← Eesti

3-13-1183/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi 09.10.2013, Tartu 3-13-1183 MoTeh OÜ ja OÜ Atix kaebus Vaivara Vallavalitsuse poolt 30.04.2013 riigihankeasjas nr 141515 tehtud korralduse nr 89 punktide 3 ja 5 õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 11.07.

  1. a otsus MoTeh OÜ ja OÜ Atix apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad MoTeh OÜ ja OÜ Atix Esindaja v. adv Toivo Viilup Vastustaja Vaivara Vallavalitsus Esindaja v. adv Enno Heringson RESOLUTSIOON
  2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.07.
  3. a otsus muutmata.
  4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 08.11.
  5. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. 14.03.2013 kuulutas Vaivara Vallavalitsus välja avatud hankemenetluse „Olgina mänguväljaku atraktsioonide ostmine ja paigaldamine“ viitenumbriga 141515 (I kd, tl 6−10). Muuhulgas on hankedokumentide punktis 3.2 sätestatud nõue, et pakkujal peab olema sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud sertifikaat mänguväljakul paigaldatavatele toodetele. Perioodil 19.03.2013 kuni 01.04.2013 vastas hankija pakkujate poolt hankedokumentidega seoses esitatud küsimustele ning täpsustas muuhulgas, et pakkuja võib hankedokumentide punktis 3.2 sätestatud nõude järgimiseks esitada sertifikaadi või samaväärse vastavusdeklaratsiooni mänguväljakul paigaldatavatele toodetele (I kd, tl 12−12 pöördel).
  7. 01.04.2013 esitasid ühispakkujad MoTeh OÜ ja OÜ Atix riigihankele nr 141515 oma pakkumuse (I kd, tl 13−28). Pakkumusele on lisatud osade pakutavate mänguväljakute atraktsioonide osas vastavussertifikaadid ning osade atraktsioonide osas vastavusdeklaratsioonid, milles tõendatakse erinevate enda toodetud mänguvahendite vastavust ohutusstandarditega EVS-EN 1176-1:2008, EVS-EN 1176-2:2008, EVS EN 1176-3:2008 ja EVS EN 1176-6:2008 (I kd, tl 32−45). 17.04.
  8. a kirjaga nr 6.1-18/592 (I kd, tl 46−47) palus Vaivara Vallavalitsus MoTeh OÜ-lt ja OÜ-lt Atix nende esitatud ühispakkumuse osas täpsustusi, paludes muuhulgas esitada hankijale vastavusdeklaratsioonide osas sertifitseerimisasutuse katseprotokollide raportid. 22.04.
  9. a elektronkirjaga (I kd, tl 48) teatas MoTeh OÜ juhatuse liige hankijale, et on esitanud hankija poolt nimetatud toodete nõuetele vastavuse tõendamiseks nõutavad dokumendid, so vastavusdeklaratsioonid, ning hankijal puudub õiguslik alus nõuda täiendavalt sertifitseerimisasutuse katseprotokollide raporteid.
  10. 26.04.2013 vormistatud protokollilise otsusega (I kd, tl 60−61) tunnistas pakkumuste hindamiseks moodustatud komisjon Ksil Baltic SIA ja OÜ Tiptiptap pakkumused hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja ühispakkujate MoTeh OÜ ja OÜ Atix pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg-tele 1 ja 2 tuginedes mittevastavaks, lükkas selle ühispakkumuse tagasi ning tunnistas edukaks OÜ Tiptiptap pakkumuse. 30.04.2013 võttis Vaivara Vallavalitsus vastu korralduse nr 89 (I kd, tl 53), mille punktis 3 otsustas tunnistada ühispakkuja MoTeh OÜ ja OÜ Atix pakkumus hankedokumentides esitatud tingimustele mittevastavaks, lükkas nende ühispakkumuse tagasi ning tunnistas punktis 5 edukaks OÜ Tiptiptap pakkumuse. MoTeh OÜ ja OÜ Atix esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Vaivara Vallavalitsuse 30.04.
  11. a korralduse nr 89 punktide 3 ja 5 tühistamiseks, mille riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 24.05.
  12. a otsusega vaidlustuses nr 102/13/141515 (I kd, tl 54−59) rahuldamata.
  13. 03.06.2013 saabus Tartu Halduskohtule MoTeh OÜ ja OÜ Atix kaebus (I kd, tl 2−5), milles kaebajad paluvad tühistada Vaivara Vallavalitsuse 30.04.
  14. a korralduse nr 89 punktid 3 ja
  15. Kaebajad leiavad, et vastavusdeklaratsioon on samaväärne vastavussertifikaadiga ning seetõttu olid hankedokumentide punkti 3.2 kohased mänguväljakule paigaldatavate toodete nõuetele vastavust tõendavad dokumendid esitatud, nende pakkumuse mittevastavaks tunnistamine põhjendamatu ja OÜ Tiptiptap pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. Kaebajad on seisukohal, et mänguväljaku elemendid on käsitletavad ehitustootena ning nende nõuetele vastavuse tõendamine on lubatav nii vastavussertifikaadi kui tootja vastavusdeklaratsiooni esitamise teel. Vastavusdeklaratsiooni väljastamine toimub kooskõlas konkreetse tootja poolt valitud tõendamissüsteemiga ja imperatiivne nõue katsetuste läbiviimiseks akrediteeritud katselaborite poolt puudub. Seega ei ole vastav piirang objektiivselt põhjendatud ega käsitletav sisulise kõrvalekaldena hankedokumentide tingimustest. 12.06.2013 edastasid kaebajad kohtule avalduse kaebuse nõude muutmiseks (I kd, tl 132-133), milles paluvad tuvastada Vaivara Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse punktide 3 ja 5 õigusvastasus, kuna Vaivara Vallavalitsus sõlmis 10.06.2013 hankelepingu vaidlusaluse riigihanke esemeks olevate tööde teostamiseks ning kohus ei saa tühistada hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. HALDUSKOHTU LAHEND
  16. Tartu Halduskohus jättis 11.07.
  17. a otsusega kaebajate kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 2 Halduskohus on seisukohal, et kaebajate poolt tühistamisnõudelt kahju hüvitamise kaebuse esitamise soovil rajanevaks tuvastamisnõudele üleminek on lubatud, kuna seadusandja ei ole välistanud hankeasjades tuvastamisnõude esitamist. Halduskohtu hinnangul on hankija õiguspäraselt kaebajate ühispakkumuse tagasi lükanud. Olgina mänguväljaku atraktsioonide ostmise ja paigaldamise riigihanke hankedokumendid nägid punktis 3.2 ette, et pakkujal peab olema sertifitseerimisasutuse väljastatud sertifikaat mänguväljakul paigaldatavatele toodetele. Ühispakkujad MoTeh OÜ ja OÜ Atix pole ei vaidlustusmenetluses ega ka kohtus väitnud ja tõendanud, et neil on iga paigaldatava toote kohta niisugune sertifikaat olemas. Seega ei olnud hankijal õigust nende pakkumust vastavaks tunnistada, see tuli tagasi lükata ning ka kohtul puudub alus vastavat otsustust õigusvastaseks pidada. Kuna vaidlusaluse riigihanke hankedokumendid näevad hankeobjekti tehnilise kirjelduse osas ette üksnes üheselt mõistetava nõude, et tootel oleks olemas sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud sertifikaat, ei saa selle puudumist kuidagi mingi muu dokumendiga asendada ega mittesisuliseks, ebaoluliseks või tähelepanu mitteväärivaks kõrvalekaldeks pidada. Ühispakkujad MoTeh OÜ ja OÜ Atix ei ole riigihangete seadusega ettenähtud korras ja tähtajal hankedokumente vaidlustanud ning seetõttu ei saa nad sellel riigihankel pakkumuse teinud isikuna enam väita, et mõni seal sätestatud piirang, nõue või tingimus on õigusvastane, põhjendamatu või ei rahulda teda mistahes muul põhjusel ja tuleb eeldada, et ta soovis osaleda just neil väljakuulutatud tingimustel. Seadusandja pole näinud hankijale ette võimalust muuta RHS § 56 lg 2 alusel antud selgitustega hankedokumentidesse kirja pandud tingimusi ja nõudeid. Selgitused peavad üksnes tagama selle, et kõik hankijad saaksid hankedokumentidest selgelt ja ühte moodi aru. Antud juhul kinnitas hankija selgituse korras võimalust esitada sertifikaadi asemel vastavusdeklaratsioon, kuid vaid siis, kui selle väljaandmise aluseks on sõltumatu, akrediteeritud ja vastavat litsentsi omava asutuse poolt läbi viidud mänguväljakute ohutusstandardile EN 1176:2008 vastavuse tõendamise testkatsetuste raport. Siiski, isegi juhul, kui mingil põhjusel oleks protokollilises otsuses ja selgituses kajastatut võimalik käsitleda hankedokumentide tingimusena, pole kaebaja tõendanud neis nimetatud akrediteeritud katselabori katseraportite olemasolu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  18. Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 11.07.
  19. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud analüüsimata selle, kas vastavusdeklaratsiooni esitamine vastavussertifikaadi asemel on sisuline kõrvalekalle hankedokumentide tingimustest või mitte. Kaebajate hinnangul on väär vastustaja tõlgendus, mille kohaselt tuleb mittesisuliseks kõrvalekaldeks RHS § 47 lg 2 tähenduses lugeda üksnes selline kõrvalekalle, millele on hankija ise hankemenetluse käigus selgitusi andes viidanud. Üksnes pädev kohus saab anda lõpliku hinnangu sellele, kas konkreetne kõrvalekaldumine hankedokumentide tingimustest on olnud sisuline või mittesisuline. Samuti tuleb kaebajate hinnangul antud asjas arvestada seda, et vastustaja on hankemenetluse raames andnud pakkujatele vastuolulisi ja eksitava iseloomuga selgitusi. Kaebaja sõnul ei ole halduskohus analüüsinud, kas vastustaja poolt esitatud lisatingimus, mille kohaselt luges vastustaja vastavussertifikaadiga samaväärseks tootja vastavusdeklaratsiooni, mis on kinnitatud katseraportiga akrediteeritud katselabori poolt, on õiguslikult põhjendatud või mitte. Kaebajad leiavad, et hankijal ei ole õigust oma suva järgi lugeda lubatavaks toodete nõuetele vastavuse tõendamist üksnes vastavussertifikaadi esitamise teel, kusjuures asjakohase nõude esitamisel ei saa vastavusdeklaratsiooni esitamist käsitleda sisulise kõrvalekaldena hankedokumentides esitatud tingimustest. Samuti leiavad kaebajad, et tootja vastavusdeklaratsioonide väljastamine ei eelda akrediteeritud katselabori poolt väljastatud katseraportite olemasolu. Mänguväljaku elemendid on kehtiva 3 õiguse kohaselt käsitletavad ehitustootena ning nende nõuetelevastavuse osas tuleb kohaldada majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.05.
  20. a. määruse nr 123 „Ehitusmaterjali ja –toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid“ sätteid. Isegi juhul, kui mitte käsitleda mänguväljaku elemente ehitustoodetena, oleks lubatav nende nõuetelevastavuse tõendamine tootja vastavusdeklaratsiooni esitamise teel, kuna vastavusdeklaratsioon on oma õigus- ja tõendusjõult võrdne hankedokumentide punktis 3.2 nõutud vastavussertifikaadiga. Kaebaja palub mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 1 134,61 eurot, millest 495,50 eurot moodustavad õigusabikulud ja 639,11 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, ning Tartu Halduskohtus kantud menetluskulud vastavalt halduskohtule esitatud menetluskulude taotlusele.
  21. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et ta on oma 01.04.
  22. a vastuses täpsustavale küsimusele hankedokumentide p 3.2 kohaldamise kohta väga selgelt esile toonud, millist olukorda hankija oleks sellel hetkel käsitlenud sellisena, et võimalik oleks olnud RHS § 47 lg 2 teise lause kohaldamine. Nimelt oli vastustaja vastaval hetkel arusaamisel, et vastavusdeklaratsiooni võib esitada sertifikaadi asemel vaid siis, kui selle välja andmise aluseks on sõltumatu, akrediteeritud ja vastavat litsentsi omava asutuse poolt läbi viidud Mänguväljakute ohutusstandardile EN1176:2008 vastavuse tõendamise testkatsetuste raportid. Kuna halduskohus ja vaidlustuskomisjon on asunud seisukohale, et mis tahes muud dokumendid peale sertifikaadi ei saa tõendada pakkumuse vastavust hankedokumentide p-le 3.2, on hankija otsused igal juhul õiged ja õiguspärased. Isegi, kui teatavatel tingimustel saaks asendada hankedokumentide p-s 3.2 nimetatud sertifikaati mingi muu dokumendiga vastavalt hankija selgitustele, peavad pakkujad sellest lähtuma ega saa asuda omakorda hankija selgitusi laiendavalt tõlgendama. Vastustaja ei nõustu kaebajate seisukohaga, et mänguväljaku atraktsioon on ehitustoode. Vastustaja leiab, et lastemänguväljakute ja nende atraktsioonide sertifitseerimine, nõuetele vastavuse kontrollimine jms tegevus ei kuulu kaebajate poolt viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.05.
  23. a määruse nr 123 reguleerimisalasse. Ehitustoode on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ette nähtud toode, mida mänguväljaku atraktsioon ei ole. Laste mänguväljaku komponendid ei ole võimelised mõjutama ehitise (näiteks lasteaia) toimivust ehitise põhinõuete seisukohalt. Samuti puudub mänguväljakute atraktsioonidel seos ehitustoodetega, arvestades riigihangete CPV koode. Hankija on otsesõnu viidanud mänguväljaku atraktsioonide osas kohaldatavale regulatsioonile, so Mänguväljakute ohutusstandard EN1176:
  24. Vastustaja palub jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 588 eurot kaebajate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  26. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtuga selles, et pärast hankelepingu sõlmimist hankija poolt on sobivaks kaebuse nõudeks käesolevas asjas kahju hüvitamise nõude esitamise eemärgil esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõue ning tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminek oli lubatav.
  27. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud kaebajate poolt esitatud ühispakkumuse Olgina mänguväljaku atraktsioonide ostmiseks ja paigaldamiseks korraldatud riigihankes hankedokumentidele mittevastavaks ning selle tagasi lükanud. Vastustaja hinnangul ei vastanud kaebajate ühispakkumus hankedokumentide p-le 3.2, mille kohaselt peab 4 pakkujal olema sertifitseerimisasutuse poolt väljastatud sertifikaat mänguväljakul paigaldatavatele toodetele. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajad ei ole osade mänguväljakute atraktsioonide osas vastavussertifikaate esitanud, vaid on sertifikaatide asemel esitanud tootja poolt väljastatud vastavusdeklaratsioonid. Kaebajate sõnul on vastustaja ühispakkujate poolt esitatud täpsustavatele küsimustele antud vastuses kinnitanud vastavusdeklaratsiooni esitamise lubatavust, mistõttu ei esinenud kaebajate esitatud ühispakkumuses sisulisi kõrvalekaldeid hankedokumentides esitatud tingimustest.
  28. Ringkonnakohus kaebajate eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Haldusasja toimikusse lisatud pakkujate poolt esitatud küsimustest ning vastustaja poolt neile esitatud vastustest (I kd, tl 12-12 pöördel) nähtuvalt on vastustaja oma selgitustega sisustanud p-s 3.2 nimetatud tingimuse ning määratlenud p-ga 3.2 sätestatud nõuded, mille täitmata jätmisel pakkumuse esitamisel on pakkumus esitatud sisuliste kõrvalekalletega p-s 3.2 sätestatud tingimusest. Vastustaja selgitustest nähtub, et selleks, et pakkumus vastaks sisuliselt hankedokumentide p-le 3.2, piisab ka sellest, kui esitada vastavussertifikaadi asemel samaväärne vastavusdeklaratsioon mänguväljakul paigaldatavatele toodetele. Hilisemates vastustes on vastustaja tulenevalt talle esitatud küsimuste sõnastusest varem kinnitatut täpsustanud ning selgitanud lahti vastavusdeklaratsiooni sisu ning sellele esitatavaid nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et pakkujatel ei olnud alust vastustaja poolt RHS § 56 lg 2 alusel antud selgitustest mitte lähtuda ning tulenevalt kõigi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest oli kõigil pakkujatel võimalus arvestada pakkumuse esitamisel vastustaja poolt antud selgitusi. Küll aga pidi sellisel juhul pakkumus vastama selgitustes toodud kirjeldusele, so tegemist pidi olema sertifikaadiga samaväärse vastavusdeklaratsiooniga, mille väljaandmise aluseks on sõltumatu, akrediteeritud ja vastavat litsentsi omava asutuse poolt läbi viidud Mänguväljakute ohutusstandardile EN1176:2008 vastavuse tõendamise testkatsetuse raportid. Isegi kui vastustaja ei oleks küsimustele vastamise käigus vastavusdeklaratsioonile esitatavaid nõudeid selgitanud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, nagu ei oleks kaebajad pidanud ilma vastavate selgitusteta aru saama, et sertifikaadiga samaväärne vastavusdeklaratsioon peab vastama sellele vastavas valdkonnas vastavusdeklaratsioonile ette nähtud nõuetele. Kaebajate näol on tegemist vastavas tegevusvaldkonnas kogenud ettevõtjatega, kelle puhul tuleb eeldada valdkonnas kehtivate õigusaktide tundmist või seda, et nad on vajadusel võimelised nende poolt esitamisele kuuluvatele dokumentidele õigusaktides esitatud nõuded ise välja selgitama. Seega isegi kui kaebajad said vastavusdeklaratsioonile esitatavatest nõuetest teada alles vastustaja poolt 01.04.2013 antud selgitusest, ei vabanda see vastavusdeklaratsioonide mittenõuetekohast esitamist. Esitades sertifikaatide asemel vastavusdeklaratsioonid, mis ei vastanud vastustaja täiendavas selgituses kirjeldatud nõuetele, võtsid kaebajad endale riski, et nende pakkumus ei vasta hankija poolt antud hankedokumentide p-le 3.2 antud tõlgendusele.
  29. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et ta oleks hankedokumentide p-i 3.2 tõlgendanud meelevaldselt, kui tunnistas sertifikaatidega samaväärseks üksnes sellise vastavusdeklaratsiooni, millele on lisatud Mänguväljakute ohutusstandardile EN1176:2008 vastavuse tõendamise testkatsetuse raportid. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et mänguväljakute atraktsioonide näol ei ole tegemist ehitustoodetega. Mänguväljakute atraktsioonide osas toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) kohaldatavust kinnitab ka oma ametlikul kodulehel ehituse valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet teostav Tehnilise Järelevalve Amet (vt http://www.tja.ee/avalikud-manguvaljakud). Tulenevalt TNVS § 6 lg 3 p-st 1, kui toote ohutust ei ole § 6 lg 1 ja 2 kohaselt võimalik eeldada, siis hinnatakse selle ohutust, arvestades Eesti standardiks üle võetud Euroopa standardiorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid. Seega on vastustaja õigesti lähtunud mänguväljakute ohutust reguleerivas standardis EN1176:2008 sätestatud 5 nõudest ning palunud vastavusdeklaratsiooniga esitada ka nimetatud standardis ette nähtud katseraportid.
  30. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt tunnistanud kaebajate ühispakkumuse tulenevalt RHS § 47 lg-st 2 hankedokumentidele mittevastavaks ning pakkumuse tagasi lükanud, kuna kaebajate pakkumust ei saa lugeda hankedokumentidele vastavaks ei RHS § 47 lg 2 esimese ega teise lause alusel.
  31. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab halduskohtumenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesoleval juhul teeb ringkonnakohus otsuse kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Vastustaja on palunud mõista kaebajatelt välja menetluskulud summas 588 eurot ning põhjendanud taotlust sellega, et vähemalt apellatsiooniastmes kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine distsiplineeriks kaebajaid mitte esitama põhjendamatuid kaebusi. Ringkonnakohus ei pea antud juhul põhjendatuks vastustaja sellekohast selgitust arvesse võtta, kuna menetlusosalise poolt edasikaebeõiguse kasutamist ei saa poolele ette heita. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 7 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka apellatsiooniastmes järgida Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis haldusasjas nr 3-3-1-62-08 (p 15) väljendatud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu poolt väljendatuga, et antud juhul ei olnud tegemist vaidlusega, mis oleks väljunud haldusorgani igapäevase tegevuse piiridest. Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega seotud riigihangete korraldamine ning nendega seotud vaidlustes osalemine on vastava haldusorgani tavapäraseks tegevuseks, mistõttu ei saanud kohtule esitatavate seisukohtade koostamine olla tavapäraselt riigihangete korraldamisega tegelevale isikule olla tema tavapärastest ülesannetest oluliselt keerulisem. Maili Lokk Einar Vene 6 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.