23.08.2012.a. Kohus leiab, et hageja kantud eluasemekulud on tõendatud ja põhjendatud. Kohus märgib, et üürilepingu p 2.5 sätestab kõrvalkulude, mitte üüri tasumist arvete alusel. Kohtule esitatud kõrvalkulude arvetest nähtub, et korteril võlgnevusi ei lasu. Kohtul puudub alus arvata, et korterikulud ei olnud Gonsiori 36-2 samad kui samas hoovis asuvas XXX eluruumis. toit 120 eurot. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinnas ja seda, et lapsed on aktiivses kasvueas, leiavad hagejad, et 120 eurot kuus on mõistlik summa. Kostja leiab, et toidule kuus võib kuluda ühele lapsele 70 eurot, sest lapsed söövad koolis ja lasteaias. Kohtu hinnangul 120 eurot ühele lapsele kuus toidu peale saab pidada põhjendatud toidukuluks. Kohtu hinnangul võib 120 eurole vastav rahasumma kuluda ühe kasvava poisslapse peale, kui lapsele soovitakse pakkuda kõike vajalikke komponente hõlmavat tervislikku toitu. Laps vajab puuvilju, mahlu, maiustusi jne. Ka see, et üks laps sööb koolis (tl 82) ja teine lasteaias, ei tähenda, et lapsel ei oleks vaja muul ajal süüa ning et koolis või lasteaias söömine hoiaks kulusid sedavõrd kokku, et lapsele ei ole vaja tagada hommikusööki, peale koolist või lasteaiast tulemist söögi 5 võimalust ja samuti õhtusööki. Samuti koolivaheajal ja suvel kui lasteaed ei tööta, söövad lapsed ainult kodus. riided ja jalanõud 80 eurot. Hagejad leiavad, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et lapsed on kasvueas, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida tõendada ei ole vaja. 80 eurot kuus ühele lapsele on mõistlik kulu. Kohtuistungil kostja selgitas, et mõistlik summa on 50 eurot kuus. Kostja ostis lastele riideid umbes 300 euro eest, mida tõendab konto väljavõttega (tl 159-168). Viimane kord ostis kostja riideid eelmisel aastal, 2011.a. suveriided ja talvejoped. Kostja sõnul „peenest kauplusest Helsingis“. Laste ema kinnitas, et eelmisel aastal ostis kostja jope. Kostja väitele, et ta ostis suveriided ja jalgpalliasjad vastas laste ema, et lapsed kasvavad. Kuna elatist nõutakse tagasiulatuvalt alates 17.05.2011.a., konto väljavõttest nähtub, et kõik kulud (va 5D Cinema ja Humana Metsa kauplus) on tehtud enne seda (välja arvatud jope), siis kohus ei loe riiete ega jalanõude kulu kostja poolt kaetuks. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et lapsed on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti et lapsed elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubandusvõrgus, on põhjendatud kulu ühele lapsele riiete ostmiseks kuus 80 eurot. kulud tervishoiule (ravimid, vitamiinid) 5 eurot. Kuna laste immuunsus ei ole veel piisavalt välja arenenud, haigestuvad nad sageli. Aastane kulu on 60 eurot. Hagejad esitasid apteegi kviitungi (tl 195). Üldtuntud kulu ei ole vaja tõendada. Kostja leiab, et tervishoiule ei saa nii palju kulutada, kuna laste ema kinnitusel ei põe lapsed kroonilisi haigusi. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 5 eurot kuus ühele lapsele on põhjendatud summa, arvestades sellega, et lapsed elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. hügieenitarbed (hambapasta, hambahari, pesemissvamm, dušigeel, pabertaskurätikud, pesupulber, nõudepesuvahend) 5 eurot. Nimetatud tarbed ostetakse 6 kuuks summas 30 eurot. Kostja leiab, et 5 eurot kuus kulub kahele lapsele kokku. Kohus on seisukohal, et üldtuntuks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. 5 eurot ühele lapsele kuus on hügieenitarvetele põhjendatud kulu. juuksurikulud 5,6 eurot. Juuksuri juures käiakse kord kuus. Maksumust tõendab hinnakiri (tl 71) ja tasumist maksekorraldused (tl 72). Kohus leiab, juuksurikulu ühele lapsele 5,6 eurot kuus on põhjendatud summa. koolikulud 37,2 eurot kuus/lasteaiakulud 80 eurot kuus, keskmiselt 60 eurot. XXX koolikulud (raamatud 5 eurot, pastakad 1,5 eurot, pliiatsid 1,5 eurot, koolikott 50 eurot, toiduraha 25 eurot) kokku 37, 2 eurot. XXX lasteaiakulud 60 eurot. Keskmine kulu ühele lapsele 60 eurot kuus. Kostja leiab et koolikulud on liiga suured, sest pastakad ja pliiatsid maksavad 0,35 kuni 0,85 eurot, koolikoti võib osta 15-19 euro eest. Kohus on seisukohal, et kooliks on vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid jne ning kord aastas koolikott, tuleb pidada XXX põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 37,2 eurot kuus. Lapse XXX lasteaiakulu ja eelkoolikulu on tõendatud arvetega (tl 73, 74). lapse arenguks 73 eurot kuus. XXX käib FC Infonet jalgpallitrennis ja Kadrioru maleklubis, XXX käib ujumistrennis spordiklubis XXX. XXX jalgpallitreeningute kulud on: treeningute kuumaks 32 eurot, jalgpalli karikavõistlused 40 eurot (330:8), jalgpallivorm 16 eurot (200:12), maleklubi 7 eurot kuus. Kokku 95 eurot. XXX ujumistrenn 105 eurot, 2xnädalas, 16 korda, so 105:2= 52,5 eurot. Keskmine kulu ühele lapsele 73 eurot kuus (95+52,5:2). Hagejate kulutusi tõendavad osaliselt maksekorraldused, treeneri kinnitus osalemise ja tasu kohta, arve (tl 75-78, 177-181, tl 196), 6 võistlustest osavõtt (tl 184-188). Kohus leiab, et kulud 73 eurot kuus on lapse arenguks vajalikud ja põhjendatud. sõprade sünnipäevad 10 eurot. Koolis, lasteaias, maleklubis ja jalgpallis on lastel palju sõpru. Lapsi kutsutakse sünnipäevale vähemalt üks kord kuus. Skypark oli reserveeritud XXX sünnipäevaks, mida tõendab maksekorraldus (tl 83). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kulu 10 eurot kuus on põhjendatud. puhkusekulud 44 eurot. Hagejad leiavad et üks kord aastas tuleb puhata lõunas, näiteks Türgis, kus võrreldes teiste riikidega on hinnad soodsamad. Mõistlikud kulud on 1600 eurot kolmele. Seega lapse osa 1600:3:12=44 eurot kuus. Hageja nõuab puhkusekulusid ka tagasiulatuvalt. Kuna puudub vaidlus, et kostja käis lastega 2012.a. Egiptuses ja 2013.a. Lätis, kandes kõik kulud, siis ei ole põhjendatud kostjalt teistkordselt puhkusekulude 44 eurot kuus väljamõistmine. Kohus ei pea puhkuse veetmist Türgis põhjendatuks ega mõistlikuks olukorras, kus laste isa on alates 18.03.2013.a. töötu ja laste ema sissetulek (tl 52) on ca 400 eurot kuus (laste ema sõnul aitavad teda täiendavalt sugulased). Kuna lapsed ei põe kroonilisi haigusi, mis vajaksid lõunamaa kliimat, siis saavad hagejad veeta puhkust isa juures Pärnus või Tallinna randades. Kui laste ema soovib veeta puhkuse koos lastega Türgis, tuleb tal leida selleks endal vahendeid. Kohus ei pea puhkusekulusid 44 eurot kuus lapsele põhjendatud kuluks, mis tuleks jätta kostja kanda. transpordikulud 13 eurot. Laste ema viib lapsed autoga kooli, lasteaeda ja trenni. Kohtule on esitatud laste ema sõiduki registreerimistunnistus (tl 84). Laste ema auto kütusekulu linnas on 8 l/100 km, diisli hind 1,38 eurot liiter. Kool asub Kivimurru tänaval, lasteaed Asunduse tänaval, jalgpalliklubi Punasel tänaval, seega vahemaa on umbes 10 km (edasi-tagasi). Trennid toimuvad kolm korda nädalas. Kohus peab arvestades laste huve seda kulu põhjendatud kuluks. muud vältimatud ja püsikulud 30 eurot (kino, teater, taskuraha, ekskursioonid jne. Taskuraha 25 eurot, kino 5 eurot. Kohus leiab, et 30 eurot kuus lapsele on mõistlik suurus. Hagejad on esitanud Coca-Cola Plaza arved (tl 80), loodusmuuseumi, KUMU ja ekskursioonide kohta (tl 182-183). Kohus märgib, et kummastav on hagejate lepingulise esindaja seisukoht, et lapsele raha andmisega välditakse seda, et laps varastab. Hagejate arvestuse järgi kulud kuus kummalegi lapsele 660 eurot, millest kostja kohustus 330 eurot. Kostja esitas kohtule Eesti Töötukassa teatise (tl 111), millest nähtuvalt on kostja töötuna arvele võetud alates 18.03.2013.a., käesoleval hetkel kostja töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist ei saa. Kostja oma sissetulekuid enne 18.03.2013.a. ei tõendanud. Hageja väide kostja käesoleval ajal töötamise kohta tõendamist ei leidnud. Riigikohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustustest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetuleku või tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kohus leiab, et kostja on täiskasvanud, elujõuline ja terve mees, kes peab olema suuteline kandma oma alaealiste laste ülalpidamiskulud põhjendatud ulatuses. Kohus arvestab asjaoluga, et XXX on 9-aastane ja XXX on 8-aastane ning hinnates hagejate poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kulud kuus ajavahemikul 17.05.2011 kuni 17.05.2012 on lapsele 572 eurot, seega nimetatud ajavahemikul 6864 eurot mõlemale lapsele kokku. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud nimetatud perioodil summas 2606,11 eurot. Seega tuleb 7 kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatis kahele lapsele kokku 4257,89 eurot. Kohus leiab ka alates 17.05.2012.a. põhjendatud kulutusteks ühele lapsele 572 eurot kuus, seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kummalegi lapsele 286 eurot kuus. Hagejad on taotlenud kostjalt välja mõista elatis täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel 21aastaseks saamiseni. Kohus märgib, et
Kuigi sama §-i alusel on elatise saamiseks õigustatud ka see laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ei ole praegusel ajal teada, kas hagejad täisealiseks saanuna õpinguid jätkavad. Juhul, kui see nii peaks olema ja juhul, kui kostja peaks vabatahtlikust elatise maksmise kohustusest hoiduma, tuleb lapsel siis uuesti kohtusse pöörduda ning vastaval elulised asjaolud hagi alusena kohtu ette tuua. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejate kasuks elatise välja kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus peab tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise maksmist kostjat vähem koormavaks mõistliku perioodi jooksul. TsMS § 468 lõikest 3 elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna kohus eespool tuvastas, et mõistlikud ja põhjendatud kulud ühele lapsele kuus on 572 eurot, millest kostja kanda on 286 eurot, tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kummalegi lapsele summas 286 eurot kuus. Kostja on märkinud oma vastuses, et kuni 01.01.2013.a. seadusega ettenähtud minimaalne elatis oli 139,01 eurot. Kohus selgitab kostjale, et minimaalne elatis lapsele oli 139,01 eurot 2011.a. Minimaalne elatis 2012.a. oli 145 eurot kuus. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.