3-12-498/45

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. september 2013, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-498 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses vägivalla tarvitamisega kaebaja suhtes ning tikkude ja tubaka äravõtmisega.
7. Tartu Halduskohus tagastas
8. märtsi
9. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud Tartu Vanglale esitatud kahjunõudes esinenud puudusi, mistõttu ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohteelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
11. märtsi
12. a määruse tühistamiseks määruskaebuse. Koos määruskaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13. Tartu Halduskohus jättis
14. aprilli
15. a määrusega rahuldamata N. Lilitškini taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
16. märtsi
17. a määrusele ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.
18. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
19. aprilli
20. a määrusele määruskaebuse osas, millega kaebaja menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata.
21. Tartu Ringkonnakohus jättis
22. veebruari
23. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
24. aprilli
25. a määruse muutmata.
26. N. Lilitškin esitas
27. märtsil 2013 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
28. veebruari
29. a määrusele. Riigikohus tagastas
30. mai
31. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudust.
32. Tartu Halduskohus teavitas
33. mai
34. a kirjaga kaebajat Tartu Halduskohtu
35. aprilli
36. a määruse jõustumisest ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja. Kaebaja ei tasunud ettenähtud tähtaja jooksul nõutavat riigilõivu, mistõttu tagastas Tartu Halduskohus
37. mai
38. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu
39. märtsi
40. a määrusele.
41. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtu
42. mai
43. a määrusele määruskaebuse. Koos määruskaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
44. Tartu Halduskohtu
45. juuni
46. a määrusega jäeti N. Lilitškini menetlusabi taotlus rahuldamata ning tagastati määruskaebus Tartu Halduskohtu
47. mai
48. a määrusele. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda HKMS § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st
49. N. Lilitškini isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist on olnud 240 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud väljaminekuid, mida võiks sissetulekust maha arvata, on kokku 168 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 36 eurot, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna eeldatavad menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kohtul on lähtudes HKMS § 187 lg-st 4 ja HKMS § 120 lg-st 3 õigus kaebus tagastada, kui kaebaja jätab tähtaja jooksul puuduse kõrvaldamata. HKMS § 116 lg 6 ls 2 kohaselt tuleb pärast menetlusabi taotluse lahendamist anda riigilõivu tasumiseks mõistlik tähtaeg, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Halduskohtu hinnangul on käesoleval juhul vastav taotlus esitatud põhjendamatult. Kaebajal oli võimalus tasuda riigilõiv määruskaebuselt Tartu Halduskohtu
50. märtsi
51. a määrusele, kuna kaebajal oli piisavalt vahendeid esialgse kaebuse esitamisel, mida tõendab Tartu Halduskohtu
52. aprilli
53. a määruse jõustumine. Kaebajal oli võimalik riigilõiv tasuda ka täiendava tähtaja jooksul, mille halduskohus andis kaebajale
54. mai
55. a kirjaga, kuid kaebaja ei tasunud riigilõivu, mistõttu tagastati kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
56. mai
57. a määrusega. Kaebaja esitas viimati nimetatud määrusele määruskaebuse, teades, et menetlusabi taotlus jääb rahuldamata samal põhjusel, mis käesolevas asjas esitatud esialgse määruskaebuse puhul – kaebajal on piisavalt sissetulekuid. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja takistab kohtumenetlust pahatahtlikult. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud kaebajale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja andmine vastavalt HKMS § 116 lg-le
58. Kuna N. Lilitškin ei ole Tartu Halduskohtu
59. mai
60. a määrusele määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, kuulub tema määruskaebus HKMS § 206 lg 1 ls 2 ja § 187 lg 3 p 3 alusel tagastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
61. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
62. juuni
63. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused: 2 a) Kaebajal puudub sissetulek, kuna vangla ei taga talle tööd. Seetõttu tuleb enne riigilõivu tasumise nõudmist kohustada vangla direktorit võimaldama kaebajal töötada. Sissetulekuna ei saa käsitada kaebaja isikukontole laekunud ühekordseid annetusi. b) Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-95-10 kohaselt oleneb riigilõivust vabastamine mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel sellest, kuivõrd intensiivselt sekkuti õigustesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse. Riigikohus on sedastanud lahendites nr 3-3-1-89-09 ja 3-3-1-12-10, et kui halduskohtusse esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu tervisekahjustuse tekitamist ja taotletakse kahju hüvitamist, peab kohus hindama, kas on põhjendatud kaebuses väidetud kehavigastus või muu tervisekahjustus. Kui see on põhjendatud, tuleb kohaldamisele riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p
64. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
65. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
66. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu esitatud põhjendustega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise vajaduse puudumise ning määruskaebuse tagastamise osas ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Ringkonnakohus peab alljärgnevalt vajalikuks vastata mõningatele määruskaebuses esitatud seisukohtadele.
67. Kaebaja märkis määruskaebuses, et tal puudub sissetulek ning summa, mille kohus on võtnud arvesse sissetulekuna, on moodustunud ühe kaebaja jaoks tundmatu isiku ühekordsetest annetustest. Riigikohtu halduskolleegium sedastas
68. märtsi
69. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ühekordseid laekumisi. Kinnipeetava isikukonto väljavõttest (tl 87–87p) nähtub, et
70. märtsil,
71. aprillil ja
72. mail 2013 laekus kinnipeetava vanglasisesele arvele vastavalt 50, 70 ja 120 eurot. Võttes arvesse Riigikohtu seisukohta sissetuleku mõiste käsituse osas, tuleb viidatud summat siiski arvestada kaebaja maksevõimelisuse hindamisel.
73. Kaebaja on viidanud ka sellele, et vanglal tuleb tagada kinnipeetava tööga hõivatus. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul küll kohustatud töötama, aga vangla ei ole kohustatud tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 kinnipeetavat tööga kindlustama. Järelikult ei oma kaebaja esitatud väide antud juhul tähtsust.
74. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu määrustele haldusasjades nr 3-3-1-89-09 ja nr 3-31-12-10 ei ole antud juhul asjakohased, kuna Tartu Halduskohtu
75. märtsi
76. a määrus, millega tagastati kaebaja kaebus, kuna N. Lilitškin ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, on jõustunud.
77. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja
78. juuni
79. a määrus muutmata. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Tartu Halduskohtu Einar Vene