) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.
lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 3 2-13-7504 Hageja palub
Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud abielu XXXTartumaa Perekonnaseisuametis, mille kohta on välja antud abielutunnistus nr XXX. Lähtudes
lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba 5 aastat tagasi ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Mõlemad pooled on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja nad ei soovi abielusuhte jätkamist. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikuks võtta tarvitusele
lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõue XXXon pöördunud kohtu poole, et jagada tema ja XXXühisvara. Hageja taotleb jagada ühisvara hageja omandisse. Kostja on kohtuistungil 16.05.2013 kinnitanud, et on nõus, et kogu hageja ja kostja ühisvara jagatakse hageja omandisse. Perekonnaseaduse (
) § 211 kohaselt, kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut.
kohaselt, varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.
Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga.
lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja ja kostja on kohtule kohtuistungil kinnitanud, et soovivad jagada kogu ühisvara hageja omandisse. Kostja ei avaldanud soovi ühisvara jagamisel temale hüvitise väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude jagada hageja omandisse sõiduk Honda RE5 CRV, registreerimismärk XXX, kuna hageja poolt esitatud sõiduki tehnilise passi koopia ja kohtu poolt elektrooniliselt kontrollitud autoregistri andmete kohaselt ei ole hageja sõiduki Honda RE5 CRV, registreerimismärk XXX, omanik. Nimetatud sõiduki omanik on Aktsiaselts DNB Pank. Kostja on kohtuistungil küll nõustunud kogu hageja poolt nimetatud vara hageja omandisse jätmisega, kuid kostjal ei olnud ilmselt andmeid selle kohta, et hageja ei ole sõiduki Honda RE5 CRV, registreerimismärk XXX, omanik ning seega ei ole nimetatud sõidukit võimalik ühisvarana jagada. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et ühisvarana omandatud sõiduk Toyota Corolla, registreerimismärk XXX, on abielu ajal müüdud. Kohtu poolt 29.05.2013 elektrooniliselt kontrollitud autoregistri andmete kohaselt on sõiduki Toyota Corolla, 4 2-13-7504 registreerimismärk XXX, omanik XXX. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ühisvara jagamise nõudes osaliselt ja jagab hageja omandisse järgmise poolte ühisvara: - 1/2 korteriomandi kaasomandist asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX; - korteriomandi asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX; - 1/2 korteriomandi kaasomandist asukohaga XXX, kinnistusregistriosa nr XXX; 1/2 korteriomandi (garaažikoht XXX) kaasomandist asukohaga XXXTallinnas, kinnistusregistriosa nr XXX; - sõiduk Nissan Almera, registreerimismärk XXX; - sõiduk Toyota Corolla, registreerimismärk XXX. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjast ei tulene § 168 lg 6 sätestatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.