Kostjal on võimalik maksta elatist 100 eurot kuus, arvestamata seda osavõttu, millest kostja ja tema sugulased osa võtsid ja hakkavad ka edaspidi võtma osa lapse ülalpidamisel. Kostja palus välja mõista elatise 100 eurot kuus ja määrata kogunenud elatise võlasumma kustutamise alates 2014.a. juunikuust. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde, paludes see rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 220 eurot kuus alates 21.maist 2013.a. Hageja oleks nõus ka vähemalt 180 euroga kuus. Kostja selgitas, et ei tööta ja ei saa ka abiraha. Lapse ema tekitas kostjale võlgnevused korteri ja Elioni eest, mida kostja peab tasuma. Viis aastat elas laps vanaema juures. Kostja andis raha emale ja ema andis lapse jaoks. Lasteaia eest maksis lapse ema, riided ostsid kostja, ema ja vanaema. Peale 2013.a. maikuud ei ole kostja hageja ülalpidamiseks elatist maksnud. Lapse kulutustele kostja vastu ei vaidle. Kostja nõustus maksma 100 eurot kuus ning kogunenud võlgnevuse alates 2014.a. juunikuust. Kohtuotsuse põhjendused Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi:
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele XXXon,
lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,
lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud asjaolud käesolevas tsiviilasjas puuduvad. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja alates 2013.a. maikuust elatist maksnud ei ole. 3 Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis 220 eurot kuus alates 21.05.2013.a. Kostja lapsele tehtavatele kulutustele vastu ei vaielnud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja sõnul on ta võimeline maksma elatist 100 eurot kuus. Kohus leiab, et kostjal tuleb täita hageja ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Kuna hageja palub välja mõista elatise alates 21.05.2013.a. so maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, siis on kostjal tekkinud elatise võlgnevus, millise tasumise palub kostja määrata alates 2014.a. juunikuust. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise 160 eurot kuus alates 01.11.2013.a. ja elatise ajavahemiku 21.05.2013.a. kuni 31.10.2013.a. eest kokku summas 857 eurot. Kohus leiab, et kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmine ei kahjusta hageja huve. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja täiendavate vahendite tekkimisel oma last lisaks väljamõistetud elatisele ei toeta. Lapse ema põhjustatud võlgnevused korteri eest on võimalik kostjal lapse emalt sisse nõuda. Kohus märgib, et hageja on kasutanud kohtumenetluses juristi teenust, mis annab tunnistust, et hageja ei ole sellises majanduslikus olukorras, et oleks pidanud taotlema riigi õigusabi. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.