KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 4. oktoober 2013, Tartu 3-11-2484 Raino Oti kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2012. a otsus Raino Oti apellatsioonkaebus Kaebaja Raino Ott Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 4. novembrini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Vangla E-hoone üheksandas sektoris toimus 8. aprillil 2011 intsident, mille käigus kinnipeetav Raino Ott ründas kinnipeetavate jalutuskäiku teostanud vanglaametnikke, mille tagajärjel tekitas vanglaametnikule füüsilist valu ning sellega kaasneva vigastuse. Tartu Vangla 11. aprillil 2011. a käskkirjaga nr 1-4/985 kohaldati R. Oti suhtes muuhulgas vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. R. Ott paigutati kambrisse 1166, kus ta viibis 8. aprillist kuni 29. aprillini 2011. Kambris puudus isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi. R. Ott esitas 8. augustil 2011 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti rahuldamata 7. oktoobri 2011. a otsusega nr 3-30/254-1. 2. R. Ott esitas 20. oktoobril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 210 eurot. Kaebuse kohaselt ei vastanud kamber seadusega ettenähtud nõuetele, kuna seal puudusid isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi. Kaebaja hoidis isiklikke asju põrandal kilekottide sees, kus ta asjad hallitama läksid. Kambris viibimine alandas kaebaja inimväärikust, kuna kambris oli väga vähe ruumi. 3. Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2012. a otsusega jäeti R. Oti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
- a)Kaebuses taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu tuleb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 2 alusel ka hinnata, kas vastustaja on süüliselt käitunud, sest süü hindamiseks ei ole piisav ainult see, kas vastustaja toiming oli õigusvastane.
- b)Vaidlust ei ole selles, et kambris puudus riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht. Trellidega seonduv tuleb jätta tähelepanuta, kuna selle osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja nõue põhineb väidetaval süülisel väärikuse alandamisel seoses puudustega kambri sisustuses. Kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajale on tekkinud kahju, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel.
- c)Riigikohus on 21. aprilli 2010. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-14-10 leidnud, et „kinnipidamistingimused võivad osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi ka siis, kui puuduvad selgelt sätestatud nõuded. Inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti.“ Kaebaja viibis nõuetele mittevastavas kambris 21 päeva, mis ei ole iseenesest pikk periood. Kaebaja ei ole tõendanud, et just kambris viibitud perioodil läksid tema riided hallitama. Seda oleks saanud ta tõendada, kui ta oleks koheselt pöördunud vanglaametnike poole, lisaks oleks tal õnnestunud sel teel ka kahju ära hoida.
- d)Riidenagi ja isiklike asjade hoiukoha puudumine ei saanud alandada kaebaja inimväärikust, kuna seadusandja on piiranud kinnipeetaval kambris hoitavate asjade hulka. Kinnipeetava kambris olevate varade loeteluga 2011. aastast kaebaja kohta on tõendatud, et kaebajal on kambris olnud vähe asju, millest enamik on olnud plastmassist, millele hallitus ei saa korvamatult kahju tekitada. Riideesemeid on hallitusest vabanemiseks võimalik pesta.
- e)Kaebuses ei ole R. Ott osundanud sellele, et tema vara väärtus oleks langenud, samuti ei ole ta Tartu Vanglale esitanud varalise kahju kompenseerimise taotlust.
- f)Esitatud asjaolude tõttu on halduskohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimuste hindamisel ei ole nende kumulatiivne mõju ja ajavahemik sellised, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja kinnipidamisega kaasnevat kannatuste vältimatut taset ei ole käesoleval juhul ületatud määras, mis annaks aluse apelleerida väärikuse alandamisega mittevaralise kahju tekkimisele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. R. Ott esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja asjas uus otsus teha. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kamber, kus kaebajat hoiti, ei vastanud VangS § 45 lg 1 nõuetele. Kambri sisustusse peavad kuuluma riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht. Kambris oli ka ääretult vähe ruumi. Kaebajal puudus võimalus trellide olemasolu tõttu kambris akna avamiseks, mistõttu ei saanud kaebaja ruumi õhutada.
- b)Vastustaja väide, et kaebaja oleks saanud oma asju hoida laual, on alusetu, sest laud oma mõõtudelt on nii väike, et sinna ei mahu midagi. Lisaks ei ole asjakohane vastustaja väide, et kaebaja oleks saanud pöörduda oma probleemiga suuliselt või kirjalikult vangla poole, kuna kaebaja avastas probleemi olemasolu alles seejärel, kui ta oli uude kambrisse üle viidud. Vangla oli teadlik, et kambris puudusid riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht, kuid ei pööranud sellele mingit tähelepanu. 2 5. Tartu Vangla vastuses palutakse R. Oti apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2012. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:
- a)Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised esemed ja millises ulatuse hallitama läksid, mistõttu ei ole tõendatud ka kahjuliku tagajärje saabumine. Kaebaja ei ole tõendanud vangla tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjusliku seose olemasolu.
- b)Kinnipidamistingimused ja kambris viibimise periood oma koosmõjus ei ole sellised, mis tingiksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu määra ületamise, mis annaks aluse kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega.
- c)Kuna kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist just nõuetele mittevastavasse kambrisse paigutamisel ja seal hoidmise eest, pidi kaebaja ka oma väärikuse alandamisest teada saama kambris 1166 viibimise ajal, mil märkas, et osa kambri elementidest on puudu. Seega oli kaebajal võimalik kahjulik tagajärg ära hoida, teavitades vanglateenistuse ametnikke puudustest. Kui kaebaja seda ei teinud, leppis ta kambri olukorraga. Tulenevalt Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-14-10 võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning selle võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav. Kaebaja kahju vähendamise või ärahoidmise võimalust ei kasutanud. Siinkohal ei oma tähendust, millal kaebaja sai teada riiete võimalikust rikutusest.
- d)Kambri 1166 sisetrellide ja akna avamise võimatusest tingitud asjaolusid ei ole kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses välja toonud ja seetõttu on halduskohus õigesti kohtuotsuses jätnud sellised asjaolud tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. 7. R. Ott on esitanud apellatsioonkaebuse põhjusel, et teda hoiti Tartu Vanglas 8. aprillist kuni 29. aprillini 2011 kambris, mis ei vastanud VangS § 45 lg 1 nõuetele, kuna seal puudus koht isiklike asjade hoidmiseks ja riidenagi. VangS § 45 lg 1 kohaselt on kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas (VSkE), mille § 7 lg 1 p 2 alusel kuulub kambri sisustusse isiklike asjade hoiukoht ja p 6 kohaselt peab kambris olema ka riidenagi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kamber, kus R. Ott vaadeldaval perioodil viibis, ei vastanud eeltoodud regulatsiooni nõuetele. Samas ei tähenda igasugune nõuetele mittevastavus väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist. 8. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Hüvitise vähendamise võimalus kannatanu tegevuse tõttu tuleneb RVastS § 13 lg 1 p-st 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-test 1 ja 2. Kohtupraktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul oleks kaebajal olnud võimalik talle tekkinud kahju vältida, kuna vastavasisulise taotluse esitamisega vanglale oleks olnud võimalik kaebajal nõuda kambri vastavusse viimist õigusaktides sätestatuga. Kaebaja ei ole vastavasisulist taotlust kambris viibimise jooksul aga esitanud, kuigi kaebajale endale ei saanud kambris tähelepanuta jääda asjaolu, et kambris puudus isiklike asjade hoidmiseks vastav hoiukoht ning et kambris ei olnud ka riidenagi. Tartu 3 Vanglale esitatud kahjunõue (tl 10), kohtule esitatud kaebus (tl 2–2p) ja apellatsioonkaebus (tl 37–37p) annavad tunnistust sellest, et kaebaja oli juba kambris viibimise ajal teadlik asjaoludest, mis oleksid võimaldanud kohustada vanglat kambrit õigusaktides toodule vastavusse viima. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda asjaolus, et kui kaebaja oleks vanglat teavitanud kambri puudustest, oleksid puudused suure tõenäosusega kõrvaldatud. Kaebaja enda passiivsus ei vabanda küll vangla tegematajätmisi, kuid samas peab isik oma õiguste kaitsel üles näitama suuremat aktiivsust, seda enam, kui isikule olid juba kambris viibimisel vastavad asjaolud teada. Ringkonnakohus lisab, et käesoleval juhul ei saa ka tõsikindlalt väita, et kaebaja isiklikud esemed oleksid hallitama ja kopitama läinud just seetõttu, et kambris 1166 puudus isiklike asjade hoiukoht ja riidenagi. Halduskohus on õigustatult märkinud, et kuna kaebaja kambris olevate isiklike varade nimekirjast (tl 21–21p) nähtuvalt on suurem osa kaebajal kambris olevatest asjadest valmistatud plastist, ei saa nende hoidmine 21 päeva jooksul kilekottides neile suuremat kahju valmistada. Ringkonnakohtu hinnangul omab asjast tähtsust seegi, et kaebaja on kahju hüvitamise taotluse esitamisega venitanud ligi neli kuud alates kambrist nr 1166 vabanemisest. See annab tunnistust sellest, et kaebajale ei pruukinud väidetav kahju vaadeldava ajaperioodi jooksul tekkidagi. 9. Ringkonnakohus on seisukohal, et kambri nõuetele mittevastavus ei ole tinginud kaebajale väidetavalt hüvitamisel kuuluva kahju tekkimist. Kambris isiklike asjade hoiukoha ja riidenagi puudumine ei ole tinginud kinnipidamisega kaasnenud kannatuste vältimatu taseme ületamist ning ei ole seetõttu oma kogumis õigusvastased ja kaebaja inimväärikust alandavad. 10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad kambri nr 1166 võimalikke lisapuudusi, kuna Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja esitanud seisukohti, mis oleksid puudutanud kambri nr 1166 sisetrellide ja akna avamise võimatust. Seega on kaebajal vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata lähtudes HKMS § 47 lg-st 1. 11. Eelpool toodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud. Madis Ernits Agu Timmi 4 Einar Vene