Obsah (4)

§ 29§ 23§ 73§ 87

4-13-4917 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4917 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 29lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133 – 135, kohus otsustas: 1.

Rahuldada XXXkaebus ning tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 05.07.2013 otsus väärteoasjas nr 14-4/594. 2. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.

§ 23

alusel hüvitada menetlusalusele isikule XXX Jõelähtme valla eelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 937.50 eurot (üheksasada kolmkümmend seitse eurot ja viiskümmend senti). Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. juunil 2013.a. koostas Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja Uno X väärteoasjas nr 14-14/594 väärteoprotokolli XXX suhtes. Protokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt koostati 13.06.2013 kell 14.30 paikvaatlusprotokoll Laagri ja XXX selle kohta, et kinnistule on ehitatud kahekordne elamu, ehitusaluse pinnaga 103m
2. Elamu asub mõlemal kinnistul ja elamu ehitamise aluseks olev ehitusprojekt ja selle aluseks olev asendiplaan ei vasta tegelikkusele. Elamu ehitamiseks väljastatud ehitusluba on kehtiv, elamu kasutamiskeks kasutusluba väljastatud ei ole. Ehitustegevus on toimunud 2007 –
3. Elamu hoonestajad on XXX ja XXX. Kinnistu omanik on XXX. EhS § 21 lg 1 p 3 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Antud elamu ehitamiseks on koostatud 2006.a. ehitusprojekt, mille alusel on 22.11.2006 väljastatud ehitusluba 315/
4. Ehitusprojekti aluseks oleva asendiplaani järgi asub ehitatav elamu eraldi kinnistul. Ehitades elamu, mis ei vasta esitatud projektile on XXX rikkunud ehitise omaniku kohustusi, mis on ehitusseaduse § 58 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav väärtegu.
5. juulil 2013 koostas Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja Uno X kohtuvälise menetleja otsuse, millega karistas XXX ehitusseaduse § 69 lg 1 ja

§ 73lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel Harju Maakohtule esitatud kaebusega. Kaebuse kohaselt: 1) XXXon

1. juunil
2. a. koostatud väärteoprotokoll, kuid sellest väärteoprotokollist ei selgu üheselt, millise õigusvastase teo toimepanemist XXX inkrimineeritakse. See asjaolu tingib käesolevas asjas menetluse lõpetamise „Väärteomenetluse seadustiku“ § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. 2) XXXon ehitanud elamu talle novembris
3. a. väljastatud ehitusprojekti alusel. Ehitusloa elamu ehitamiseks väljastas XXX Jõelähtme vallavalitsus. Jõelähtme vallavalitsus oli teadlik, et elamu asendiplaan hõlmab endas kahte kinnistut. Selle kohta annab tunnistust asjaolu, et
4. aastal algatati Laagri ja Laagri I kinnistute vahetamine, mille menetlus vallas aga takerdus. Nendel asjaoludel ei ole põhjendatud XXX vastutusele võtmine väärteo toimepanemise eest. 3) Jõelähtme vallavalitsus ei ole käesolevas väärteoasjas läbi viinud väärteomenetlust ettenähtud korras ega viidanud põhjustele, miks selline olukord on tekkinud.
5. juunil
6. a. kuulati XXX Jõelähtme vallavalitsuses küll menetlusaluse isikuna üle, kuid väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks menetlusaluse isiku selgitusi ja vastuväiteid ükskõik mis kombel arvestanud või nendega mittearvestamist põhjendanud. Sellisena on kohtuvälise menetleja otsus formaalselt õigusvastane, sest kohtuväline menetleja ei ole läbi viinud väärteomenetlust seaduses ettenähtud korras. Kohtuvälise menetleja otsus on täiendavalt formaalselt õigusvastane seetõttu, et nimetatud osas on kohtuvälise menetleja otsus motiveerimata. 4) kohtuvälise menetleja otsuses on viidatud XXX karistamise alusena „Ehitusseaduse“ § 68 lõikele
7. Nimetatud sätte näol on tegemist sanktsiooninormiga, mis viitab „Ehitusseaduse“ § 29 sätestatud ehitise omaniku kohustustele. Kohtuväline menetleja ei viita aga siinjuures 2 ühelegi konkreetsele kohustuse rikkumisele. Millist kohustuse rikkumist aga XXX ette heidetakse, jääb arusaamatuks nii väärteoprotokollist kui ka kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsusest. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus vastuses seisukohale, et väärteootsus ei ole õigusvastane. Ehitusloas on märgitud ehitise aadressiks Laagri III Neeme küla ja menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud nimetatud andmete vastavust tegelikkusele. Ehitades kahele kinnistule, on ta rikkunud ehitise omaniku kohustust ehitada vastavalt ehitusprojektile. Väärteomenetlus on läbi viidud seaduse kohaselt. Kaebuse esitaja esitas kohtuvälise menetleja vastusele seisukoha, mille kohaselt esitas X vallavalitsusele taotluse ühes ehitusprojektiga ehitamiseks kinnistule, mida veel ei olnud. Vallavalitsus oli nimetatud olukorrast täielikult teadlik ja otsustas väljastada ehitusloa. Isegi juhul kui XXX tegevuses – projekti ühes asendiplaaniga ehitusloa saamiseks esitamisel esinevad väärteo tunnused, on nimetatud tegu aegunud ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohtuotsuse järeldused Menetlusalust isikut on karistatud EhS § 69 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, summas 100 eurot. EhS § 69 lg 1 näeb ette vastutuse füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest. Samas on otsuse kirjeldavas osas motiveeritud menetluse isiku vastutust EhS § 68 alusel. EhS § 68 lg 1 näeb ette vastutuse füüsilise isiku poolt käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest. Seega ei vasta kohtuvälise menetleja otsuse järeldused tõendamisese tuvastatud asjaoludele ning kohtuvälise menetleja
8. juuli 2013.a. otsus väärteoasjas nr 14-4/594 kuulub tühistamisele. Tulenevalt väärteoprotokollist heidetakse menetlusalusele isikule ette EhS § 29 lg 1 p 3, mille kohaselt ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Jõelähtme vallavalitsus on 22.11.2006 väljastanud ehitusloa nr 315/2006 aadressile XXX üksikelamu ehitamiseks. Nähtuvalt nimetatud dokumendist on ehitusloa aluseks olnud: ehitusprojekt, Elamu projekt, 1.07.2006.a. Väärteotoimikus asub asendiplaan objekti XXX kohta, milline on selle ehitusprojekti osa. Asjas puudub mistahes vaidlus selle üle, et XXX poolt püstitatud ehitis asub asendiplaanil märgitud koordinaatidel. Seega on ehitis rajatud projektis näidatud asukohta ning EhS § 29 lg 1 p 3 rikkumist ei esine. Ehitusluba on väljastatud ehitise rajamiseks kinnistule XXX. Sellist kinnistut ei eksisteeri tänasel päeval ja ei eksisteerinud ka ehitusloa väljaandmise ajal. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõtetest ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest asub ehitis kinnistutel XXX. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on üks kinnistutest tema abikaasa XXX nimel ja teine tunnistaja onutütre XXX nimel. 2006.a. käisid nad kõik ametnikud läbi, et teada saada, kuidas maa-asju õigesti ajada. Maanõunik X joonistas neile plaanid ja vastavalt sellele mõõdeti need jupid välja. Seda tegi XXX, kes oli X tuttav. Neil oli naabriga plaanis maad vahetada. Tehti täpselt nii nagu vald soovis, aga siis tuli detailplaneeringu nõue. Sellel hetkel olid hinnad laes, raha ei olnud ja asi jäi katki. 3 XXX viidatud plaan on esitatud väärteoasja materjalide juurde. Nimetatud dokument on pealkirjastatud XXX katastriüksuste muutmise plaan, selle on allkirjastanud Laagri katastriüksuse omanikuna XXX, XXX katastriüksuse omanikuna XXX ja Jõelähtme valla esindajana Ülo X. Eelnimetatust nähtub, et kavas oli moodustada kinnistu XXX. Ehitusluba väljastati ehitamiseks ja maja ehitati kohta, mis asub kinnistutel XXX. Poolte poolt avaldatud informatsiooni kohaselt on tänaseks detailplaneering kinnistute piiride muutmiseks algatatud. Kohtu hinnangul ei ole väärteoprotokollis sisalduvale väärteokirjeldusele - elamu asub mõlemal kinnistul ja elamu ehitamise aluseks olev ehitusprojekt ja selle aluseks olev asendiplaan ei vasta tegelikkusele – kohaldatav EhS § 29 lg 1 p
9. Kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (

§ 87

), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu otsused 3-1-1-75-03 ja 3-1-1-80-06). Seetõttu ei asu kohus analüüsima, kas menetlusaluse isiku teos võib esineda muid rikkumisi.

§ 29

lg 1 p1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Seetõttu kuulub väärteomenetlus käesolevas asjas lõpetamisele. Kuivõrd menetlus käesolevas väärteoasjas kuulub lõpetamisele, ei asu kohus analüüsima kaebuse väiteid menetlusnormide rikkumise kohta. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetluskulude kohta on tõendina esitatud advokaadibüroo Aksum Reval OÜ arve, mille kohaselt on XXX osutatud õigusabi Jõelähtme vallavalitsuse poolt väärteoasjas otsuse vaidlustamiseks 6,25 h ulatuses summas 937,50 eurot. Arve on tasutud. Kohtuväline menetleja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul on ajakulu ja tasu suurus mõistlik ja kuulub hüvitamisele kohaliku eelarve vahenditest. Ingrid Kullerkann Kohtunik 4