← Eesti

3-12-1720/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Maili Lokk

  1. november 2013, Tartu 3-12-1720 Sergei Kuprini kaebus Harku ja Murru Vangla vastu kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks (kaebajale uue veekeedukannu ostmiseks) Tartu Halduskohtu 04.12.
  2. a otsus Sergei Kuprini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Kuprin Vastustaja Harku ja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. detsembri
  4. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 08.11.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Vanglas karistust kandnud kinnipeetav Sergei Kuprin viidi 20.04.2010 Tallinna Vangla kaudu karistust kandma Harku ja Murru Vanglasse, kuhu ta saabus 22.04.
  6. 05.01.2011 viidi ta Harku ja Murru Vanglast üle Tartu Vanglasse. Temaga liikusid iga kord kaasas tema isiklikud asjad.
  7. S. Kuprin koostas 11.04.2012 (tl 16-17) ja 13.05.2012 (tl 27-28) Harku ja Murru Vanglale avaldused, milles väitis, et talle on Harku ja Murru Vanglast kaasa antud vale veekeedukann. Esimesele avaldusele vastati Harku ja Murru Vangla 03.05.
  8. a kirjaga nr 2-3/1273-1 (tl 18), kus selgitati, et S. Kuprin lahkus Harku ja Murru Vanglast rohelise veekeedukannuga Bomann. Selleks, et kontrollida S. Kuprini väidet vale kannu kohta, paluti tal nimetada oma veekeedukannu tootjafirma ja võimalusel edastada selle dokumendid. Teisele avaldusele vastati Harku ja Murru Vangla 04.06.
  9. a kirjaga nr 2-3/1273-3 (tl 26) ning selles teatati, et Harku ja Murru Vangla saatis Viru Vanglasse koos S. Kupriniga ka tema isiklikud asjad, sh rohelist värvi veekeedukannu.
  10. 12.06.2012 jõudis Harku ja Murru Vanglasse S. Kuprini 10.06.2012 koostatud kahju hüvitamise taotlus (tl 20-21, tõlge tl 22), milles ta nõudis kahju hüvitamist viisil, et Harku ja Murru Vangla ostab vangla kauplusest uue elektriteekannu ja toimetab selle S. Kuprinile Tartu Vanglasse koos selle juurde käivate dokumentide ja garantiitalongiga. Taotluse kohaselt oli S. Kuprinil Viru Vanglas elektrikeedukann ilma nimetuse ja mistahes vigastusteta. 22.04.2010 saabus ta Harku ja Murru Vanglasse koos nimetuseta ja vigastusteta rohelise elektrikeedukannuga ning see paigutati vangla lattu. Kui S. Kuprin etapeeriti 05.01.2011 koos isiklike asjadega Tartu Vanglasse, siis seal ei leitud tema asjade hulgast tema isiklikku rohelist veekeedukannu. Selle asemel oli hoopis roheline veekeedukann Bomann, mis oli deformeerunud (korpuses oli auk). Sellega tekitas Harku ja Murru Vangla S. Kuprinile materiaalset kahju.
  11. S. Kuprin esitas 14.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3, tõlge tl 10), milles palus Harku ja Murru Vanglalt välja mõista kahjuhüvitis summas 23,46 eurot. Kaebuse kohaselt oli kaebajal Viru Vanglas viibides vangla laoruumis roheline töökorras ning terve korpusega veekeedukann. Murru Vanglasse saabudes kanti tema isiklike asjade nimekirja samuti roheline veekeedukann. Tartu Vanglasse üle minnes saadeti kaebaja isiklikud asjad Murru Vangla laost Tartu Vanglasse, kuid Tartu Vanglas selgus kaebaja isiklike asjade läbivaatamisel, et roheline veekeedukann ei ole kaebaja oma ning lisaks oli veekeedukannu korpus ka deformeerunud. Kuna Tartu Vangla kaupluses maksab elektriline teekann „Severin“ 23,46 eurot, siis seda summat on kaebajal vaja uue elektrilise veekeedukannu ostmiseks. 26.09.
  12. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 37, tõlge tl 40) selgitas kaebaja, et soovib kahju hüvitamist natuuras, so nii, et Harku ja Murru Vangla ostaks kaebajale vangla kauplusest uue elektrilise veekeetja koos kõikide sellekohaste garantiide ja dokumentidega. Kaebaja lisas, et tema veekeetja oli firma Severin toode ning ta soetas selle
  13. a vabaduses olles. Veekeetjat kasutas kaebaja ainult ühe korra,
  14. a vabaduses viibides.
  15. Harku ja Murru Vangla 21.08.
  16. a vastusega nr 2-3/1273-7 (tl 19) jäeti S. Kuprini 10.06.
  17. a kahjunõue rahuldamata. Vastuse kohaselt puuduvad vanglateenistusel andmed selle kohta, et S. Kuprinile saadetud roheline veekeedukann Bomann ei kuulunud talle. S. Kuprin saabus rohelise veekeedukannuga Harku ja Murru Vanglasse Tallinna Vanglast. 05.01.2011 viidi ta üle Tartu Vanglasse ning tema isiklike asjadega liikus kaasa ka veekeedukann Bomann. S. Kuprin on jätnud täielikult tõendamata oma nõude alused – vangla palus tal nimetada tema veekeedukannu tootjafirma ning võimalusel esitada selle dokumendid, kuid S. Kuprin tõendeid ei esitanud. Seega on tõendamata, et S. Kuprinile üldse kahju tekkis ning milline oli väidetavalt tekkinud kahju suurus.
  18. Tartu Halduskohtu 04.12.
  19. a otsusega (tl 77-79) jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebajal toimiku materjalidest nähtuvalt seisuga 16.12.2008 Ida Prefektuuri Narva kambris, 15.04.2010 Viru Vanglas ning 23.04.2010 Murru Vanglas viibides üks roheline veekeedukann, mis asus igas asutuses kogu aeg üksnes laos. 05.01.2011 koostati Tartu Vanglas ühtne nimekiri kaebaja asjadest (plomm nr 0029445), milles märgiti: „veekeedukann, booman, deformeerunud“. Murru Vangla 14.09.
  20. a akti 2 nr 19 (tl 70p) kohaselt oli kaebajal veekeedukann Bomann CB535, mis oli antud lattu hoiule. Seega on kaebajal olnud olemas ainult roheline veekeedukann Bomann, mis on kuni kaebaja Tartu Vanglasse saabumiseni asunud kogu aeg laos. Kaebaja tunnistas ka ise, et tal on olnud ainult roheline veekeedukann, mille ta pani lattu. Õige ei ole kaebaja väide, et temaga Tartu Vanglasse kaasa tulnud veekeedukann Bomann ei kuulunud talle põhjusel, et tema kann oli nimetuseta. Nimelt on Murru Vangla 14.09.
  21. a aktiga nr 19 tuvastatud, et tal oli olemas veekeedukann Bomann CB
  22. Seega, kuna kaebajal oli ainult roheline veekeedukann ja Murru Vangla laos olnud kaebaja veekeedukann oli Bomann, siis rohelise veekeedukannu nimi oligi Bomann. Kui kaebaja lahkus Harku ja Murru Vanglast rohelise veekeedukannuga Bomann, siis puudus sellel märge „deformeerunud“. Vastustaja märgistas elektriseadmete lattu paigutamisel kannu kinnipeetava nimega, kuid ei kontrollinud kannu seisukorda, kuna seda tehakse vaid juhul, kui kinnipeetav esitab taotluse elektriseadme kasutamiseks kambris. Kaebaja kann asus kogu aeg laos. Toimikust nähtuvalt kasutas kaebaja vanglates vaid veekeeduspiraali ning seda nähtavasti põhjusel, et veekeedukann oli algusest peale korrast ära, sest kui kaebaja ei ole rohkem kui 3 aastat talle kuuluvat veekeedukannu kasutanud, peab sellel olema põhjus. Rohelise deformeerunud veekeedukannu Bomann kaanele on kirjutatud „Kuprin Anton“, seega kann ei ole kaebajale võõras, kuna võis kuuluda kunagi tema vennale. Harvad ei ole juhused, kus kinnipeetavad hoiavad laos vanu ja kõlbmatuid asju ega anna nõusolekut nende hävitamiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et Tartu Vanglasse saabumisel temaga kaasas olnud roheline veekeedukann Bomann ei ole tema oma ja et vastustaja on süüdi selles, et kann osutus deformeerunuks. Kaebaja nõudis vanglalt kahjuhüvitist seoses sellega, et kann ei ole tema oma, mitte sellega, et tema kann deformeerus vangla süül. Tõendite kogumiga on tõendatud, et vastustaja ei tekitanud kaebajale kahju ega kanna seepärast ka vastutust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  23. S. Kuprini 16.12.
  24. a apellatsioonkaebuses (tl 92-94, tõlge tl 97) palutakse apellatsioonkaebus läbi vaadata ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaagis halduskohus fakte ja asja sisu ebaõigesti, nimetas nüansse valesti ning arvestas eelarvamuslikult ja ühepoolselt asjaolusid, mis rajanesid vangla paljasõnalistel väidetel. Kaebaja ei ole öelnud, et ta kasutas vabaduses olles kannu rohkem kui ühe korra, kuid kohtunik moonutas tema ütlusi ja oletas seda. Selliseid oletusi ei saa asja materjalidena arvestada. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole nõudnud vanglalt hüvitist selle eest, et veekeedukann oli deformeerunud vangla süül. See ei ole õige, kuna kaebaja ju kaebas Harku ja Murru Vanglale, et talle sokutati uue, terve ja töötava kannu asemele teine kann ning lisaks oli see deformeerunud. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ta ei ole tõendanud, et Tartu Vanglasse saabudes ei olnud temaga kaasas olnud roheline kann tema oma ning et see oli ka deformeerunud. See, et vastustaja juures kohe elektriseadmeid kinnipeetava silme all ei kontrollita, on vanglasisese seaduse kuri rikkumine.
  25. Vastustaja palub 23.01.
  26. a vastuses (tl 106) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohtu otsus õiguspärane. Vastustaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde, mis on järgmised (tl 51-52). Kaebaja Murru Vanglasse saabumisel koostati tema isiklike asjade arvestuskaart, millele kanti kõik kinnipeetaval kaasas olnud esemed ning märgiti, kas ese on kinnipeetava käes või laos. Kaebaja elektriseadme lattu paigutamisel selle seisukorda ei kontrollitud. Vastustajal 3 puuduvad andmed, et kaebaja varade hulka oleks kunagi kantud roheline Severini veekeetja. 05.01.2011 Murru Vanglast kaebaja Tartu Vanglasse saatmisel koostatud üleandmisvastuvõtmisakti p 2 kohaselt on Murru Vangla andnud Tartu Vanglale üle musta kilekoti plommiga nr 2974158, milles oli mh 1 veekeedukann Bomann. Tartu Vanglasse saabumisel 05.01.2011 on kaebaja kannu kirjeldatud kui „booman, deformeerunud“. Kaebaja veekeedukannu kohta on „Bomann CB535“ esimest korda märgitud Murru Vanglas 14.09.2010, kuid selle seisukorda Murru Vanglas kordagi kontrollitud ei ole. Kaebaja väide, et talle on Tartu Vanglasse saadetud vale veekeetja, on tõendamata. Arvestades, et kannule on kirjutatud kaebaja venna nimi ning tema venna varade hulgas ei ole kinnipidamisasutuses viibimise perioodil veekeedukannu olnud, loeb vastustaja tõendatuks, et see sama kann oligi kantud kaebaja varadesse. Kuna pealiskaudsel vaatlusel ei ole kannult võimalik tootjafirmat tuvastada, siis see selgitab, miks kann on kaebaja varades algul fikseeritud ilma nimeta. Kaebajale ei ole kahju tekitatud. Vastustajalt Tartu Vanglale üle antud veekeedukann Bomann oli samas seisukorras ja sama kann, millega kaebaja vastustaja juurde saabus. Kaebaja selgitused on otsitud ning tema siiruses annab alust kahelda ka asjaolu, et temal väidetavalt
  27. a olemas olnud veekeedukannu väidetava tootjafirma (Severin) avaldas ta esmakordselt alles kohtumenetluses
  28. a septembris ning kannu soetamise kohta ja maksumust pole ta ikkagi suutnud öelda. Vastustajale S. Kuprin veekeedukannu tootjafirmat ei avaldanud ja väitis kogu haldusmenetluse jooksul, et tegemist oli ilma nimetuseta rohelise veekeedukannuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  29. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  30. detsembri
  31. a otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
  32. Esitatud kaebusest nähtuvalt leidis kaebaja, et vastustaja on talle tekitanud materiaalset kahju sellega, et Harku ja Murru Vangla vahetas õigusvastaselt ära tema veekeedukannu, andes talle Tartu Vanglasse viimisel kaasa võõra ja pealegi deformeerunud veekeedukannu. Kaebaja soovis, et vangla hüvitaks talle tekkinud kahju nii, et ostab ise uue veekeedukannu ja saadab selle kaebajale Tartu Vanglasse. 10.06.2012 Harku ja Murru Vanglale esitatud kahjunõudes (tl 20-22) märkis S. Kuprin kahjunõude alusena ka seda, et veekeedukannus oli auk ning sellise alusega on arvestanud ka vastustaja oma 21.08.
  33. a vastuses taotlusele, millega jäeti esitatud kahjunõue rahuldamata (tl 19). Seega on iseenesest õige kaebaja väide, mille kohaselt on halduskohus ebaõigesti järeldanud, et ta ei ole nõudnud vanglalt kahju hüvitamist seoses sellega, et veekeedukann deformeerus vangla süül, kuid see ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
  34. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamist võib nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Nimetatud sättest tulenevalt peavad varalise kahju hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused - peab olema tõendatud varalise kahju tekkimine hüvitisenõude esitanud isikule, avaliku võimu kandja tegevus peab olema õigusvastane ja rikkuma hüvitisenõude esitanud isiku õigusi ning õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Kui üks nimetatud kahju hüvitamise eeldustest ei ole tõendamist leidnud, jääb kahjuhüvitise nõue rahuldamata. 4
  35. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja varade hulka oleks kunagi kantud kaebaja poolt väidetud rohelist värvi „Severini“ veekeetja ja ka S. Kuprin ise ei ole oma alles kohtumenetluses esitatud sellekohast väidet millegagi tõendanud. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 14.12.2005 ning kinnipeeturegistri andmetest nähtuvalt on roheline (ilma tootjafirma nime märketa) veekeedukann kantud tema isiklike varade nimekirja esmakordselt 16.08.2008, so kaebaja vastu võtmisel Viru Vanglasse. Samuti on kinnipeeturegistri andmete kohaselt kaebaja varade hulka kuulunud rohelist värvi veekeedukann olnud erinevates vanglates viibimise ajal kogu aeg laos ja kaebajale kambrisse seda väljastatud ei ole. Murru Vanglasse saabus S. Kuprin karistust kandma 22.04.2010 Tallinna Vangla kaudu Viru Vanglast. Viru Vanglas 15.04.2010 ja Murru Vanglas 22.04.2010 koostatud S. Kuprini isiklike asjade nimekirja on kantud rohelist värvi veekeedukann ilma nimeta. Kaebaja isiklike varade hulka kuulunud veekeedukannu tootjafirmaks on märgitud Bomann CB535 esmakordselt 14.09.2010 Murru Vanglas vangistusosakonna ametnike poolt Murru Vangla kinnipeetavate isiklike esemete finants- ja majandusosakonnale üle andmise aktis nr 19 (tl 70p). Sama akti kohaselt oli kaebajal vanglas olemas ka veekeeduspiraal. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja kasutas vanglates viibides kambris ainult veekeeduspiraali (tl 61-62) olenemata sellest, et tal oli tegelikult laos ka sama funktsiooni täitev veekeedukann. Seega on tuvastatud, et kaebajal on olnud ainult roheline veekeedukann Bomann, mis on kuni kaebaja Tartu Vanglasse saabumiseni asunud kogu aeg laos. Kaebaja tunnistas ka ise, et tal on olnud ainult rohelist värvi ilma nimetuseta veekeedukann, mille ta pani lattu (tl 16). Kaebaja väide, et kui ta 05.01.2011 a etapeeriti Tartu Vanglasse, oli temaga kaasas roheline veekeedukann nimega Bomann, mis ei kuulunud talle, sest temal oli Murru Vanglas roheline veekeedukann ilma nimetuseta, ei ole tõendatud ega ka usaldusväärne, sest halduskohtumenetluses asus kaebaja väitma hoopis seda, et tal oli vanglas veekeedukann „Severin“. Kaebaja ei ole oma varasemates pöördumistes Harku ja Murru Vangla poole suutnud nimetada veekeedukannu tootjafirmat ega esitanud mingeid muid tõendeid oma väidete tõendamiseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kaebajal laos olnud rohelist värvi veekeedukannule Bomann on pastapliiatsiga kraabitud nimi „КУПРИН АНТОН“ (tl 67) ning kõnealune isik on kaebaja vend, kelle varade hulgas ei ole kinnipidamisasutuses viibimise perioodil olnud veekeedukannu (tl 71). Seega ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et tal puudub igasugune seos selle veekeedukannuga, mis tal Tartu Vanglasse saabudes kaasas oli ning halduskohus on lugenud põhjendatult tõendatuks, et eelnimetatud kann oligi vanglas kantud kaebaja varade hulka. Vastustaja on samuti selgitanud, et arvestades veekeedukannu seisukorda ei olnud pealiskaudsel visuaalsel vaatlusel võimalik tuvastada veekeedukannu tootjafirmat ja see selgitab, miks oli kaebaja veekeedukann fikseeritud tema varades algul ilma tootjafirma nimeta.
  36. Kaebaja 05.01.2011 Murru Vanglast Tartu Vanglasse saatmisel koostatud üleandmis-vastuvõtmisakti p 2 kohaselt andis Murru Vangla Tartu Vanglale üle musta kilekoti plommiga nr 0029445 ja kotis olid 1 veekeedukann Bomann, 1 veekiirkeetja, 1 pikendusjuhe, 3 tk TV-kaabel, 1 elektrooniline mäng. Tartu Vanglasse saabumisel 05.01.2011 on kaebaja isiklike asjade nimekirja koostamisel märgitud veekeedukannu kirjelduses „booman, deformeerunud“. Vastustaja selgituste kohaselt Murru Vanglas viibimise perioodi jooksul kaebaja veekeedukannu seisukorda ei kontrollitud, kuna kaebaja eelnimetatud elektriseadme kasutamiseks kambris luba ei taotlenud ja muul juhul seadus sellise kontrolli teostamist ei nõua. 5 Tulenevalt VangS § 15 lg-st 1 võtab vanglasse vastuvõtmisel vanglateenistus kinnipeetavaga kaasasolevad isiklikud asjad hoiule ning lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra justiitsminister määrusega. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Lõige 4 sätestab, et asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Vastustaja selgitas, et Murru Vanglas välja kujunenud praktika kohaselt koostati kinnipeetava saabumisel vanglase temaga kaasas olnud esemete kohta kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaart. Arvestuskaardile kanti kõik kinnipeetaval kaasas olnud esemed ning märgiti eseme asukoht - kas nimetatud ese on kinnipeetava käes või laos. Esemete ladustamiseks oli Murru Vanglas kaks ladu – ühes hoiustati elektriseadmeid ning teises ülejäänud esemeid. Elektriseadme lattu paigutamisel märgistati elektriseade või selle pakend kleepsuga, millele oli kantud kinnipeetava nimi. Lattu paigutatava elektriseadme seisukorda kinnipeetava saabumisel ei kontrollitud ega fikseeritud – kontroll tehti elektriseadmele üksnes juhul kui kinnipeetav esitas taotluse elektriseadme kambris kasutamiseks. Seega on tuvastatud, et Murru Vangla ei teostanud kaebaja veekeedukannu kontrolli ega selgitanud välja kas see on töökorras või mitte, sest kann anti kohe alguses lattu hoiule. Nagu juba märgitud, on toimiku materjalidega tuvastatud, et kaebaja kasutas vanglates viibides ainult veekeeduspiraali. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus teinud sellest õige järelduse, et kaebaja eelistas veekeeduspiraali veekeedukannule eeldatavasti põhjusel, et veekeedukann ei olnud algusest peale töökorras ja see oli kaebajale endale ka algusest peale teada. Kuna kambrisse ei lubata elektrilisi esemeid, mis tehniliselt ei ole korras, siis on just sellega seletatav, miks kaebaja kordagi ei taotlenud oma veekeedukannu kambrisse lubamist. Muud mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta ei kasutanud vee keetmiseks temal endal olemas olnud veekeedukannu, kuigi see on oluliselt mugavam ja turvalisem viis võrreldes veekeeduspiraaliga, ei ole ka kaebaja andnud. Toimikus on olemas ka fotod nimetatud veekeedukannust (tl 65-67) ja neilt nähtuv kannu deformatsioon (parandatud auk kannu alumise serva lähedal) ei ole ilmselgelt selline, mis võinuks kannule tekkida transpordi käigus Murru Vanglast Tartu Vanglasse 05.01.
  38. Kuna ei ole tõendatud asjaolu, et Murru Vanglast Tartu Vanglasse saabumisel kaebajaga kaasas olnud roheline veekeedukann Bomann ei olnud tegelikult tema oma või seesama veekeedukann, mis oli algusest peale kantud kaebaja isiklike asjade nimekirja ja asus laos ega ka see, et veekann deformeerus just Murru Vangla õigusvastase tegevuse tulemusena, siis on õige halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei ole tekitanud kaebajale varalist kahju ning alus esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puudub. Madis Ernits Einar Vene 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.