§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Kohus leiab, et
lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada 3 päevani. Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust, s.o summas 62,50 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. 3 Kohus tegi kindlaks, et Eesti Energia AS on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 15.03.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 summas 45 eurot ning täiendavalt nõude esitamisel hagimenetluses 13.06.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 80 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et pool tasutud riigilõivust tuleb hagejale tagastada, s.o summas 62,50 eurot. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte poolt kantud muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.