) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas õiguslikult põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 15 234,08 eurot. Hageja on palunud viivise summas 4 765 eurot välja mõista kostjatelt solidaarselt. 2 Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja ning kostja I vahel sõlmitud müügilepingu p. 18 sätestab, et tähtajaks arve tasumata jätmisel on müüjal õigus nõuda kliendilt viivist 0,50 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on hageja viivise nõue kostja I suhtes põhjendatud ning kostjalt I tuleb välja mõista viivis summas 4 765 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja ning kostja II vahel lepingulist suhet, millest tulenevalt saaks hageja kostjalt II lepingust tulenevat viivist nõuda. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks enne hagiavalduse esitamist kostjat II teavitanud kahju hüvitamise nõudest tema vastu. Samuti ei ole hageja esitanud nõuet pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise osas, vaid viivist on nõutud 16.07.2013 seisuga. Seega ei ole kostja II suhtes ka seadusest tulenevad viivise nõudmise alused täidetud ning kostjalt II ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada kostja I vastu täielikult ja kostja II vastu osaliselt. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt põhivõlgnevus 15 234,08 eurot ning kostjalt I viivis summas 4765 eurot. Hageja on palunud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 650 eurot.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu 494 eurot ja kostjalt I täiendavalt 156 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.