lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.10.2013.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2302,13,012283 põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada XXX´e LS § 239 lg 1 p 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada XXX´el tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 2 kuu jooksul kuu 15. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 20 eurot. 1 Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank, 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220132088401 ning selgitus „XXX, väärteoasi 4-13-7124, rahatrahv“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Riina Veesalu koostas 20.10.2013.a. kiirmenetluse otsuse nr 2302,13,012283
S § 56 lg 1 sätteid. Kaebaja esindaja leiab, et karistusmäära valiku lähtepunktiks tuleb võtta esimene kolmandik, millele järgnevalt tuvastatakse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muu süü suurust määravad asjaolud. Kaebajale kirjeldati lühidalt tema õigusi menetluse käigus ning see oli valikuline ja puudulik. Seega leiab kaebaja esindaja, et karistusmäära valikul on otsus tehtud järelemõtlematult ja põhjendamatult. Peale otsuse tegemist avastas kaebaja, et otsuse teisel poolel on
väljatrükk menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, mille kohta kaebaja ei ole oma allkirja andnud, et nimetatud õiguse on läbi lugenud. Kaebaja leiab, et tema kinnistas allkirjaga üksnes seda, et menetleja talle mingisuguseid õigusi ja kohustusi tutvustas. Kaebaja esindaja leiab, et kui XXX´el oleks võimalik olnud paberkandjal oma õiguste ja kohustustega tutvuda, oleks ta võinud võtta vastu hoopis teistsuguseid otsuseid, näiteks kutsuda kaitsja. Kaebaja esindaja leiab, et ei ole tuvastatud kergendavat asjaolu. Kaebaja väljendas verbaalselt oma puhtsüdamlikku kahetsust menetluse käigus. Kaebaja on otsustanud kiirmenetlusega ilma igasuguse vaidluseta nõustuda, ega varjanud ega salanud oma eksimust turvavöö kinnitamisest linnasõidul. Kaebajat ei ole 2 varem toime pannud liiklusalaseid või muid süütegusid. Kaebajal puudub püsiv sissetulek ning vastavalt töötasu alamääraks on 320 eurot (272,93 eurot neto), muudab 100 euro suuruse trahvi tasumise kohustus kaebaja majandusliku seisu märksa raskemaks. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja esindaja otsus rahatrahvi suuruses osas tühistada ja teha uus otsus, millega määrata uueks trahvisummaks 20 eurot ning mille tasumist ositi palub. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumisi ositi. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süüline käitumine LS § 30 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 2 järgi. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja kaitsja väidetega, et karistusmäära valikul tuleb lähtepunktiks võtta esimene kolmandik, millele järgnevalt tuvastatakse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtub, et XXX määrati LS § 239 lg 1 p 2 väärteo eest rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud, samuti ei ole kaebaja soovinud avaldada andmeid töökoha kohta. Seega on antud juhul kohtuväline menetleja lähtunud kiirmenetluse otsuse tegemisel karistusmäära valikul kõrgema astme kohtu juhistest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ise omakäeliselt andnud kiirmenetluse otsusel ütlusi selle kohta, et enda sõitma õppimise ajast temale teadaolevalt ei ole linnasõidul tagaistmel turvavöö kinnitamine kohustuslik. Juba aastaid on Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga viinud läbi kampaaniaid, mis on seotud politsei poolt teostatava liiklusjärelevalvega turvavööde ja turvavarustuse kasutamise üle. Erinevate kampaaniates on välja toodud, et kokkupõrke korral paiskub inimene inertsi mõjul ette jõuga. Seetõttu liiklusõnnetuse korral vigastab tagaistmelt ette sööstev inimene esiistmel istujaid ning seda sageli surmavalt. Väärteomaterjalidest nähtuvalt teadis kaebaja, et sõidukis, milles ta kaasreisijana viibis on tagaistmele tehase poolt paigaldatud turvavööd kindla eesmärgiga, kuid ei asunud samme selle kasutamiseks, pidades kõige olulisemaks jääda kindlaks oma seisukohale, et linnas sõites ei ole nende kasutamine vajalik ning panna toime õigusrikkumine. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramine ettenähtud sanktsiooni 1/2 ulatuses on täiesti põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustu, et kaebajale selgitati tema õigusi ja kohustusi valikuliselt ning puudulikult ja kaebaja allkiri tähendab üksnes seda, et menetleja on talle mingeid õigusi ja kohutusi oma äranägemise järgi tutvustanud. Riigikohus on otsuses 3-1-1-6-07 märkinud, et õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Kiirmenetluse otsuse pöördele on trükitud
sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning kaebaja on kinnitanud oma allkirjaga, et on nendega tutvunud, samuti on kaebaja kiirmenetluse otsuse päises kinnitanud oma allkirjaga, et talle on teatavaks tehtud
Kaebaja ei ole mingeid märkmeid teinud, et talle oleks arusaamatuks või puudulikuks jäänud menetlus. 3 Kaebaja enda puhtsüdamliku kahetsuse väljendusena kiirmenetluse otsusele kirjutanud, et tal ei olnud turvaööd peal ei ole samastatav puhtsüdamliku kahetsusega, vaid tegemist on lihtsalt süü tunnistamisega. Kohtuväline menetleja leiab, et süü tunnistamine ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestatav. Kohtuväline menetleja leiab, et mõistetud karistus on piisav motiveerima kaebajat hoiduma liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus täidab üld- eripreventiivseid eesmärke arvestades rikkuja isikut. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et XXX kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et XXX Harjumaal, Tallinnas, Tondi tn maja nr 44 juures liikudes Kajaka tn suunas sõitjana mootorsõidukis, millel on turvavööd, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga, kiirmenetluse otsusega, kui ka videosalvestusega. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik XXX rikkus LS § 30 lg 1 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 239 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist. Vastavalt liiklusseadus § 239 lg 1 p 2 sättele karistatakse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõitja poolt rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o. 200 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 239 lg 1 p 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. Seega on määratud karistus sanktsiooni keskmises määras. 4 Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on selgitanud kaebuses, et tal puudub kindel sissetulek ehk ei oma töökohta, mida kiirmenetluseotsuse vormistamisel ei ole saanud kohtuväline menetleja arvesse võtta, kuna menetlusalune isik, ei ole seda otsuse vormistamisel öelnud. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et menetlusalust isiku ei ole varem väärtegude toimepanemises karistatud. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning teeb antud väärteoasjas nr 2302,13,012283 uue otsuse ja karistab XXX´e LS § 239 lg 1 p 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. Samuti peab võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada XXX´el tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 2 kuu jooksul kuu 15. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 20 eurot. Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.