KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk 17. september 2013, Tartu 3-12-1865 Tanel Tetlovi kaebus Haaslava Vallavolikogu 25.05.2012. a otsuse nr 71 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 22.11.2012. a otsus Tanel Tetlovi apellatsioonkaebus 28.08.2013 Kaebaja Tanel Tetlov, esindaja Ain Laansalu Vastustaja Haaslava vald, esindaja advokaat Robert Sarv RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2012. a otsus muutmata. 2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 17.09.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T. Tetlov esitas 25.09.2007 detailplaneeringu algatamise taotluse, mille eesmärgiks oli ehitada Haaslava vallas Aardlapalu külas asuvale XXX kinnistule (registriosa nr 3564304, katastritunnus 18501:001:0509) ühepereelamu ja abihoone, määrata ehitusalune pind, vähendada ehituskeeluvööndit ning muuta XXX kinnistu sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. 2. Haaslava Vallavalitsus pöördus 10.06.2011. a kirjaga nr 7-1.2/181-1 (tl 55) ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuses Keskkonnaameti poole. Keskkonnaameti JõgevaTartu regioon vastas oma 28.06.2011. a kirjas nr JT 14-9/21009-2 (tl 53-54) vallavalitsusele, et XXX kinnistu osas ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. 3. Haaslava Vallavolikogu 25.05.2012. a otsusega nr 71 (tl 16-18) keelduti XXX kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt on 25.09.2007. a taotlusega tehtud ettepanek Haaslava valla üldplaneeringu (tl 29-52) muutmiseks, kuid ühtegi põhjendust üldplaneeringu muutmiseks esitatud ei ole. Üldplaneeringu kohaselt asub XXX kinnistu ehituskeeluvööndis ning rohevõrgustiku alal, millest kumbki ei võimalda ehitustegevust. Kinnistu sihtotstarbe muutmiseks ning ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudub alus. Avalik huvi kaalub üles taotleja erahuvi. XXX kinnistu asumine perioodiliste üleujutustega piirkonnas seab kinnistu kasutamisele piirangud ning tuleb arvestada sellega, et kui taotlejal võimaldataks kinnistule ehitada, tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt seda edaspidi võimaldada ka teistele sama piirkonna taotlejatele, kuid see suurendaks inimtegevuse lubamatut mõju loodusele. 4. T. Tetlov esitas 25.06.2012 Haaslava Vallavolikogu 25.05.2012. a otsuse nr 71 peale vaide, kuid see jäeti Haaslava Vallavolikogu 06.08.2012. a otsusega nr 73 (tl 7) rahuldamata. 5. T. Tetlov esitas 04.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-4) Haaslava Vallavolikogu 25.05.2012. a otsuse nr 71 tühistamiseks ning Haaslava Vallavolikogu kohustamiseks algatada kaebaja soovitud detailplaneering. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus oluliste fakti- ja kaalutlusvigadega, ebaseaduslik ning ebaõiglane. Kaebaja ülekaalukas ning põhjendatud huvi ehitada oma kinnistule eluase on piisav üldplaneeringu muutmiseks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, miks vald leiab, et XXX maaüksusel on eriliselt suur metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Väide, et XXX maaüksus jääb kogu ulatuses Emajõe ehituskeeluvööndisse, on väär. Ka juhul, kui leida, et vaidlusalune kinnistu asub Suur-Emajõe üleujutusalal, puuduvad usaldusväärsed andmed selle ala piiride kohta. Kõrgveepiiri määratlemisel on oluline välja selgitada mullatüüp ja mullakihi alaline liigniiskus ning vastustaja lähtus selles küsimuses aastaid tagasi koostatud Maa-ameti muldade kaardist, samas jättes põhjendamata, miks ei lähtutud kaebaja poolt tellitud kaasaegsest OÜ Rakendusgeoloogia ehitusgeoloogilise uuringu aruandest. Väide, et kaebaja pole esitanud ühtegi ehituskeeluvööndi vähendamisele aluseks olevat dokumenti, on vastuolus seadusega, kuivõrd ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab planeeringumenetlust. Keskkonnaameti arvamus ei oma detailplaneeringu algatamise otsustamisel tähendust. Keskkonna kahjustamise ohtu saab vähendada planeeringu ja ehituslubade tingimuste kaudu. Väited, et maapinna tõstmine ei säilita maapinna tüüpi ning et Emajõe kaldaalad on bioloogilise mitmekesisuse poolest väga olulised, on asjakohatud, sest pole selge, millist erilist maapinna tüüpi või liigirikkust XXX kinnistu puhul kaitstakse. Viited võrdsuspõhimõttele on silmakirjalikud, kuna varasemalt on Haaslava vald võimaldanud elamute ehitamist oluliselt lähemale nii Emajõele kui ka Aardla jõele kui kaebaja seda teha soovib. 6. Tartu Halduskohtu 22.11.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebaja poolt taotletud detailplaneeringu koostamise algatamisest. Looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg-st 4 tulenevalt koosneb korduva üleujutusega veekogu kalda ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest. LKS § 35 lg-s 3 tehakse viide keskkonnaministri 28.05.2004. a määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (määrus nr 58). Määrusest nr 58 tulenevalt on Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses suure üleujutusalaga siseveekogu ning määruse nr 58 §-st 1 järgi tuleb sellise siseveekogu kõrgveepiir määrata alaliselt niiskete alluviaalsete soomuldade leviala piiriga. Kohus märgib, et LKS § 35 lg 4 ei eelda määruse nr 58 §-s 1 sätestatud tingimuste olemasolu. Kokkuvõtvalt tuvastas kohus, et kaebaja kinnistu 2 asub üleujutataval alal, kus levivad lammi- ehk alluviaalsed mullad. Kuna Haaslava valla üldplaneeringuga ei ole õigusaktidest tulenevat kalda ehituskeeluvööndit suurendatud, on üldplaneeringuga kehtestatud LKS-ist tulenev ehituskeeluvöönd. Kinnistul tuvastatud tingimused ei võimalda kinnistut ehituskeeluvööndist välistada. Vastustaja ei ole kaebaja esitatud ehitusgeoloogilist aruannet tähelepanuta jätnud ning selle selgesõnaliselt analüüsimata jätmine ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kuna Keskkonnaameti kirjast nähtus, et ehituskeeluvööndi vähendamine XXX kinnistul on välistatud, oli vastustajal õigus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda. Ulatusliku kaalutlusruumiga planeerimisotsuste, sh planeeringu algatamise kohtulik kontroll on piiratud. Kohus, lugenud vaidlustatud otsuse kaalutlusi, leidis, et otsuses esitatud seisukohtade kujunemine on piisavalt põhjendatud ja jälgitav. Puudub erandlik vajadus üldplaneeringu muutmiseks. Võrdsuspõhimõtet rikutud ei ole ning sellega ei saaks ka põhjendada ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. T. Tetlovi 21.12.2012. a apellatsioonkaebuses (tl 80-83) palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus olnud pealiskaudne, teinud olulisi faktivigu ja eiranud formaalloogika reegleid.
- a)Kaebaja leiab, et mitte ükski tõend ei kinnita XXX kinnistu asumist ehituskeeluvööndis. Kaebaja mõistab, et suurte üleujutusalade piirkonnas lähtutakse ehituskeeluvööndi määratlemisel konkreetsest mullatüübist. Seadusega ei ole sätestatud XXX kinnistu asumist ehituskeeluvööndis, vaid ehituskeeluvööndi määratlemine eeldab usaldusväärsete faktide tuvastamist ning seejärel seaduse õiget kohaldamist. Tähtsust omab, et XXX kinnistu paikneb Aardla, mitte Suur-Emajõe valgalas. Aardla jõgi ei kuulu keskkonnaministri poolt kehtestatud suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse ning tegemist ei ole ka vanajõega, vaid iseseisva vooluveekoguga. LKS ei võimalda lisajõe piirangute arvestamisel lähtuda peajõele kehtivatest nõuetest. OÜ Rakendusgeoloogia ehitusgeoloogilise uuringu aruanne kinnitab Maa-ameti andmete ebaõigsust, sest aruande kohaselt esines lammi turvastunud mullale omane õhuke turbakiht üksnes XXX kinnistu ühes puuraugus kuuest 1,45 m sügavusel.
- b)Kohtu viited Haaslava valla üldplaneeringule ja kaebaja ettekujutusele sellest on meelevaldsed. Üldplaneeringu p 3.3.1 kohaselt määrab maakasutuse sihtotstarbe planeeringule lisatud kaart. Samas p-s rõhutatakse, et maakasutuse sihtotstarbe määramisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995. a määrusega nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ (määrus nr 36). Üldplaneeringule lisatud kaardil on XXX kinnistu ala märgistatud kui lammimuldade ala, kuid termin ’lammimullad’ ei määratle veel määruse nr 36 kohaselt katastriüksuse sihtotstarvet. Enne kinnistu ostmist kinnitasid Haaslava ametnikud, et kinnistu sihtotstarbe muutmisega probleeme ei ole. Kaebajale selgitati, et vald algatab planeeringu hiljemalt 2010. a kevadel ja et piirangute täpsustamine ongi planeerimise eesmärgiks.
- c)Keskkonnaameti seisukoht on ebausaldusväärne, kuna pole tõendatud, et selle seisukoha kujunemisel oleks lähtutud muudest andmetest kui Maa-ameti andmed. Keskkonnaamet saab sekkuda alles siis, kui planeeringuga on tuvastatud ehituskeeluvööndi ulatus ning tekib vajadus selle ehituskeeluvööndi muutmiseks. 8. Vastustaja vaidleb oma vastuses (tl 89-91) apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- a)Kaebaja teeb etteheiteid üldplaneeringu aluseks olevatele andmetele ning leiab, et tema tellitud uuringud peaksid ümber lükkama riiklikult kogutud teabe õigsuse. Kui kaebaja soovib vaidlustada Maa-ameti mullakaarti või Emajõe ehituskeeluvööndi ulatust, siis ei ole vastustaja 3 õige haldusorgan, kelle poole pöörduda. Vastustajal puudub pädevus Maa-ameti või Keskkonnaameti seisukohtades või andmekogudes muudatusi teha. Kaebaja ei saa käesolevas menetluses tugineda Haaslava valla üldplaneeringu, Maa-ameti mullakaardi ega Keskkonnaameti seisukoha võimalikele puudujääkidele. Vastustaja on õigustatult arvestanud Keskkonnaameti seisukohaga ning seda ka põhjendanud. Ei ole alust arvata, et Keskkonnaameti seisukoht on väär. Keskkonnaamet selgitas, et XXX kinnistu asub täies ulatuses Suur-Emajõe üleujutusalal. Seda ei muuda fakt, et kinnistu ja Suur-Emajõe vahel asub Aardla jõgi, sest Aardla jõgi üleujutust ei takista ega eralda. Rakendub LKS § 35 lg 4 ning XXX maaüksus jääb täies ulatuses Emajõe ehituskeeluvööndisse. Selline lähenemine on kooskõlas seadusandja eesmärgiga kaitsta üleujutusalade unikaalset looduskeskkonda. Keskkonnaametilt on ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuses saadud eitav vastus ning vastustajal tuleb sellest lähtuda.
- c)Halduskohtu viited Riigikohtu lahenditele, mis käsitlevad võrdsuspõhimõtet ja ebaõiget halduspraktikat, on õiged. Lahendid näitavad, et kui vastustaja ongi kolmanda isiku kasuks eksinud, ei saa kaebaja taotleda enda huvides sama eksimuse kordamist.
- d)Apellatsioonkaebusele lisatud tõend (e-kiri) on esitatud hilinenult, hilinemist pole põhjendatud ning seetõttu ei saa tõendit asja materjalide juurde võtta.
- e)Kaebaja on esitanud väära väite, et vastustaja ametnikud kinnitasid talle enne XXX kinnistu ostmist, et kinnistu sihtotstarbe muutmisega pole probleeme. Vastustaja soovib XXX kinnistu registriosa väljavõttega tõendada, et vastustaja maanõuniku 01.04.2010. a kiri saadeti kaebajale ligi kolm aastat pärast XXX kinnistu omandamist kaebaja poolt. Seega ei ole vastustaja kaebajale enne kinnistu ostmist probleemide puudumist kinnitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Toimiku materjalide ja halduskohtu otsuses toodud põhjenduste pinnalt ei ole ringkonnakohtul alust toetada kaebaja seisukohta, nagu oleks halduskohus käesoleva lahendi tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning olnud otsuse tegemisel pealiskaudne. Tartu Halduskohtu 22.11.2012. a otsus on hästi motiveeritud ning selles on arusaadavalt ja loogiliselt esitatud kohtu seisukohad, mille alusel halduskohtu sellise lahendini jõudis. 11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et millegagi pole tõendatud XXX kinnistu asumine ehituskeeluvööndis. Samuti ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik asuda seisukohale, nagu oleksid Haaslava valla üldplaneeringu kehtestamise ja vallavolikogu 25.05.2012. a otsuse aluseks olevad andmed olnud ebaõiged või tuginenud ebausaldusväärsetele andmetele, mistõttu ei oleks haldusorgan saanud üldplaneeringule, Maa-ameti mullakaardile ja Keskkonnaameti seisukohtadele viidates keelduda esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse rahuldamisest ja halduskohus ei oleks tohtinud vastustaja keeldumist õiguspäraseks lugeda. Käesolevas asjas vaidlusaluseks küsimuseks olevaga seonduvalt on halduskohus põhjendatult viidanud LKS § 35 lg-le 4, millekohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu kalda ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest. LKS § 35 lg-s 3 tehakse viide Määrusele nr 58, mille § 2 p 13 kohaselt on Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses suure üleujutusalaga siseveekogu ja § 1 kohaselt tuleb suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiir määrata alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala 4 piiriga. Maa-ameti veebilehe kaardiserveri andmete kohaselt asub XXX kinnistu tervenisti Emajõe üleujutusalal ja Aardlapalu küla on tähistatud riskipiirkonnana ning kinnistul levib mullatüüp - sügav lammi-madalsoomuld. Ka Haaslava valla üldplaneeringu põhikaardil on XXX kinnistul olev mullatüüp tähistatud lammimuldadena. Keskkonnaamet on oma vastuses Haaslava vallale samuti osundanud, et kinnistu jääb suuremas osas alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade esinemisalale. Kaebaja enda poolt esitatud ja 2010. a OÜ Rakendusgeoloogia teostatud uuringu aruande lk-l 4 märgitakse samuti, et loodusliku pinnakatte moodustavad selles piirkonnas lammi-, alluviaalsed-, jääjärvelised- ja liustikusetted. Sama uuringu aruande kohaselt on kinnistule hoonete ja teede rajamine raskendatud aastaringselt kõrge pinnasevee taseme ja väikese kandevõimega pinnase tõttu geoloogilise lõike esimeses osas, mistõttu tuleks sinna ehitamisel ehitusalune pinnas välja vahetada ja ala tõsta. Nimetatud uuring ei tõenda seega kaebaja väidet, et kinnistu ei asu ehituskeeluvööndis. PlanS § 8 lg 3 p 3 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks muuhulgas ka maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine ja need ongi sätestatud Haaslava valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 3.3. Üldplaneeringu p-s 3.11 märgitakse näiteks, et üldplaneeringuga ei ole muudetud kalda ehituskeeluvööndi ulatust. Seega on kalda ehituskeeluvöönd endiselt määratletud ülalnimetatud õigusaktidega (LKS, Määrus nr 58). Eeltoodust nähtuvalt asub kaebaja kinnistu üleujutataval alal, kus levivad lammi- ehk alluviaalsed mullad, mille tekkimise eelduseks on perioodilised üleujutused ning pinnas on veeküllastunud. Selle põhjal on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja kinnistul tuvastatud tingimused ei võimalda seda kinnistut ehituskeeluvööndist välistada. Ka vastustaja on vaidlustatud korralduses põhjendatult kaebajale selgitanud, et kuna Keskkonnaametilt saadud teabe kohaselt asub XXX kinnistu täies ulatuses Emajõe ehituskeeluvööndis ning ehituskeeluvööndi vähendamise vältimatuks tingimuseks on Keskkonnaameti luba, ei saa vastustaja ehituskeeluvööndi ulatust ilma Keskkonnaameti vastava nõusolekuta muuta. Samuti on vastustaja rõhutanud, et kuna Keskkonnaameti seisukoht on talle teada juba detailplaneeringu koostamise algatamise küsimuse otsustamise juures, ei ole mõistlik ega põhjendatud raisata kaebaja ning vastustaja ressurssi detailplaneeringu koostamisele, kui on teada, et kaebaja poolt soovitud tulemust ehitustegevuse lubamist XXX kinnistul - ei ole võimalik saavutada. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust ka väitel, nagu oleks Keskkonnaameti poolt vastustajale edastatud informatsioon on vale. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus vastustaja Keskkonnaameti poole seoses võimaliku ehitustegevusega XXX kinnistul. Keskkonnaamet keeldus kinnistul ehitustegevuse lubamisest, so ehituskeeluvööndi vähendamisest, selgitades vastavatele andmetele tuginedes ja arvestades ka reaalset looduslikku olukorda, mille järgi ujutatakse XXX kinnistu igal aastal kõrgveeperioodil üle, et XXX kinnistu asub täies ulatuse Suur-Emajõe üleujutusalal ning nimetatud asjaolu ei muuda ka see, et Suur-Emajõe ja XXX kinnistu vahel asub Aardla jõgi. Kuna Suur-Emajõe üleujutus levib üle Aardla jõe ning suurvee korral ei ole jõgi üleujutuse leviku takistajaks või eraldajaks, on XXX maaüksus ja sellest Emajõe poole jääv ala Emajõe üleujutuste tõttu üleujutatav ala ning rakendub LKS § 35 lg 4, mis tähendab, et XXX maaüksus jääb täies ulatuses Emajõe ehituskeeluvööndisse. Lisaks eeltoodud põhjendustele keeldus Keskonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamiseks luba andmast ka põhjusel, et XXX kinnistu jääb Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alale ja valla üldplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku ala määratlemise eesmärgiks väärtusliku metsa- ja sooala säilitamine, mistõttu ei ole samuti lubatud rohevõrgustiku koridori senist maakasutust muuta. 5 Nii vastustaja kui ka halduskohus leidsid samuti põhjendatult, et Keskkonnaameti arvamus omab õiguslikku ja faktilist tähendust ka detailplaneeringu algatamise otsustamisel, viidates Riigikohtu 21.09.2011. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-11, milles on muuhulgas märgitud, et: „Kuigi kalda ehituskeeluvööndi piiride vähendamine on formaalselt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning otsustatakse koos vastava ala detailplaneeringu kehtestamisega, eeldab see Keskkonnaameti (kuni 1. veebruarini 2009 keskkonnaministri) nõusolekut, mille saamiseks kohalik omavalitsus peab esitama taotluse. Nimetatud taotluse lahendab pädev haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, juhindudes looduskaitseseaduses sätestatud kriteeriumidest.“ Kuna Keskkonnaameti näol on tegemist oma valdkonnale spetsialiseerunud riigiasutusega, kellele on antud vastav pädevus otsustamaks, kas ehituskeeluvööndit on taotluses märgitud alal võimalik vähendada või mitte, siis ei ole ka ringkonnakohtul alust kahelda Keskkonnaameti arvamuse õigsuses ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamise võimatuse osas. Arvestades seda, et Keskkonnaameti arvamusest nähtus selgelt, et ehituskeeluvööndi vähendamine XXX kinnistul on välistatud, oli vastustajal õigus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt juba detailplaneeringu koostamise algatamisest keelduda, kuna haldusorgan ei pea iga hinna eest läbi viima ilmselgelt perspektiivitut ja kulukat haldusmenetlust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited Haaslava valla üldplaneeringu, Maa-ameti mullakaardi ja Keskkonnaameti seisukohtade ebaõigsuse kohta aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. 13. Riigikohus on varasemalt samuti märkinud, et eraõiguslikust isikust maaomanik peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut ilma mõjuva põhjuseta muuta ei saa (vt RKHK otsus 15.01.2009 haldusasjas nr 3-3-1-87-08). Üldplaneeringu kaardil olev ala tähistus terminiga „lammimullad“ ei saanud ringkonnakohtu arvates tekitada kaebajas arusaama ega ootust, et sellel alal on ehitustegevus lubatud. Vastustaja on väitnud, et XXX kinnistu sihtotstarve on alates selle kinnistamisest 2006. a olnud maatulundusmaa ning ka sellest asjaolust pidi kaebaja olema teadlik juba kinnistu omandamisel 2007. a juulis. Haaslava valla üldplaneering kehtestati 2007. a augustis, kuid seda ei ole kaebaja vaidlustanud. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vastustaja ametnikud kinnitasid kaebajale juba enne XXX kinnistu ostmist, et selle kinnistu sihtotstarbe muutmisega ei ole ole „mingit probleemi”, ei ole eeltoodut arvestades asjakohane ega ka õige, kuna apellatsioonkaebuses viidatud 01.04.2010. a kiri saadeti kaebajale ligi kolm aastat pärast XXX kinnistu omandamist kaebaja poolt. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma pigem erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutunud oludele ja vajadustele (vt RKHK otsus 18.10.2004 haldusasjas nr 3-3-1-37-04 ja RKHK otsus 19.04.2007 haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Seetõttu oleks üldplaneeringu muutmine põhjendatud juhtudel, kui muutunud asjaolud on loonud selliste huvidega arvestamise vajaduse, mida ei olnud võimalik ette näha üldplaneeringu kehtestamisel, kuid sellist huvi ei ole kaebaja käesolevas asjas välja toonud. 14. Kaebaja seisukoht, et halduskohtu viide Riigikohtu lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-19-04, 3-3-1-53-04 ja 3-3-1-23-06 on ebaõige, kuna ta ei ole kunagi väitnud, et vastustaja tegevus muudes planeerimismenetlustes oleks õigusvastane ja ta soovib vaid kasutada kõiki temale väidetavalt seadusega ettenähtud õigusi, ei ole samuti põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et isegi kui lugeda, justkui oleks vastustaja andnud kellelegi põhjendamatuid soodustusi, so võimaldanud mõnel teisel samas piirkonnas asuval kinnistul ehitada, ei ole see asjaolu aluseks kaebajale samasuguste soodustuste andmiseks või eeliste loomiseks. Riigikohtu halduskolleegium on viidatud 6 lahendites leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. Halduskohus pidas põhjendatult kaebaja väiteid võrdsuspõhimõtte rikkumisest alusetuteks ka seetõttu, et tegelikult pole tõendatud, et kaebaja poolt kaebuses viidatud kinnistutel oleksid esinenud XXX kinnistuga võrreldavad tingimused. 15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest ja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk