Obsah (5)

§ 181§ 71§ 81§ 28§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu

§ 181

lg-le 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 11.05.2013 ja apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 10.06.

1. Seega esitati apellatsioonkaebus 10-päevase hilinemisega. Nimetatud määrusega anti N. Lilitškinile võimalus esitada apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus.
2. N. Lilitškin esitas taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt lasi kaebaja tähtaja mööda, kuna kaebaja sai otsuse venekeelse tõlke kätte umbes 26.05.2013, millest tema arvates tuleb hakata lugema ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Alates 09.06.2013 hakkas ta koostama apellatsioonkaebust, mida ta tegi ühe lehe kaupa päevas, ühtekokku 10 päeva. Kaebaja hinnangul on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ületatud mõjuval põhjusel.
3. Tartu Vangla palus oma vastuses apellatsioonitähtaeg ennistamata jätta. N. Lilitškin sai 10.04.2013 toimunud kohtuistungil teada, et kohtuotsuse vaidlustamine algab kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohus selgitas otsuse edasikaebamise tingimusi, mis tõlgiti kaebaja emakeelde. Kaebaja kinnitas, et kohtuotsuse edasikaebamise kord ning tähtaeg on temale arusaadavad ja kohtule küsimusi ei ole. Eeltoodut arvesse võttes ei saa kaebaja väita, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleb hakata arvestama kohtuotsuse tõlke kättesaamisest, kuna sellist võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. N. Lilitskin ei ole taotluses selgitanud, millisel mõistlikul põhjusel pidi ta apellatsioonkaebuse kirjutama ühe lehe kaupa 10 päeva jooksul ning mis takistas tal terve apellatsioonkaebuse kirjutamist ühel päeval ega seda, miks ta alustas apellatsioonkaebuse koostamist alles 09.06.2013, kuigi oli tõlke kätte saanud juba 26.05.
4. Seega ei ole kaebaja esitanud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ning apellatsioonkaebuse tähtaeg tuleb seetõttu jätta ennistamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. jaanuari
8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja on taotluses leidnud, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamise on tinginud kohtuotsuse venekeelse tõlke kättesaamine alles 26.05.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks

§ 71

lg 1 mõttes.

§ 181

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Seega ei näe seadus apellatsioonkaebuse tähtaja kulgema hakkamist ette otsuse või selle tõlke kättesaamisest arvates, mistõttu ei lükku ka apellatsioonitähtaja kulgema hakkamine sel põhjusel edasi. Tõlke või otsuse hilinenud kättesaamine kaebaja poolt võib olla ainult tähtaja ennistamist tingiv asjaolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei too tõlke kättesaamine otsuse avalikult teatavakstegemisest hiljem automaatselt kaasa apellatsioonitähtaja ennistamist. Selleks tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid ja kaebaja käitumist oma menetlusõiguste kasutamisel. Antud juhul ei nähtu apellatsioonitähtaja ennistamise taotlusest, milles seisneb apellatsioonkaebuse tõlke 26.05.2013 kättesaamise negatiivne tagajärg kaebajale ehk kuidas mõjutas tekkinud olukord apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist.

1. Käesoleva haldusasja materjalidega on tuvastatud, et 10.04.2013 toimunud istungil avaldas kohus, millal toimub kohtuotsuse avalik teatavakstegemine. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale kohtuotsuse edasikaebamise korda ja tähtaega. Kaebaja nentis, et vastav kord on talle arusaadav ning kohtule tal küsimusi ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 171 p). Lisaks oli ka 10.05.
2. a otsuses märgitud apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev, so 10.06.
3. Kohtuistungil viibisid kaks tõlki (tõlkide vanded, tl 159 ja tl 160), seega ei saa väita, et kohtu edastatu oleks kaebajale selgusetuks jäänud. Kui kaebaja soovis 10.05.
4. a otsusest venekeelset tõlget, oleks vastavasisuline taotlus tulnud esitada hiljemalt 10.04.
5. a istungil.

§ 81

lg 1 2 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 81

lg 6 järgi korraldab kohus menetlusosalise taotlusel temale kohtuotsuse või –määruse tõlkimise tema enda kulul. Käesoleva haldusasja toimikust ei nähtu, et kaebaja oleks ka varasema menetluse käigus esitanud taotluse teda puudutavatest kohtulahenditest tõlke saamiseks. Seetõttu puudus halduskohtul kohustus tagada N. Lilitškinile kohtuotsuse tõlge otsuse kuulutamise päevaks. Ühtlasi ei ole kaebajale antud ka menetlusabi menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks. Kaebajal ei saanud tekkida tõlke saamise suhtes õiguspärast ootust ainuüksi seetõttu, et kohus oli talle edastanud venekeelseid tõlkeid kohtu dokumentidest.

1. Eestikeelse otsuse sai kaebaja kätte 13.05.2013 (tl 182). Kaebaja taotlus venekeelse tõlke saamiseks otsusest jõudis halduskohtusse alles pärast otsuse teatavakstegemist, 14.05.
2. Venekeelne tõlge otsusest edastati kaebajale 21.05.
3. Kaebaja väidete kohaselt sai ta nimetatud tõlke kätte 26.05.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna pärast otsuse tõlke kättesaamist ei esinenud kohtule teadaolevalt ühtegi takistust, mille tõttu ei oleks kaebaja saanud asuda apellatsioonkaebust koostama, siis otsuse tõlke kättesaamine otsuse avalikult teatavakstegemisest 16 päeva hiljem ei tingi iseenesest apellatsioonitähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebust asus kaebaja koostama alles 09.06.2013 ehk üks päev enne apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, miks ta hakkas tõlke kättesaamisest mitmeid päevi hiljem apellatsioonkaebust kirjutama. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses on kaebaja maininud, et ta koostas 10-leheküljelist apellatsioonkaebust 10 päeva, kirjutades igal päeval ainult ühe lehekülje.

§ 28

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Kaebaja käitumine apellatsioonkaebuse koostamisel viitab sellele, et kaebaja on oma õigusi kuritarvitanud. Ringkonnakohtu meelest ei esine ühtegi mõjuvat põhjust sellisel viisil käitumiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui kaebaja oleks asunud apellatsioonkaebust koostama näiteks 27.05.2013 või isegi 01.06.2013, oleks ta jõudnud sellise tempoga kirjutades apellatsioonkaebuse tähtaegselt valmis ja esitatud. 12. Halduskohtumenetluse seadustik ei välista puudustega apellatsioonkaebuse esitamist, kuid sel juhul tuleb apellatsioonkaebus jätta kõrvaldatavate puuduste olemasolul käiguta ja anda

§ 187lg 4 kohaselt mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Kõrvaldatavaks puuduseks saab lugeda apellatsioonkaebuse põhjenduste puudumist või puudulikkust. Kuna kaebajale pidi otsuse resolutsioon teada olema hiljemalt 26.05.2013, mil ta sai kätte halduskohtu otsuse tõlke, oleks ta saanud allesjäänud apellatsioonitähtaja jooksul soovi korral esitada ka apellatsioonkaebuse, täiendades apellatsioonkaebuse põhjendusi hilisema apellatsioonimenetluse vältel. Ringkonnakohus lisab, et kui tähtaegselt esitatud apellatsioonkaebus jäetakse kõrvaldatavate puuduste tõttu käiguta, loetakse apellatsioonkaebus esitatuks siiski tähtaegselt. 13.

§ 187

lg 3 p 2 alusel tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus selle esitajale tagastada.

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/