MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1628 Haldusasi Martin Hausi kaebus Tar

) § 46 lõikele 1 võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib

§ 47

lõikes 2 sätestatu kohaselt kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja kaebus saabus kohtusse 03.08.

1. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning saanud vaideotsuse kätte 23.02.2012 ja kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 26.03.
2. Kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski oli see võimalik. Vastuseks 10.09.
3. a määrusele, millega kohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist koos mõjuvate põhjuste äratoomisega, on kaebaja 17.09.
4. a puuduste kõrvaldamise dokumendis märkinud, et kaebuse esitamine hilinemisega oli tingitud asjaolust, et tema arstlik läbivaatus tehti alles 22.03.2012, millega kaasnes tema tööst vabastamise tõend. Seega polnud kaebajal võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada vangla 22.02.
5. a vaideotsust. Käesoleval juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. Kaebaja on ise taotlusele lisanud vangla arsti P. Kooli 11.06.
6. a seisukoha, milles on muuhulgas märgitud, et kaebaja tööst vabastus ei laiene tagasiulatuvalt
7. aastasse. Seega ei ole tööst vabastuse otsustus puutumuses kaevatava Tartu Vangla 20.01.
8. a käskkirjaga. Samuti on vastustaja õigesti välja toonud, et kaebaja poolt taotluses nimetatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta olid kaebajal käes juba enne kaebetähtaja möödumist. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usalduse kaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Antud juhul ei ole kaebus õigeaegselt esitatud, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal. Seetõttu lõpetas kohus asjas menetluse

§ 124lg 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Haus esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 01.10.
2. a määrus tühistada. Vangla arst P. Kool möönis, et kaebaja õlaliigese seisund on halvenenud ja kaebaja nõuab
3. a detsembrist uut operatsiooni. Samas leidis vangla arst, et tööst vabastamine ei laiene
4. aastasse, seega ei ole loogiline, et keegi murraks endal õlaliigese, et pääseda tööst. Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 29.05.
5. a lahendile V. Julin vs Eesti, mille kohaselt on kohtud toonud varasemastes määrustes välja selle, et kaebaja ei olnud täitnud kohtueelse menetluse läbiviimise nõuet, analüüsimata seda, kas vangla juhtkonnale ja kohtule esitatud kaebuses ja selle lisades tõepoolest esines puudusi. Kohtud piirdusid oma uurimustegevuses vangla juhtkonna arvamuse heakskiitmisega. Lisaks on kaebaja viidanud ka Riigikohtu 06.09.
6. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-40-07, mille kohaselt halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohkeid pöördumisi kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Kaebaja on oma kaebuses toonud välja oma nõude faktilised ja õiguslikud alused ning tuginenud põhiseaduse asjakohastele sätetele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7. Tartu Vangla palub jätta M. Hausi määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja viide EIK 29.05.
8. a lahendile ei ole asjakohane. Kaebaja kaebust ei tagastatud põhjusel, et tal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus või et tal puudub üldse õigus kaebusega kohtusse pöörduda, vaid põhjusel, et ta ületas haldusakti tühistamise nõude esitamisel halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaega ja tähtaja ületamiseks puudusid halduskohtu hinnangul kohtupraktikas arvestatavad mõjuvad põhjused.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks 2 kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisti. Kaebuse esitamise tähtaja ületamine ei olnud põhjendatud ning kaebuse tähtaegseks esitamiseks olid kaebajal olemas nii vajalik teave kui ka võimalused. Tartu Vangla ja halduskohus ei ole oma tegevusega takistanud kaebaja tähtaegselt kaebusega halduskohtusse pöördumist. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja viide Riigikohtu 06.09.

1. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-40-07 toodud seisukohale halduskohtusse pöördumise eesmärgi kohta, kuna lünga, millel puudub mõistlik ja mõjuv põhjendus enda kaebeõiguse teostamisel, tekitas kaebaja ise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.10.
3. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. 6.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjas puudub vaidlus selles, et Tartu Vangla 22.02.

1. a otsus nr 1-11/47-1, millega jäeti rahuldamata tema vaie 20.01.
2. a käskkirja nr 6-2/133 peale, on kaebajale allkirja vastu kätte antud 23.02.2012 (tl 12). Selles on ära näidatud ka see, et tal on õigus halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul. Seega oli kaebaja kohustatud kaebuse halduskohtusse esitama hiljemalt 26.03.
3. Tegelikult esitas ta kaebuse alles 03.08.2012 (tl 2).

§ 71

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul on kaebaja viidanud oma tähtaja ennistamise taotluses sellele, et kuna tema arstlik läbivaatus tehti alles 22.03.2012, siis ei olnud tal võimalik esitada kaebust halduskohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks. Asjaolu, kas kaebajat karistati õigesti tööst keeldumise eest ja kas kaebajal oli õigus tervisliku seisundi tõttu tööst keelduda, kuulub lahendamisele kaebuse sisulise arutamise käigus ja teave tema tervisliku seisundi kohta ei olnud vajalik kaebuse esitamiseks. Mingeid muid põhjusi ei ole kaebaja tähtaja ennistamiseks välja toonud ja seega puudus halduskohtul ka alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja menetlus tuli lõpetada

§ 124lg 2 alusel.

Asjakohatu on kaebaja viide EIK lahendile V.Julin vs Eesti, kuna antud juhul ei ole vastustaja kaebaja vaiet läbi vaatamata jätnud, vaid on lahendanud selle sisuliselt. Samuti ei ole antud asjaga puutumust Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007. a lahendil nr 3-3-1-40-07, kuna see käsitles riigilõivust vabastamise küsimust. Antud juhul ei ole kaebust tagastatud riigilõivu mittetasumise tõttu. Einar Vene Madis Ernits 3 Agu Timmi