kohaselt kohaldatakse lisaks §-des 225-227 sätestatule isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid ja juhul, kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kastutusvalduse sätteid. Seega kohaldatakse ka
, mis omakorda viitab reaalservituudi teostamise takistamise korral
§-le 89.
sätestab: omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Käesolevalt on hagejad seisukohal, et kostja on rikkunud nende õigusi (Lxxx Rxxxxxx omandiõigust ja Kxxxx Rxxxxxx kasutusõigusest tulevat valdusõigust) kahe eri tegevusega: - Lõhkunud kaasomanike kokkuleppega nende kasutuses oleva kuuri nr x seina; - Lõhkunud saun-pesuruumi. Hagejate hinnangul on mõlemad ruumid kostja tegevuse tõttu kasutuskõlbmatud, mis rikub nende õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, millised abiruumid on millise korteriomanikust kaasomaniku kasutada: kuur nr x on hagejate kasutada ja sellega piirnev kuur nr x kostja kasutada. Ruumide numbrid on määratud kinnistul asuva kõrvalhoone plaanil (t lk 17). Samuti ei ole vaidlust, et kõrvalhoones asuv saun: eesruum ja leilruum (plaanil nr 1 ja 2) on kõigi kaasomanike kasutada. Kohus tegi 25.04.2013.a vaatlusel kindlaks, et hagejate kasutuses oleva kuuri nr x ja kostja kasutusess oleva kuuri nr x vaheline sein on katki: vaheseina lauad lahti ülevalt, riiulid ripuvad seintel kaldu, asjad vedelevad maas. Samuti tegi kohus vaatlusel kindlaks, et ka kuuri nr x välissein (otsasein) on katki: osad lauad puudu. Tunnistaja Exxxx xxxx ütluste kohaselt oli vahesein lõhutud kolmel korral, viimasel korral ka välissein ning ta enam ei parandanud seina. Tunnistaja Exxxx Hxxxxxxx kinnitas, et kuulis kuurist tagumist, kuid kes lõhkus, seda ei näinud. Pärast oli sein katki. Tunnistaja Jxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt nägi tema oma köögiaknast, kuidas kostja lõhkus kuuri välisseina. Kostja ise eitas vande all ära kuulamisel kuuri seina lõhkumist ja väitis, et sellised süüdistused tulid talle ootamatult. Hageja Kxxxx Rxxxxxx vande all antud ütluste kohaselt kuulsid nemad lõhkumist ja naabrid kuulsid ka. Sein oli lõhutud kolmel korral. Hageja oli seisukohal, et keegi teine peale kostja ei saanud seina lõhkuda, sest hagejate kuur oli lukus ja lukus oli ka kostja kuur. Tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt ei saanud pärast lõhkumist kuuri kasutada, sest kõik oli segamini. Eeltoodud ütlusi kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja on isik, kes lõhkus hagejate kuuri nr x vaheseina ja välisseina. Kohus ise veendus ja tunnistajad kinnitasid, et sein oli lõhutud. Kohus vaatlusel tegi kindlaks, et lauad olid kinnitatud taladele hagejate kuuri poolt- seega kostaks juhul, kui seina lõukas hagejate kuuri poolsest küljest pigem kangutamist, mitte tagumist, mida kuulis Tunnistaja Exxxx Hxxxxxxx. Samuti on usutav hageja järeldus, et kui kuurid olid lukus, siis ei saanud seda teha keegi kolmas isik. Tunnistaja Jxxxx Hxxxxxxx nägi kostjat kuuri välisseina lõhkumas. Antud asjaolud kogumis lasevad asuda seisukohale, et kostja oli isik, kes lõhkus nii kuuri nr x välis- kui vaheseina. Kohus ei pea usutavaks kostja käsitlust, et seinad võisid katki minna selle kuhjatud esemete raskuse tõttu. Esiteks ei ole tõenäoline, et selline asi juhtuks kolmel järjestikusel korral, teiseks ei saa raskuse tõttu lagunemisel tekkida olukord, et puudu on vaid osa kuuri välisseina laudadest ja kolmandaks tuvastas kohus vaatlusel ja on näha ka kostja esitatud fotodelt (t lk 60), et ka kuuri nr x külgseinal on hulk esemeid, kuid see ei ole purunenud. Lisaks leiab kohus, et juhul kui riiulid on asjadega üle koormatud, on tõenäolisem, et alla kukub riiul mitte aga sein. 7 Tunnistaja Exxxx Rxxxxütlustest saab teha järelduse, et kuur nr x ei olnud mingi aja jooksul kasutatav. See rikub hagejate õigust tema omandis/kasutuses olevat asja kasutada –
Hageja esindaja kinnitas kohtuvaidluste ajal, et kuuri sein on parandatud. Seega ei ole võimalik kostjal täita nõuet, kuna nõue on juba täidetud ning seega tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue kohustada kostjat taastama kuuri nr x lõhkumiseelne olukord. Hagejad esitasid alternatiivse nõude hüvitada kuuri seina taastamiseks vajalikud kulutused. Hagejad palusid nii kuuri kui saun- pesuruumi taastamise kuludena hüvitada kokku 3500 eurot, kuid ei esitanud arvestust, millise osa sellest summast oleks kulud kuuri seina taastamisele. Hagejad ei esitanud võimalike taastamiskulude kohta ka ühtegi tõendit ja seetõttu leiab kohus et kulud on tõendamata ja võimalikke kulusid ei saa kostjalt välja mõista. Seoses saun-pesuruumi (edaspidi saun) lõhkumisega, tuvastas kohus vaatlusel järgmist: Sauna eesruum tühjaks tehtud. Põrandale kaevatud kraav, ilmselt mingi kanalisatsioon. …. Sauna eesruumi on ehitatud kasutatud tellistest uus vahesein, mis ei ulatu laeni. Vett ja elektrit sees ei ole. …Tagumises sauna ruumis on põrand lahti lõhutud torude panekuks, tööd on pooleli. Paigaldatud on seinale boiler, maas vedeleb WC-pott ja uksest paremale on tehtud seina uus ukse ava ja uus ruum, mille sein on vaheseinaks sauna eesruumile. Elektrit ei ole, juhtmed seintel ühendamata, kuid osaliselt vahetatud. Lae talad paigaldatud osaliselt. Tunnistaja Lxxxx Kxxxxx ja kostja oma ütlustes kinnitasid, et pärast hagi esitamist ei ole saunas töid tehtud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tsiviilasja menetluse ajal ei ole olukord saunas muutunud ja sauna ei saa kasutada sihtotstarbeliselt. On üldteada, et sauna kasutusotstarbeks on eelkõige inimeste hügieenitoimingute tegemine: pesemine, leili võtmine jne, ning sellele eelnevad ja järgnevad tegevused (riietumine, kuivatamine). Selliseid tegevusi ei ole võimalik saunas käesolevalt läbi viia. Asjaolu üle, et saunas tegi ehitustöid kostja, vaidlust ei ole. Kostja kinnitusel alustas ta sauna remondiga 2012.aastal. Kostja Jxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta poolteist-kaks aastata tagasi, kuidas kostja tassi saunast välja telliskive ja ehitas uue pliidi ja soojamüüri. Asjas omavad tähtsust järgmised sätted:
lg 4 ja KOS § 15 lg 2 kohaselt on kaasomanikul/korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. KOS § 15 lg 3 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning lõige 5 nimetab tegevused, mida käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena. Poolte vahel on vaidlust selle üle, kas saun oli varem sihtotstarbeliselt kasutatav ning millise iseloomuga olid tehtud tööd, s.t kas tegemist võis olla töödega, mis olid vajalikud asja säilitamiseks. Tunnistaja Üxxx Axxxxütluste kohaselt lõppes sauna kasutamine siis, kui Axxx Nxxxx kolides võttis kaasa ahju ja kerise, mis olid tema omad. Sauna jäi ainult lava ja vee võtmise võimalus, sest elekter ka võeti ära. Juba varem dikteeris Nxxxx saunas käimist ja seda sai teha paari aasta jooksul alates 1994 või 95aastast. Sauna olukorda kinnitas ka tunnistaja Lxxxx Kxxxxx. Lisaks selgitas Lxxxx Kxxxxx, et kinni vajunud oli ka sauna kanalisatsioon. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et sauna tagaruumis oli lava ja puitseinad, eesruumis kamin. Tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt oli saunas eelemise omaniku ajal elektriboiler, keris, eesruumis kamin. Tunnistaja kinnitas, et sauna ei saanud enam kasutada, sest boiler ja keris võeti välja. Saunas oli lava ja valged puitseinad. Eeltoodud ütlustega on vastuolus hageja Kxxxx Rxxxxxx ütlused, kes kinnitas, et saunas käidi pesemas kuni kostja remondiga alustas 8 ning samas väitis ta, et saun lõhuti välja juba 1996.aastal. Hageja ise kinnitas, et kolis majja 1996 ja Kxxxxxxx siis majas veel ei elanud ning samas ütluses kinnitas, et kolis majja 1986.a. Kohtu hinnangul on hageja Kxxxx Rxxxxxx ütlused ajaliselt määratletavate asjaolude osas vastuolulised ja kogu vande all ülekuulamise ajal oli tal raskusi sündmuste ajateljele paigutamisega ning konkreetsete faktide meenutamisega (küsimistele ärritus ja väitis korduvalt, et ega tal ei ole raamatupidajat, kes kõik üles kirjutaks). Kostja selgituse kohaselt ostis ta korteri Axxx Nxxxxxxkäest 1998.aastal. Kohus leiab, et KxxxxxRxxxxxxxütlusi selles, kas sauna vahetult enne remondiga alustamist kasutada sai või mitte, ei saa seetõttu võtta adekvaatsete ja tõestena, kuna need on vastuolus ka kõigi teiste kogutud tõenditega. Tunnistajad kinnitasid ka, et saun oli enne remondi alustamist hõivatud Kxxxx Rxxxxxx asjadega (mööbel, jalgrattad): seda kinnitasid Üxxx Axxx, Lxxxx Kxxxxx ja vande all kostja. Ka hageja Kxxxx Rxxxxx võttis omaks, et saunas oli tema mööbel ja ta hoidis seal jalgratast. Jxxxx Hxxxxxx kinnitas, et Kxxxx soovis võtta saunast ratast, kuid kartis. Samuti andsid kõik ülekuulatud ütlusi, et saunas puudus elekter. Kõiki eeltoodud ütlusi kogumis hinnates leiab kohus, et saun ei olnud enne remondiga alustamist 2012.aastal enam sihtotstarbeliselt kasutav: puudus elekter, keris, boiler. Kohtu hinnangul ei ole adekvaatne hageja Kxxxx Rxxxxxxxarvamus, et sauna oleks saanud kasutada- tuues vee kaasa korterist ja küttes seda eesruumis asuva kaminaga. Kohus märgib, et kaasomandisse kuulunud eseme muutis kasutamiskõlbmatuks endine elanik /korteriomanik Axxx Nxxxx, kes eemaldas saunast kerise ja boileri mitte aga kostja. Kohus leiab, et saun oli olukorras, kus seda ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada, kuid hinnata tuleb, kas tegemist oli kaasomandi säilitamiseks vajaliku tegevusega või on tegemist KOS § 16 lg 1 olukorraga- nimetatud sätte kohaselt: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra. Kohus leiab, et kostja soovis taastada sauna kasutusotstarbe ja selline töö kuulub kaasomandi eseme säilitamise alla: kostja soovis taastada saunaruumis kütte ja leilivõimaluse, sooja vee tegemise võimaluse, elektrisüsteemi ja korrastada kanalisatsiooni. Kohtu hinnangul oleks KOS § 16 lg 1 olukorraga tegemist juhul, kui kostja soovinuks sauna ümber ehitada muuks otstarbeks või siis tavaoludest oluliselt väärtuslikumal kujul, s.t kui tegemist ei oleks pelgalt eseme korrashoiu töödega. Kohtu hinnangul on kostja tegevus suunatud kaasomandi säilitamisele. Kohus leiab, et sauna remondi puhul ei ole küll tegemist tavapärase valitsemisega, millele kohalduks KOS§ 15 lg 3 (s.t vajalik olnuks häälteenamus), kuid kuna tegemist oli kaasomandi säilitamiseks vajalike töödega, ei olnud lähtudes KOS § 15 lg 1 ja
Tunnistajad Üxxx Axxxxx Lxxxx Kxxxxx ning kostja ise kinnitasid, et sauna remondi otsustamiseks toimus maja juures koosolek, kus osalesid kostja, Mällikvere PÜ esindaja Mxxxxx, volikogu liikmed. ÜxxxxAxxx ütluste kohaselt olid kohal ka Rxxxxxxx. Kostja ütluste kohaselt oli Kxxxx Rxxxxx öelnud remondi kohta. „Las rikkad teevad“. Tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt oli neil Kxxxxxxxx arutamist, et koos üles ehitada saun, kuid kokkuleppele ei jõutud. Asjaolu, et kolmanda korteri omanik, Mällikvere PÜ oli nõus sauna remondiga, nähtub eelnimetatud tunnistajate ütlustest ja samuti Mällikvere PÜ juhataja Mxxxxx Kxxxxxxx antud teatisest (t lk 81), mille kohaselt kinnitas Mällikvere PÜ oma nõustumust kinnistul asuva 9 kõrvalhoones paikneva pesuruumi renoveerimisel kostja poolt tingimusel, et see toimub kostja omavahendite arvelt ja on mõeldud kasutamiseks kõigile kaasomanikele. Kuna majas on kolm korteriomandit ja kolm omanikku, on kahe korteriomaniku kokkuleppel saavutatud enamus küsimuse otsustamisel, kuigi see ei ole
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on tegutsenud kaasomandi säilitamise huvides ja seega ei ole ta rikkunud hagejate õigusi. Kohus märgib, et hagejad ei selgitanud, milliseid nende konkreetseid huve on kahjustatud: enne remondi algust ei saanud nad sauna kasutada aga remondi lõppedes oleks see olnud jälle võimalik. Samuti oleks tõusnud kaasomandi eseme väärtus ja seega ka kõigi kolme korteriomandi väärtused. Seoses tsiviilasja algatamisega hagejate poolt loobus kostja tööde jätkamisest, mistõttu on sauna jätkuvalt kasutuskõlbmatu olukord tingitud hagejate endi tegevusest. Kohus leiab, et kostja on tegutsenud seaduslikult ja hagejate nõudel puudub alus, mistõttu jätab hagejate nõude sauna taastamiseks rahuldamata ning ei hinda eraldi ka alternatiivset nõuet rahaliseks hüvitiseks. Hageja nõuab talle tekitatud varalise kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks tekkinud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõige 3 sätestab: otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja Kxxxx Rxxxxx nõuab varalise kahjus summas 671.07 eurot hüvitamist. Hageja selgituste kohaselt on nimetatud kulud tehtud seoses ligipääsu (edaspidi nimetatud uks) rajamisega keldris, et saada juurdepääsu veekraanidele. Summa koosneb riigilõivust ehitusloa eest 500 krooni, so 31.96 eurot ja kuludest töödele ning materjalidele, mis olid vajalikud ligipääsu rajamiseks. Riigilõivu tasumist tõendas hageja vastava kviitungiga (t lk 43). Kohus leiab, et ehitustööde tegemiseks elamus- käeolevalt vundamenti ukseava rajamiseks – on vastavalt ehitusseaduse § 12 vajalik ehitusluba, mille saamiseks tuleb vastavalt Riigilõivuseaduse § 317-318 tasuda riigilõiv. Seega oli kulutus vajalik ja on tõendatud. Tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt tegid ehitustööd kahel päeval Kxxxx Rxxxxxx poeg ja väimees, tunnistaja rentis tööriistad ning osteti uks, mis maksis 400-500 krooni (25.5631.96 eurot). Kohus vaatlusel tuvastas, et tööd on teostatud: keldrisse, trepist vasakule on tehtud uus uks seina, mida seal varem ei olnud. Kohus leiab, et ukse rajamine on tõendatud. Ukse rajamise kulude tõendamiseks esitas hageja Vealeidja OÜ ehitusinseneri Riho Koosti hinnangu (t lk 122), mille kohaselt võis tööde maksumus ilma käibemaksuta olla kokku 380 eurot. Kohtu hinnangul saab nimetatud tõendite võtta aluseks, et määratleda, palju sellise töö tegemine maksis. Tunnistaja Exxxx Rxxxxütlustest selgus, et tööd teostasid Kxxxx Rxxxxxx poeg ja väimees ning kohus eeldab, et tööd teostati tasuta, vähemalt ei ole hagejad tõendanud vastupidist. Kohus märgib, et kahjuna saab käsitleda ikkagi vaid kulusid, mida hageja reaalselt tegi. Kulud, mida tunnistaja mainis, olid: kasutatud ukse soetamine hinnaga 10 maksimaalselt 31.96 eurot ja tööriistade rent. Hageja esitatud kirjalikust tõendit nähtub, et mehhanismide rent ja transpordi kulu oli 80 eurot (käibemaksuta, käibemaksuga 96€) ning nimetatud kulu loeb kohus vajalikuks ja tõendatuks. Vaatlusel kohus tegi kindlaks, et ukseaval oli ees ka kasutatud uks, siis loeb kohus ka selle kulu tõendatuks tunnistaja poolt kinnitatud summas. Seega saab tõendatuks lugeda järgmised ukse rajamisega seotud kulud: riigilõiv 31.96€, uks 31.96€ ning tööriistade rent ja transport 96€, kokku 159.92 eurot. Nimetatud kulud on seega hageja Kxxxx Rxxxxxx varaliseks kahjuks. Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt tuli kulutused ukse rajamiseks teha selleks, et saada ligipääs vee kraanidele ja need lahti keerata. Ligipääs oli muidu kostja korterist ja tema kraane lahti ei teinud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kinni keeratud ka kanalisatsioon, kuid pärast veekraanide juurdepääsu see enam nii suur probleem ei olnud, sest heitvesi viidi välja suure nõuga. Kostja võttis omaks asjaolu, et on sulgenud hagejate korterisse viiva veetrassi. Hageja Kxxxx Rxxxxxx ja tunnistaja Exxxx Rxxx ütluste kohaselt toimus seda korduvalt ja pikemate perioodidena. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kaasomandi eset kasutades kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõju. Veesüsteem kuulub kaasomandisse ja kohtu hinnangul ületab selle sulgemine tavakasutusest tekkiva mõju.
lg 3 sätestab, et kaasomanikul on õigus kasutada ühist asja niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Käesolevalt on kostja käitumine takistanud mõlemal hagejal korteriomandi sihipärast kasutamist: korteris, milles on veevarustuse süsteem, peaks olema võimalus seda süsteemi ka kasutada. Kostja on esitanud vastuväitena põhjenduse, et kostja ei tasunud heitvee kogumiskaevu tühjendamise arveid või tasus neid vaid osaliselt ja tal oli võlgnevus. Tunnistajate Üxxx Axxx, Lxxxx Kxxxxx ja Jxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt selgitas kohus välja heitvee kogumiskaevu tühjendamise ja selle eest tasumisel aastatega välja kujunenud korra (tava). Tunnistaja Lxxxx Kxxxxxxxürtluste kohaselt ei tasunud Kxxxx Rxxxxx arveid õigel ajal või tasus osaliselt ja seetõttu oli tunnistajal, kes tellis heitmeveo kui eraisik terve maja jaoks, raskusi arvete tasumisega veofirmale ning töid ei saanud vajadusel uuesti tellida. Tunnistaja selgitas, et vee kinni keeramise eesmärk oli hoida ära kostja korterile tekkida võivad kahjud, kuna täis kogumiskaevust hakkas heitvesi suruma tagasi süsteemi ja tungis kostja korterisse. Vastuolud on tunnistaja LxxxxxKxxxxxxxja kostja ütluste vahel: tunnistaja väitel oli Kxxxx Rxxxxxx võlgnevus 200 krooni, kostja väitel aga 300 krooni. Kostja ütlused kattuvad vee sulgemise põhjenduste osas tunnistajate ütlustega. Kohus käesolevalt võlga ja selle õiguspärast ei hinda, kuna nõuet ei ole selles osas esitatud. Kohus leiab, et kostja käitumine vee sulgemisel on õigusvastane. Arvete eest tasumine on korteriomanike vaheline võlaõiguslik suhe ja kohustuse mittetäitmise puhuks sätestab õiguskaitsevahendid VÕS § 101. Nimetatud säte ei näe ette kaasomandis oleva eseme kasutamise takistamist. Sellist õiguskaitsevahendit ei sätesta ka asjaõigusseaduse kaasomandit puudutavad sätted (kulutuste kandmine
). Seega tulnuks kostjal siiski tasuda veofirmale arved ja nõuda hagejatelt võlgnevus (vajadusel koos lisakulude ja viivistega) sisse. Kohtu hinnangul ei olnud veetrassi sulgemine kohane õiguskaitsevahend võlgnevuse puhuks. Asja ei muuda ka see, kas hagejat teavitati vee sulgemisest või mitte, mistõttu kohus ei hinda sisuliselt kostja esitatud kirjalikke tõendeid võlgnevuse arvestamise kohta (t lk 83-87). 11 Veetrassi sulgemine on kohtu hinnangul otseses põhjuslikus seoses ukse rajamisega, kuna üks tegevus viis teiseni: kui kostja ei oleks veetrassi korduvalt ja pikemaks ajaks sulgenud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust rajada iseseisvat juurdepääsu veekraanidele. Seega on kostja vastutav hagejale kahju tekitamise eest ja kahju on tema tegevusega põhjuslikus seoses. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et ligipääsu rajamisega on hageja saanud endale täiendava hüve, sest nimetatud hüve- täiendav ligipääs veekraanile- kuulub tegelikkuse kõigile korteri omanikele, sest asub maja üldkasutavates ruumides (keldris). Eeltoodu alusel leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja kostjalt tuleb välja mõista õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas 159.92 eurot. Hageja Kxxxx Rxxxxx nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hüvitise summa palus hageja määrata kohtul. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused kattuvad osaliselt varalise kahju hüvitamise eeldustega, kuid hageja hinnangul rikkus kostja käitumine tema isiklikke õigusi, mistõttu lähtudes VÕS § 1045 lg 1 p 4 on tegemist õigusvastase tegevusega. Hageja leidis, et rikutud on tema väärikust ja eraelu puutumatust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 sätestab, et kedagi ei tohi väärikust alandavalt kohelda ja § 26 sätestab, et isiku eraelu on puutumatu. Samas sätestab põhiseaduse § 9, et põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused ning § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning § 12, et kõik on seaduse ees võrdsed. Eeltoodust tulenevalt on kohustused kaaskodanike ees kostjal aga ka hageja Kxxxx Rxxxxx ise kohustatud järgima samu põhimõtteid kaaskodanikega (s.h kostjaga) suhtlemisel (teiste au ja väärikust säästvalt ning eraellu sekkumata), milliseid ta nõuab enda suhtes. Kostja võttis vande alla omaks, et tal on olnud hageja Kxxxx Rxxxxxxxx tülisid ja suhted olid halvad, kuid mõlemapoolselt. Tunnistaja Exxxx Hxxxxxxx, Jxxxx Hxxxxxxx ja Üxxx Axxx kinnitasid, et kostja ja hageja Kxxxx Rxxxxxx suhted ei olnud head: kisa ja riidusid oli õues pidevalt. Tunnistaja Exxxx Rxxxxütluste kohaselt sõimavad nii kostja kui tema abikaasa, LxxxxxKxxxxx hagejat ja soovivad, et hageja lahkuks korterist. Füüsilisi ründeid ei ole näinud. Tunnistaja sõnul teda kostja rünnata ei julgenud. Tunnistaja Jxxxx Hxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta pealt ühte konkreetset kostja rünnet hageja suhtes: kostja ajas hagejat mööda kartulipõldu taga ning mitmel korral kuulis kui Kxxxx Rxxxxt õues appi karjumas: „Exxxx! Exxxx!“. Tunnistaja sõnul kartis Kxxxx Rxxxxx kostjat. Tunnistaja Exxxx Hxxxxxxx kinnitas tagaajamist aiamaal: kostja ajas hagejat hargiga taga ja hageja jooksis aiamaale. Samuti nägi tunnistaja juhtumit, kus Kxxxx Rxxxxx läks saunast ratast võtma ja kostja järgnes talle ning hageja hakkas appi karjuma ning kostja pani joosku. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et Kxxxx Rxxxxx on korduvalt pöördunud nende poole abipalvega kostja vastu, sest tema elukaaslane oli tööl. Samas kirjeldas tunnistaja Lxxxx Kxxxxx oma ütlustes situatsiooni, kus hageja ründas hargiga hoopiski kostjat ning tunnistaja aknast hoiatas teda. Sama situatsiooni kinnitas ka kostja vande all. Tunnistaja ütluste kohaselt on tavalisel tülide algatajaks Kxxxx Rxxxxx, kes kasutab inetuid sõnu ja solvab ning mitte ainult kostjat vaid ka tunnistajat, kuid teeb seda tavaliselt siis kui rünnatav on üksi. Tunnistaja märkis, et ka kostja on rünnanud hagejat sõnadega. Kostja ütluste kohaselt on hageja terroriseerinud teda ja tema peret ajast, mis nad majja kolisid. Vestlused lõpevad tavaliselt solvamistega hageja poolt: kostja on vangla kanditaat, tema abikaasa prostituut ning tütart on ta sõimanud litsiks. Kostja vaidles vastu tunnistajate kirjeldustele, et on hagejat hanguga taga ajanud. Hageja vande all antud ütlustes kinnitas, et kartis kostjat ja ei julgenud oma korterist lahkuda, kui kostja kodus oli. Hageja väitel ei kõnetanud tema kostjat ise kunagi esimesena. Hageja 12 väitel soovis kostja tema korterit omale ja ei lubanud tal aiamaal ja õuel liikuda. Kostja ründas hagejat vähemalt 20-l korral. Hageja on ründe ajal eest ära jooksnud aga enam ei jõua joosta. Kostja esitas kirjaliku tõendina Lõuna Politseiprefektuuri 16.03.2007.a määruse (t lk 57), millest nähtub, et 28.11.2006.a on toimunud hageja Kxxxx Rxxxxxx ja kostja vahel sündmus, kus tüli käigus hageja lubas lauanoaga kostja ära tappa. Kuna kostaja hageja tegevust ei kartnud ja hageja taandus oma korterisse, siis sündmus sellega ka lõppes. Analüüsinud tunnistajate ja poolte ütlusi kogumis leiab kohus, et hageja Kxxxx Rxxxxxx ja kostja suhted on halvad mõlemapoolse tegevuse tagajärjel. Kohus leiab, et tõendatud kostja üks konkreetne füüsiliselt ähvardav rünne hageja Kxxxx Rxxxxxx suhtes ning samuti Kxxxx Rxxxxxx ähvardus kostja tappa. Kohus leiab, et tülide algataja või aktiivsem pool ei ole üheselt tuvastatav. Kohtule ei ole usutav Kxxxx Rxxxxxx väide, et tema ise kunagi midagi kostjale ei ütle. Kohtu seisukoha kinnituseks oli juba hageja käitumine kohtuistungitel, kus ta esitas solvavaid märkusi kostja esindaja aadressil ja ei allunud kohtu korraldustele istungit mitte segada nii, et kohus oli sunnitud ta 05.03.2013.a istungilt eemaldama. Samuti segas ta kohtu keelust hoolimata korduvalt vahele tunnistaja Üxxx Axxx ütlustele ning ärritus tema enda vande all üle kuulamisel, ei soovinud vahepeal vastata küsimustele ja oli rahuolematu kohtu täpsustavate küsimuste üle. Ka vaatlusel 25.04.2013.a segas ta pidevalt vahele ilma, et talt oleks selgitusi küsitud. Kohtu hinnangul ei suuda Kxxxx Rxxxxx oma käitumist kontrollida, ei kuula teiste isikute selgitusi, on õiendav ja impulsiivne ning veendunud, et vaid temal on õigus. Sellele viitas ka tunnistaja Üxxx Axxxxütlus, et kui tema koos kostja ja tunnistaja Lxxxx Kxxxxxxxx koristas enne remonti sauna, siis viskas hageja vihahoos plangujupiga tunnistaja tütre pihta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tülid ja ründed on vastastikused ja nendes ei saa süüdistada vaid kostjat. Seega tuvastas kohus, et ei kostja ega ka hageja ole järginud põhiseaduslikku keeldu mitte kahjustada teiste isikute väärikust. Kohtu hinnangul ei leidnud menetluses tõendamist asjaolu, et kostja on keelanud hagejal kinnistul liikumise. Vatsavalt TsMS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tunnistajad Jxxxx Hxxxxxxx ja ExxxxxHxxxxxxx nägid ärritunud ja värisevat Kxxxx Rxxxxxxx pärast tülisid ning Kxxxx Rxxxxx kartis kostjat. Hageja selgitas ütlusi andes, et kardab kostjat ja jookseb eest ära, kuid teatas ka, et ei tunne midagi, kui Kxxxxx teda taga ajab. Hageja kirjeldatud füüsilised terviseprobleemid: haiged käed ja ajuinsult, ei ole kohtu hinnangul seostatavad kostja tegevusega. Kohus leiab, et arvestades seda, et naabrite vahelised tülid on üldteadaolevalt ärritavad, tekitava isikutes üleelamisi ja rikuvad isikute rahu, on hagejal tekkinud mittevaraline kahju: hingelised kannatused. Kohtu hinnangul on nimetatud kannatused olla hüvitatavad paarisaja euro suuruses summas, sest need ei ole kestva iseloomuga. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus leiab eelnimetatud sätte alusel ning tulenevalt VÕS § 139 lg 1, et tekitatud kahju ei kuulu rahaliselt hüvitamisele. VÕS § 139 lg 1 sätestab: Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus eelpool analüüsis nii kostja kui hageja KxxxxxRxxxxxx käitumist tülidega seoses ja leidis, et ei ole võimalik üheselt tuvastada tülide algatajat ja aktiivsemat poolt ning on tegevus on vastastikune. Seega on hagejal suur osa temale kahju tekkimises ja hageja oleks saanud 13 oma tegevusega kahju tekkimist ära hoida või oluliselt vähendada. Kuna rahalise hüvitisena ei oleks kahju hüvitis kohtu hinnangul ületanud paarisadat eurot, on kohtu hinnangul hageja enda käitumist arvestades põhjendatud see vähendada nullini. Samas kuna nõude esitas siiski Kxxxx Rxxxxx ning kohus tuvastas tema suhtes kostja õigusvastase käitumise, kuid vähendab kahju hüvitist, siis tuleb kostja tegevust arvestada menetluskulude jagamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja Kxxxx Rxxxxxx nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus on kandnud menetluse seoses järgmised kulud: tunnistajate tasu ja kulud kokku 120.69 eurot (t lk 153-160). Vastavalt kohtu 13.11.2013.a määrusele olid hagejad vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (t lk 44-46). Nimetatud määruses on kohus määranud ka hagi hinna, milleks oli neljalt nõudelt kokku 11 171.07 eurot: kolm mittevaralist nõuet hinnaga 3500 eurot ja üks varaline nõue summas 671.07 eurot. Nimetatud nõudelt tulnuks tasuda riigilõiv 500 eurot. Hagejatele oli määratud esindaja riigi õigusabi korras. Esindaja taotluse kohaselt oli tema tasu asja menetlemisel 503.13 eurot ja kulud 69.36 eurot. Seega on käesolevalt hagejate kulud tasunud Eesti Vabariik. Kostjal oli menetluses esindaja ja seega on kostjal eeldatavalt samuti tekkinud vähemalt kulud õigusabile. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võttis vastu hageja loobumise ühest mittevaralisest nõudest, mistõttu kohus lõpetas selles nõudes menetluse ja seetõttu jäävad selle nõude osas menetluskulud lähtudes TsMs § 168 lg 2 ja 4 hagejate kanda. Muud hagejate nõuded jättis kohus suures osas rahuldamata: rahuldamata jäid mõlema hageja ühine mittevaraline nõue, hageja Kxxxx Rxxxxxx TsMs § 132 lg 4 alusel mittevaraliseks loetav nõue ja 76,2% ulatuses ka KxxxxxRxxxxxx rahaline kahju hüvitamise nõue. Arvestades nõuete omavahelist proportsiooni nende rahuldamise ulatust (s.h ka asjaolu, et mittevaralise kahju tekitamises on kostja siiski süüdi) tuleb kohtu hinnangul menetluskulud tuleb jagada järgmiselt: 33% hagejate menetluskuludest ja kostja enda menetluskuludest jätta kostja kanda; 33% hagejate endi ja kostja menetluskuludest jätta solidaarselt mõlema hageja kanda ja 34% hagejate endi ja kostja menetluskuludest jätta hageja KxxxxxRxxxxxx kanda. Kuna kohus andis hagejate menetlusabi nii riigilõivu tasumisest vabastamise kui riigi õigusabi kandmiseks, tuleb riigi tuludesse välja mõista hagejatelt summad, mis jäävad käesoleva lahendiga nende kanda. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi 14 lõige 4 sätestab: Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Arvestades kohtu poolt tehtud menetluskulusid ja menetluskulude jagunemist menetlusosaliste vahel tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista kokku 393.75 eurot (riigilõivust 165+ õigusabikuludest 188.92+ tunnistajatasud 39.83) ja hageja Kxxxx Rxxxxxxxx 405.68 eurot (170+194.65+41.03). Lähtudes TsMS 190 lg 3 mõistab kohus kostjalt riigi tuludesse välja 393.75 eurot. Kohus selgitab seoses menetlusosaliste endi poolt tehtud kuludega, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.