Obsah (4)

§ 201§ 94§ 96§ 88

4-13-7655 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. novembril 2013. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-7655 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse si

§ 201lg 1 järgi.

XXX mõisteti kohtuvälise menetleja poolt 40 trahviühiku, s.o 160 euro suurune rahatrahv.

1. KAEBUSE SISU 12.11.
2. a esitas XXX Harju Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada temale määratud karistuse suurust. XXX selgitas kaebuses, et temale väljastatud juhilubade kehtivus lõppes 30.10.
3. a seega oli juhtimisõigus peatatud 8 tundi ja 40 minutit. Menetlusalune isik leiab, et faktiliselt on rikkumine aset leidnud ja nõustub rikkumisega, samuti avaldas ta kohapeal juhtunu osas kahetsust. Samuti ei ole teda varasemalt karistatud ning tegemist ei olnud pahatahtliku ega teadliku rikkumisega. Kuivõrd esineb karistust kergendav asjaolu ning teda ei ole varasemalt karistatud, siis peaks rahatrahv olema miinimumi lähedane.
4. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud väärteotoimikuga ning esitatud kaebusega, on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 31.10.
5. a kiirmenetluse otsus nr 10220132593268 täielikult tühistada ning lõpetada väärteoasjas nr 4-13-7655 (2373,13,006877) väärteomenetlus XXX suhtes VTMS § 119 ja § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. XXX heidetakse ette

§ 201

lg 1 mõttes väärteo toimepanemist.

§ 201

lg 1 alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isikut. Sama sätte lõige 2 näeb ette karistuse isikutele, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Tõlgendades

§ 201

tervikuna, on lõike 1 alusel võimalik karistada vaid isikut, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki, sest kõik muud juhud langevad lõike 2 mõjualasse.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega, kui isik on täitnud seadusest tulenevad nõuded juhtimisõiguse saamiseks, on tal juhtimisõigus olemas seni, kuni ei esine

§ 94

lg-s 1 sätestatud juhtimisõigust välistavaid asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-1613, p 9). Käesoleval juhul nähtub väärteotoimikus sisalduvast maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et XXX on juhtimisõigus omistatud juba 10.11.

1. aastal. Nimetatud väljavõttest ei nähtu, et XXX oleks üldse kunagi juhtimisõigus ära võetud, peatatud või kehtetuks tunnistatud. Väärteoasja puuduvad ka tõendid selle kohta, et XXX oleks enne 30.10.
2. a juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd XXXoli 31.10.
3. a

§ 94

lg 1 mõttes olemas juhtimisõigus, ei oleks teda tohtinud karistada

§ 201lg 1 järgi.

Eeltoodud põhjustel on välistatud isiku karistamine ka

§ 201lg 2 alusel.

Asjaolu, et isik esitas politseiametnikule 30.10.2013. aastal kehtivuse kaotanud juhtimisõigust tõendava dokumendi ei tähenda, et isikul ei olnud nimetatud ajahetkel juhtimisõigust.

§ 96

lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või

§ 96lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

Seega olukorras, kus isik esitab politseiametnikule kehtivuse kaotanud juhiloa, oleks politseiametnik pidanud XXX juhtimisõiguse olemasolu kontrollima liiklusregistri andmete alusel, sest kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest. Kohtuvälisel menetlejal oleks antud juhul kontrollimise vajadus pidanud tekkima juba ainuüksi asjaolu tõttu, et isiku juhiluba oli kehtivuse kaotanud vähem kui 9 tundi tagasi. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohaselt ei saa juhtimisõigust samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga (RKKKo nr 3-1-1-76-06, p 5). 2 4-13-7655 Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et väärteotoimikus sisalduvas maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on XXX väljastatud juhiluba alates 31.10.2013. a kuni 30.10.2023. a. Seega on väärteoasja materjalidega tõendatud ka see, et isikule oli 31.10.2013. a seisuga väljastatud kehtiv juhiluba. Kuivõrd juhiloa kaasaskandmine ei ole kohustuslik (

§ 88

lg 2) ning menetlejal oli ja on võimalik juhtimisõiguse olemasolu kontrollida ka liiklusregistri andmete alusel, ei ole olulised ka põhjused, miks isik esitas politseiametnikule kehtivuse kaotanud juhiloa (kas isikul tuli uut juhiluba alles taotleda, sellele järgi minna, ununes uus juhiluba koju, ajas juhiload kogemata segamini vms). Kohus võib VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel. Käesoleval juhul leiab kohus, et ilmselgelt puuduvad väärteo tunnused, mis on esmaseks menetlust välistavaks asjaoluks. Seetõttu lõpetab kohus väärteomenetluse sealjuures arvestamata kaebaja taotlusi. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus täielikult kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse nr 10220132593268 ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas menetluse. Kohus juhindus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1 ja 119. Velmar Brett kohtunik 3