Obsah (4)

§ 239§ 1§ 2§ 33

4-13-6776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2013. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6776 Kohtukoosseis Kohtunik Ve

§ 239lg 1 ja § 242 lg 1 järgi.

XXX mõisteti kohtuvälise menetleja poolt 40 trahviühiku, s.o 160 euro suurune rahatrahv.

1. KAEBUSE SISU 14.10.
2. a esitas XXX Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus nr 10220132118546 tühistada. XXX selgitas kaebuses, et ta liikus mootorsõidukiga liikluseks suletud ehitusterritooriumil. Objektiks oli Tallinnas asuva Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine.

§ 1

lg 4 alusel ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks, võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Telefoni kasutas kaebaja oma tööülesannetest tulenevalt puuduste edastamiseks ning turvavöö oli kinnitamata, sest tuli läbida väikseid vahemaid ning pidevalt autost väljuda. Liiklemiseks kasutas kaebaja liiklusele suletud tunnelisse suunduvat sõidurada.

1. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud väärteotoimikuga ning ära kuulanud 21.11.
2. a toimunud kohtuistungil pooled, leidis, et käesoleval juhul tuleb kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 08.10.
3. a kiirmenetluse otsus nr 10220132118546 täielikult tühistada ning lõpetada väärteoasjas nr 4-13-6776 (2302,13,011614) väärteomenetlus XXX suhtes VTMS § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Vaidlust ei ole selles, et XXX liikus mootorsõidukiga sõiduradadel, millel oli liikumine keelatud. Kohtuistungil uuritud kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise videost nähtus, et nendel sõiduradadel, kus menetlusalune isik mootorsõidukiga liikus, oli liiklemine piiratud liiklusmärkidega 686a ja 686b. Vastavalt määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (edaspidi määrus) § 2 lg 2 p 6 ja § 17 lg 1 p 23 on eelpoolnimetatud liiklusmärgid juhatusmärgid millega tähistatakse tee vaba ristlõike küljel olevat ohtlikku takistust või sõidutee (-raja) äärt ja liikumissuunast kõrvalekallet ning millega eraldatakse suunavööndeid ja pärisuunavööndi sõiduradasid. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli sündmuse toimumise kohas kasutatud veel Kasutati veel määruse § 2 lg 2 p 3 ja § 9 lg 1 p 17 mõttes keelumärki nr 331, mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu ning määruse § 2 lg 2 p 1 ja § 5 lg 1 p 21 mõttes hoiatusmärki nr 158, mis hoiatab teel, selle kõrval, all või kohal tehtavast tööst. Kuigi vaadeldud videost need keelu- ja hoiatusmärgid ei olnud nähtavad, ei vaielnud kohtuväline menetleja märkide olemasolule sündmuskohal vastu. Liiklusmärkidega kehtestati liikluseks suletud ala piirid ehitustöödeks. Kohtuväline menetleja leidis, et liikluseks suletud ala ei saa tähistada selliste liikluskorraldusvahenditega, leides, et politsei ülesandeks on tagada liikluse ohutus, eelpoolviidatud liikluskorraldusvahendid aga ei 2 4-13-6776 takista kõrvalistel liiklejatel rajale liikumast, seega ei olnud tegemist piiratud alaga, kus liikluseeskirjad ei kehti. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Liikluseks suletud ala ei pea olema liikluseks avatud alast eraldatud füüsiliste tõketega. Piisab kui on kasutatud liikluskorraldusvahendeid, mis keelavad sõitmise vastavalt tähistatud alale. Kohtus uuritud videost selgus, et XXX liikus nii enne kui pärast tagasipöörde sooritamist sõiduradadel, millele suundumine oli tavasõidukitel (s.t sõidukitel, mis ei omanud ligipääsu ehitusterritooriumile) keelatud.

§ 1

lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Kuivõrd Ülemiste ristmik avati alles 10.10.2013. a, siis 08.10.2013. a käisid menetlusaluse isiku kinnipidamiskohas veel Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd (tl 6), mis ei ole liiklemine

§ 1

lg 4 mõttes, kuivõrd tegemist oli liikluseks suletud alaga.

§ 2

p 81 sätestab, et tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala. Seega saab teena

mõttes käsitleda vaid ala, millel võib liigelda. Kuivõrd XXX heidetakse ette liiklemist kohas, mida ei saa lugeda teeks

mõttes, ei ole menetlusalune isik rikkunud ka liiklusreegleid, sest

-st tulenevad liiklemise kohustused on mõeldud vaid territooriumile, mis on liiklusele avatud. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liikluseks suletud alaks saab olla vaid kogu (sõidu-)tee, mitte osa sellest. Kohtu hinnangul omab tähtsust asjaolu ka, et menetlusalune isik kasutas piiratud ala selle piiramiseesmärgil s.t. ala oli piiratud ehitustegevuseks, menetlusalune isik teostaski ehitusega seotud järelkontrolli ehitusvigade leidmiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et XXX oli õigus viibida ja liikuda liikluseks suletud alal seoses töökohustuste täitmisega (tl 2, 4, 6; menetlusaluse isiku selgitused kohtuistungil). Samuti puudub vaidlus selles, et turvavöö oli kinnitamata ning telefoniga rääkis menetlusalune isik seoses oma tööülesannete täitmisega, kuivõrd ehitustööde lõpetamiseni oli jäänud veel kaks päeva ning toimus objekti kontrollimine hindamaks, kas objekt on avamiseks valmis (tl 2, 4, 6; menetlusaluse isiku selgitused kohtuistungil). Seega tegi menetlusalune isik just neid toiminguid milleks ala oli piiratud. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et XXX liikus mootorsõidukiga liikluseks suletud alal, kus ta ei pidanud järgima liikluseks avatud alal liiklemisele kohalduvaid nõudeid, sh

§ 33

lg-s 3 ja lg 11 p-s 1 sätestatud nõudeid, mistõttu ei võinud teda ka karistada

§ 239lgs 1 ja § 242 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest.

Seetõttu rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse, tühistab täielikult kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse nr 10220132118546 ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas menetluse. Kohus juhindus VTMS §-dest 29 lg 1 p 1 ja 132 p 3. Velmar Brett kohtunik 3