3-12-159/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. oktoober 2013, Tartu 3-12-159 Valeri Ramjala kaebus Viru Vangla 21.11.
2. a käskkirja nr 6-3/2119-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 20.04.
3. a otsus Valeri Ramjala apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Valeri Ramjalg Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Halduskohtu 20.04.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluse kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. novembrini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. V. Ramjalg määrati Viru Vangla 18.10.
10. a käskkirjaga nr 6-2/1303-T majandustööle abitööliseks osakonna E7 koristajana alates 21.10.2011 kuni 20.01.
12. 21.10.2011 andis vanemvalvur K. Annama kaebajale korralduse asuda osakonda koristama, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust.
13. 21.11.2011 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/2119-D määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest kartserisse paigutamine 17-ks ööpäevaks.
14. 07.12.2011 esitas kaebaja esindaja vaide Viru Vangla 21.11.
15. a käskkirja nr 6-3/2119-D peale, milles taotles nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist ning selle täitmise peatamist. Viru Vangla 06.01.
16. a vaideotsusega nr 6-12/461-2 jäeti vaie rahuldamata.
17. V. Ramjalg esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 21.11.
18. a käskkirja nr 6-3/2119-D tühistamiseks. Vaidlustatud käskkiri on kaalutusvigadega, inimväärikust alandav ning ebaproportsionaalne. Käskkirja kaalutused ei ole piisavad ning käskkirja ei saa lugeda motiveerituks. Seega on haldusakt olulise põhjenduspuudusega. Käskkirjas on jäetud täiesti põhjendamata, kuidas kaebaja allumatus vanglaametniku seaduslikule korraldusele seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. HALDUSKOHTU LAHEND
19. Tartu Halduskohtu 20.04.
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 alusel on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vanglaametniku korraldus oli tehtud kehtiva käskkirja alusel, millega määrati kaebaja tööle. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit korralduse andmise seisuga, ei saa koristaja ülesannete täitmine olla kaebaja jaoks vastuvõetamatu. Kehaliigutused, mida kaebaja teeb igapäevaselt, ei erine nendest, mis kaasnevad koristamistööde täitmisega ja nendega saab kaebaja hakkama ilma kõrvalabita. Seega ei ole iseenesest õige kaebaja väide, et koristamistööga kaasnevad liigutused, mille tegemine 30 minuti jooksul on kaebaja jaoks liiga koormav. Täites kambris hügieeninõudeid teeb kaebaja samalaadset tööd nagu see, millest ta väidetavalt tervislikel põhjustel keeldus. Vahe on ainult selles, et koristada on vaja väljaspool kambrit. Antud juhul pole vaja omada eriteadmisi, et lähtudes asjaoludest kindlaks teha, kas kaebaja on võimeline koristamistöid tegema või mitte. Vastustaja on korduvalt seletanud kaebajale, et tema 50 %-line töövõimetus ei saa olla koristamistööst vabastamise mõjuvaks põhjuseks ning korralduse eiramise ajal oli kaebaja vastustaja seisukohast teadlik. Käesolevas haldusasjas ei ole asjakohane arutada seoses koristamistööle määramisega kaebaja väidetavalt alandatud inimväärikuse küsimust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 21.11.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvur K. Annamaa ettekandega nr
21. Kaebajat teavitati alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud. Kaebajale anti selgituse andmise võimalus ning distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastulauseid on 21.11.2011 käskkirjas nr 6-3/2119-D käsitletud. Distsiplinaarkaristuse liik on valitud proportsionaalselt toimepandud distsipliinirikkumisega, mis soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
22. V. Ramjalg esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Ka ilma eriteadmisi kasutamata on võimalik mõista, et üldkasutatavate ruumide koristaja peab paratamatult rohkemal või vähemal määral viibima sundasendis ning tõstma raskusi. Kaebaja töövõimekuse või töövõimetuse (täpsemalt selle, kas üldkasutatavate ruumide koristamine on talle tema osalise töövõimetuse tõttu vastunäidustatud või mitte) üle peaks otsustama siiski meditsiinilisi eriteadmisi omav isik ehk arst, mitte vanglaametnik või vanglaametnikud. Ebaõige on kohtu järeldus, et antud juhul pole vaja omada eriteadmisi selleks, et lähtudes asjaoludest kindlaks teha, kas kaebaja on võimeline koristajatööd tegema või mitte. Haldusmenetluse 2 seadustiku (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja hinnangul võis aga eelnimetatud rikkumine – s. t kinnipeetava, kes ei saa töötada sundasendis ning tõsta raskusi, määramine tööle, kus sundasendis viibimine ja raskuste tõstmine on vältimatu, mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on enda majandustööle määramise käskkirja ehk Viru Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal
23. oktoobri
24. a käskkirja nr 6-2/1303-T "Kinnipeetava Valeri Ramjalg’a majandustööle määramine" halduskohtus vaidlustanud ning see vaidlus on käesolevaks ajaks jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse (haldusasi nr 3-11-2906). Lisaks märgib kaebaja, et enne eelnimetatud käskkirja andmist oli olemas varasemalt osundatud Viru Vangla arst J. Kogani poolt 09.08.
25. a koostatud tõend, kus ta sõnaselgelt märkis, et kinnipeetav võib töötada osalise koormusega, ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis. Kohtu eelkirjeldatud rikkumised on käsitatavad materiaalõiguse ehk põhiseaduse § 11 ja HMS § 54 ebaõige kohaldamisena ja kohtumenetluse normi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 – olulise rikkumisena – HKMS § 180 lg 1 esimese lause mõttes.
26. Viru Vangla palub jätta V. Ramjala apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja töövõimelisuse teeb kindlaks meditsiinilist haridust omav isik ehk arst. Kaebaja töövõimelisust ongi vastavalt VangS § 37 lg-s 3 sätestatule hinnanud vangla arst ja tuvastanud, et kinnipeetava tervislik seisund võimaldab tal osalise koormusega töötada. Kinnipeetava tööle määramisel komisjoni kokkukutsumist vangistust reguleerivad õigusaktid ette ei näe, mistõttu puudub vanglal komisjoni kokkukutsumise kohustus. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et halduskohtu kohtunik on võtnud endale eriteadmisi omamata arsti rolli. Kohus on kaebaja töövõimelisuse osas tehtud järelduseni jõudnud menetluses kogutud tõendeid kogumis hinnates ja selleks on kohtunikul HKMS §-st 61 tulenevalt igati õigus ja lausa kohustus. Sundasendi all tuleb käesoleval juhul mõista siiski sellist asendit, kus kinnipeetaval ei ole võimalik töökohustusi täites asendit muuta, nt pikaajaline istumine traktoriroolis. Vastutaja möönab, et koristamine eeldab teatud juhtudel ka vee kasutust, mistõttu ei ole täielikult välistatud ka ämbri tõstmise vajadus, kuid pindade puhastamiseks ei pea olema ämber pilgeni vett täis. Vee kogust ämbris saab kinnipeetav ise reguleerida selliselt, mis on talle tõstmiseks võimetekohane ja tervist mittekahjustav. Kindlasti ei ole koristajatöös selliseid raskusi vaja tõsta kui majandustöödel köögis või metalli- ja puidutsehhis. Kuna kaebaja ei ole 100% töövõimetu ja töövõime on säilinud 50% osas, on kaebuse esitaja tervislikku seisundit arvestades üldkasutatavate ruumide koristamine talle jõukohane töö. Kui kaebaja ei oleks suuteline neid ülesandeid täitma, kerkiks õigustatult esile küsimus, kuidas ta endaga vangistuses üleüldse igapäevaselt hakkama saab (treppidest liikumine, pesemine ja riietumine, kambri koristamine vms). Kaebajale ei ole kinnipeetavast abilist määratud ja ta on võimeline enda eest igapäevaselt hoolitsema. Halduskohus on kohtuotsuses õiguspäraselt leidnud, et kehaliigutused, mida kaebaja teeb igapäevaselt, ei erine nendest, mis kaasnevad üldkasutatavate ruumide koristamisega. Vaidlustatud haldusakt sisaldab põhjendusi ja kaalutlusi ning haldusaktist on võimalik üheselt aru saada, millele tuginedes on apellandi süü tuvastatud ja missugustele kaalutlustest lähtuvalt on distsiplinaarkaristus määratud. Halduskohus on kohtuotsuses nentinud, et distsiplinaarkaristuse määramiseks on vastustaja piisavalt kaalutlenud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, mida antud juhul kaalutlema peab. Kaebajal ei esinenud mõjuvaid põhjusi korraldusele mitteallumiseks ja töökohustuse täitmata jätmiseks. Seega tuli tal kanda distsipliinirikkumisega kaasnevat vastutust. Kuna tegemist ei olnud esmakordse analoogse rikkumisega, oli vaidlustatud haldusaktiga määratud kartserikaristus proportsionaalne toime pandud süüteoga. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 20.04.
28. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.
29. Käesolevas asjas on põhiline vaidlus selles, kas kaebaja oli oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures kaebajaga, et tema töövõimelisust ei ole enne tema suhtes tööle määramise käskkirja väljastamist nõuetekohaselt tuvastatud. Kaebaja määrati tööle 18.10.
30. a käskkirjaga. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajale 13.01.2011 määratud 50 % töövõime kaotus seoses vigastusega (tl 28). Viru Vangla arsti J. Kogani 12.10.2011 väljastatud tõendi kohaselt võib V. Ramjalg töötada osalise koormusega, kuid ei tohi tõsta raskusi ega töötada sundasendis (tl 26). Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et vastustajal oli õigus kasutada kaebajat majandustööde tegemisel, kuna see ei olnud vastuolus arstide soovitusega. Majandustöödel koristajana töötamine ei ole seotud sundasendis olekuga pikemaajaliselt ning samuti ei ole sellistel töödel vajalik tõsta selliseid raskusi, mis oleks vastuolus kaebaja tervisliku seisundiga. Pealegi kasutatakse kinnipeetavat koristustöödel ainult ca 30 minuti ulatuses. Samuti on töötamine koristajana võrreldav kambri koristamisega kaebaja poolt, millega ta nagunii on sunnitud tegelema.
31. Ringkonnakohtu arvates ei oma asja lahendamisel mingit tähtsust asjaolu, et kaebaja on vaidlustanud enda tööle määramise käskkirja. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et 21.10.2011, kui vanemvalvur K. Annama andis kaebajale korralduse asuda tööle, oli kaebaja tööle määramise käskkiri kehtiv ja kaebajal puudus seaduslik alus selle mittetäitmiseks. Pealegi ei nähtu tööle määramise käskkirjast, mida kaebajale on tutvustatud 21.10.2011 (tl 37), et kaebaja oleks koheselt avaldanud, et tal ei ole võimalik tööle asuda oma tervisliku seisundi tõttu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajat on juba varem karistatud distsiplinaarkorras samalaadse distsipliinirikkumise eest. Selles distsiplinaarmenetluses antud seletuskirjas on kaebaja ringkonnakohtu arvates töölt keeldumise põhjusena märkinud peamiselt seda, et ta ei soovi töötada seetõttu, et viibib osakonnas, kus kõik keelduvad tööst. Seega on kaebaja tööst keeldumine mitte seotud niivõrd tema tervisliku seisundiga, vaid kaebajal on soov mitte sattuda seoses töötamisega kaaskinnipeetavate „põlu“ alla. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et mingeid julgeolekuohte seoses töötamisega ei ole ja pole toimunud ka mingeid intsidente seoses töötamisega.
32. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on vastavuses toimepandud teole. Siinkohal on oluline rõhutada asjaolu, et kaebajat oli juba varem distsiplinaarkorras karistatud analoogse rikkumise toimepanemise eest. Vaatamata talle määratud karistusele ei teinud kaebaja sellest õigeid järeldusi, vaid pani toime uue distsipliinirikkumise. Seega oli õigustatud talle karistusena kartserisse paigutamise määramine. Seejuures on kartserisse paigutamise tähtaeg tunduvalt väiksem sellest, mida on seaduse alusel võimalik määrata. Seega puudub alus ka vaidlustatud käskkirja tühistamiseks selle liigse ranguse tõttu.
33. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi