KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 68 lg 1 on kaalutlusnorm, mis võimaldab teostada kinnipeetava läbiotsimist ning mille puhul peab kohus kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Kaebaja otsiti 13.08.2012 ja 16.08.2012 vanglasse sisenemisel kohustuslikus korras läbi. Rikutud ei ole nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (

§ 68lg 1 ls 2).

Samuti ei ole olnud vaidlust selle üle, et kaebaja privaatsus läbiotsimistel oli tagatud. Tartu Vangla ei toiminud õigusvastaselt, läbiotsimisel ei ole kaebaja õigusi rikutud ega tema inimväärikust alandatud. Tartu Vangla kodukorra p 4.1 kohaselt otsitakse vanglasse saabumisel kinni peetav isik täielikult läbi ühes lahtiriietumisega. Täielik läbiotsimine seisnebki selles, et isik peab kõik riided ära võtma, et vanglaametnik saaks veenduda keelatud esemete puudumises keha välispinnal. Kükkide tegemine on isikupuutumatust kõige vähem riivav viis veendumaks, et keelatud esemed ei oleks peidetud kehaõõnsusesse või tuharate vahele. Läbiotsimisel alasti olles kükkide tegemine võib küll olla ebameeldiv, kuid vanglaametnikul on õigus keelatud esemete leidmiseks vastav korraldus anda, et tagada vangla julgeolek ja sisekord. Kaebaja arusaam, et lahtiriietumise ja kükitamise eesmärk oleks olnud miski muu peale keelatud esemete leidmise, on põhjendamatu. Kaebaja olukord läbiotsimisel ei ole võrreldav nende juhtumitega, mida on traditsiooniliselt ning kohtupraktikas inimväärikuse alandamiseks peetud. Seega ei ole Tartu Vangla kaebaja inimväärikust alandanud ega

§ 41rikkunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. A. Streltsovi 07.11.
2. a apellatsioonkaebuses (tl 56, tõlge tl 58) palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohtu otsus õigusvastane ja põhjendamatu. Kohus on otsuses viidanud paljasõnalistele õigusaktidele, mis justkui ütlevad, et ilma igasuguse põhjuseta sunnitakse kaebajat alasti võtma ja paljana kükitama. Otsuses ei ole viidatud, millistele õigusaktidele ja seadustele halduskohus tugineb. Otsuses ei mainitud, et 13.08.2012 tekitas Tartu Vangla kaebajale varalist kahju, võttes temalt läbiotsimisel ära ninatilgad, hemorroidküünlad, kõrvaklapid, eesti keele õpiku ning ühe raamatu, ega tagastanud neid. Kaebaja taotles halduskohtult, et valvuriga viidaks läbi eksperiment ning kohus oleks sellega pidanud tõendama vastupidist kaebaja seisukohale, et kükitades midagi kehaõõnsusest välja ei kuku. Tartu Halduskohus rikkus kaebaja õigusi ja vabadusi, alandas inimväärikust, diskrimineeris, piiras ja solvas kaebajat. 2
3. Tartu Vangla vaidles oma 07.12.
4. a vastuses (tl 67) apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.10.
5. a otsuse muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja jäi oma varasemate selgituste juurde ning nõustus halduskohtu seisukohtadega. Halduskohtule esitatud vastuses kaebusele (tl 28-29) selgitas vastustaja, et kaebaja õigusi rikutud ei ole, sest läbiotsimine toimus kooskõlas õigusaktidega. Kükitamine keelatud esemete leidmiseks ei ole alandav ega solvav ning igasugune ebameeldivustunne ei kuulu inimväärikuse kaitsealasse. Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis vastustaja veel, et kaebaja ei ole halduskohut teavitanud varalise kahju tekkimisest ning seetõttu ei pidanudki halduskohus seda otsuses nimetama. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas on varaline kahju seotud inimväärikuse alandamisega ning miks oleks halduskohus pidanud seda otsuses mainima. Väär on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei ole otsuses viidanud õigusaktidele ja seadustele, millele otsus tugineb. Halduskohus on viidanud asjakohastele vangistusõigust puudutavatele normidele, millest tulenes ka järeldus, et vastustaja tegevus kaebaja läbiotsimise teostamisel oli õigusaktidega kooskõlas ning seega õiguspärane. Kaebaja ei väida, nagu kohus oleks tuginenud ebaõigetele materiaalõigusnormidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on samuti õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud õigesti seadust.
10. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 14

lg 1 sätestab, et vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik.

§ 68

lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike neli kohaselt kehtestab läbiotsimise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 05.09.

1. a määrusega nr 44 kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p 1 kohaselt on kinnipeetava vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel tema läbiotsimine kohustuslik. Seega on kinnipeetava vanglasse saabumisel tema läbiotsimine kohustuslik ning seda võib teha kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik ja vanglaametnikul on õigus teostada ka isiku läbiotsimist võimalike keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava enda läbiotsimist võimalike peidetud keelatud esemete leidmiseks saabki teha üksnes siis, kui kinnipeetav on ennast täielikult lahti riietanud. Seega on vangla toimingud olnud õigusaktidega kooskõlas ning selles, et kaebajale anti vanglasse saabumisel läbiotsimisi teostades kahel korral korraldus riided seljast võtta, ei ole olnud midagi ühist julma käitumisega ning samuti puudub sellisel korraldusel igasugune seos kellegi seksuaalsusega.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ka kaebajale 13.08.2012 toimunud läbiotsimise käigus kahel korral alasti kükitamise korralduse andmine keelatud esemete leidmiseks ei ole käsitatav kinnipeetava tahtliku ja põhjendamatu alandamise või solvamisega. Tartu Ringkonnakohus on ka oma 19.02.
3. a lahendis haldusasjas nr 3-09-1750 märkinud, et kinnipeetav peab vanglateenistuse ametniku korraldusel lahti riietuma, et ametnikul oleks võimalik veenduda, et keha välispinnal ei ole keelatud esemeid. 3 Kaebuse esitaja läbiotsimist teostas kaebajaga samast soost isik ning kaebaja ei ole väitnud, et läbiotsimise ajal ei oleks olnud tema privaatsus tagatud. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et alasti olles kükkide tegemine võib olla ebameeldiv, kuid seadusest tulenevalt on vanglaametnikul õigus keelatud esemete leidmiseks sellist korraldust anda. Millegagi ei ole põhjendatud kaebaja arusaam, et läbiotsimisel temale lahti riietumiseks ja kahe küki tegemiseks korralduse andmise eesmärk oleks olnud muu, kui veenduda, et ta ei varja oma riietes või ei peida kehaõõnsustes keelatud esemeid või aineid. Kükkide tegemise abil võimalike keelatud esemete või ainete tuvastamine kinnipeetava jaoks on tema isikut oluliselt vähem riivav viis, kui seda oleks kehaõõnsuste läbivaatamine. Inimväärikus on kindla sisuga mõiste, mille kaitseala ei hõlma siiski iga võimalikku ebameeldivustunnet, mida isik võib kinnipeetavana kogeda.

§ 41

lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust, ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebaja suhtes kaebuses viidatud läbiotsimisi teostades toiminud õigusvastaselt ega ole kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkunud ning tekitanud talle läbiotsimistega rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis vangistusega paratamatult kaasnevad.

1. Lisaks eelmises punktis viidatud haldusasjale nr 3-09-1750 on käesoleva kaebuse asjaoludega sarnast vaidlust menetletud ka näiteks haldusasjas nr 3-10-1881, milles kohtud samuti leidsid, et kinnipeetava suhtes tema isiku läbiotsimisel teostatavad toimingud ja korraldused, sh korraldus võtta riided seljast ning teha ilma riieteta paar kükki, ei ole õigusvastased ning kinnipeetava inimväärikust alandavad. Alama astme kohtud jätsid viidatud asjades kinnipeetavate kaebused rahuldamata ning need otsused on jõustunud, kuna Riigikohus ei andnud kinnipeetavate edasikaebustele menetlusluba.
2. Mis puudutab apellatsioonkaebuses välja toodud väidet, et halduskohus on põhjendamatult jätnud otsuse tegemisel arvestamata selle, et kaebajale tekitati 13.08.2012 toimunud läbiotsimise käigus ka varalist kahju, siis selle jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole esimese astme kohtule esitatud kaebuses nimetatud asjaolu maininud ega esitanud vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõuet. HKMS § 182 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida halduskohtule ei esitatud. Samuti puudub väitel, et kaebajale tekitati väidetavalt ühe läbiotsimisega ka varalist kahju, igasugune seos küsimusega, kas kaebuses märgitud 13.08.2012 ja 16.08.2012 läbiotsimised kui toimingud olid sellistena, nagu nad kaebaja ja vastustaja selgituste kohaselt läbi viidi, õigusvastased või mitte. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/