1-11-10897/34

1-11-10897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10897 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Riho Kadak, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. novembri 2013 määrus Riho Kadaku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
5. Riho Kadaku määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 21.10.2011 otsusega mõisteti Riho Kadak süüdi KarS § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 10 kuulise vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.01.2009 ja 02.04.2009 otsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning R. Kadaku liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaeg on 04.05.2011 ja lõpp 02.03.
8. Tartu Vangla esitas 30.09.2013 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetav R. Kadaku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
9. Tartu Maakohtu
10. novembri 2013 määrusega jäeti R. Kadak talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.
11. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud neljal korral, valdavalt varavastaste kuritegude (sh röövimine) toimepanemise eest. Lisaks on teda korduvalt karistatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud ning ka varavastaste väärtegude eest. Praegu kannab R. Kadak vangistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. 3.
12. Kohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et R. Kadak ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, on läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht XXX OÜ-s. Samas on süüdimõistetul läbimata individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis võiks talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks ning vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. R. Kadaku allutamine käitumiskontrollile on kahel viimasel korral ebaõnnestusid uute kuritegude toimepanemise tõttu. Vaatamata kindlale elukohale, lähedaste olemasolule ja kriminaalhoolduse kohaldamisele pani R. Kadak ikkagi katseajal toime kuritegusid, mistõttu saab järeldada, et nimetatud tegurid ei olnud piisavad, et mõjutada R. Kadakut seaduskuulekalt käituma 3.
13. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, viimati 17.05.
14. Distsiplinaarkaristused viitavad, et R. Kadak ei ole suuteline õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal on aga üheks süüdimõistetu vangistuseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks. Isik, kes ei ole võimeline õiguskuulekalt käituma isegi vangla range järelevalve tingimustes, ei suuda seda tõenäoliselt teha ka viibides vabaduses ja olles allutatud käitumiskontrollile.
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Kadak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 01.11.2013 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada R. Kadak vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 4.
16. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et R. Kadak kannab enda karistust Tartu Vangla sektsioonis S-
17. Nimetatud sektsioonis viibijatega ei viida läbi rehabilitatsiooniprogramme, mh Eluviisitreeningut, mis on R. Kadakul vaja läbida. Seega puudub kinnipeetaval vanglas võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, kuid allutatuna elektroonilisele valvele on see võimalus tal olemas. R. Kadaku kinnipidamine teenib määruskaebuse kohaselt vaid süüdimõistetu ühiskonnast eraldamise eesmärki, kuid kasvatuslik element sektoris S-1 puudub. Oma distsiplinaarkaristuste olemasolu põhjendab R. Kadak samuti viibimisega vangla sektsioonis S-1, kus esinevad pidevad režiimirikkumised, hoolimatus üksteise ja enda tuleviku suhtes. R. Kadak on nimetatud sektsiooni paigutatud julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetav leiab, et peab viibima S-1 sektsioonis, kuna on teistes sektsioonides ohustatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R. Kadaku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus maakohtu põhjendustega nõustub, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Kadaku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas R. Kadaku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist -2- tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid.
20. Kolleegium peab positiivseks, et R. Kadakul on vabanedes olemas kindel elukoht, töökoht XXX OÜ-s ja toetav perekond. Kinnipeetav soovib enda sõnade kohaselt muutuda ning teda on nõus toetama narkootikumide tarvitamisest loobunud ja õiguskuulekale teele asunud tuttavad. Lisaks on R. Kadakule pakutud võimalust sõltlaste tugigrupis osalemiseks. Süüdimõistetu on vangistuses jätkanud põhihariduse omandamist ja läbinud sõltuvusprobleemidele keskenduva sotsiaalprogrammi „12 sammu“. 7.
21. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et R. Kadaku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna R. Kadakut on korduvalt varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole R. Kadak oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Isik on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime ka uue kuriteo. Kinnipidamisasutuses on R. Kadakut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti kinnitab, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. R. Kadak on 10 aastat tarvitanud narkootikume ning tema narkosõltuvus on olnud üheks süütegude toimepanemise põhjuseks. Ka praegu kannab R. Kadak karistust narkootilise aine käitlemise eest. Kinnipeetav on vanglas asunud küll narkosõltuvusest vabanema, kuid vangla hinnangul tuleks probleemiga edasi tegeleda. Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
22. Seoses määruskaebuses toodud seisukohaga, et R. Kadakule ei ole vangistuses tagatud sotsiaalprogrammides osalemist, kuna ta viibib Tartu Vangla sektsioonis S-1, märgib kolleegium järgmist. Kuigi R. Kadak leiab, et viibib sektsioonis S-1 temast mitteolenevatel põhjustel ning kinnipeetav endale sektorit valida ei saa, ei ole see tegelikult nii. Selles osakonnas viibivad kinnipeetavad, kellel ei ole motivatsiooni tegeleda enda muutmisega või kes pidevalt rikuvad korda. Neid hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi, et mitte kahjustada kaasvangide motivatsiooni paranemiseks. Ka R. Kadakut on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. R. Kadaku väide, et vanglas ei ole tal võimalik sotsiaalprogramme läbida, on ekslik. Kui kinnipeetav sektsioonis S-1 näitab ülesse motivatsiooni enda parandamiseks, siis on tal võimalus liikuda edasi järgmisesse sektsiooni, kus tal võimaldatakse osaleda sotsiaalprogrammides. Seega põhjustab kinnipeetava viibimise vangla sektsioonis S-1 tema enda käitumine karistuse kandmise ajal.
23. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole. Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles R. Kadakut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, narkosõltuvus ja kuriteo toimepanemine katseajal. Parandamaks enda valmisolekut vanglast vabanemiseks tuleks kinnipeetaval tõsiselt tegeleda enda probleemidega, mis on põhjustanud kriminaalset käitumist, sh osaleda sotsiaalprogrammides ning hoiduda kinnipidamisasutuses rikkumiste toimepanemisest, mis tooksid kaasa distsiplinaarkaristuse. -3-
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu
25. novembri 2013 määrus jätta muutmata ning R. Kadak tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Maarika Kuusk -4- Mati Kartau