TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-134 Otsuse kuupäev 19.09.2012.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Netholder OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6327-26 tühistamiseks. Menetlusvorm Kohtuistung 15.05.2012, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: Netholder OÜ Kaebaja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse esindaja Hiie Lekko, nõustaja Kaja Raude Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 19.09.2012. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 19.10.2012. a (k.
- a)(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 1. IMTK viis läbi Netholder OÜ (edaspidi: Netholder) käibemaksu ja tulumaksuseaduse § 48-52 tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi 01.04.2009 kuni 30.06.2009 kohta. IMTK esitas Netholderile 10.06.2011 kontrollakti nr 12.2-3/6327-14 (edaspidi: kontrollakt), milles leiti, et täiendavalt kuulub tasumisele käibemaksu 11 698, 52 eurot (183 042 krooni) ja tulumaksu 20 386,03 eurot (318 972 krooni), kokku 32 084,55 eurot (502 014 krooni). Netholder esitas kontrollaktile eriarvamuse, milles ei nõustunud maksuhalduri järeldustega. IMTK 28.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6327-26 määrati Netholderile tasumiseks käibemaksu 11 698, 52 eurot (183 042 krooni) ja tulumaksu 20 386,03 eurot (318 972 krooni), kokku 32 084,55 eurot (502 014 krooni) (lk 9 jj). Maksuotsuse kohaselt Netholderi ja Torumees TÜH vahelised tehingud pole toimunud, mistõttu puudub Netholderil alus Torumees TÜH 29.04.2009 arve nr 1NHR-042909 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 11 698, 52 eurot ning arve alusel tehtud väljamakse kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 32 084,55 eurot. IMTK maksuotsusele esitas Netholder vaide. Maksu- ja Tolliameti 19.12.2011 vaideotsusega nr 6-1/584-3 jäeti vaie rahuldamata (lk 37 jj). 2. Kaebuse esitaja Netholder esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask esitasid 19.01.2012 kaebuse Tartu Halduskohtule Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6327-26 tühistamiseks (lk 2 jj). 25.07.2012 esitas Netholder kaebuse lõplikud seisukohad. Kaebaja palub kaebus rahuldada ja tühistada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsus nr 12.23/6327-26 ning mõista välja menetluskuludena riigilõiv kaebuse esitamisel summas 958,67 € ning lepingulise esindaja kulud: tasu advokaadi õigusabi eest summas 3313,93 € (teenus ja kulud summas 2761,61 € + km 552,32 €), kokku 4272,60 €. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole arvestanud ja uurinud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning asjas kogutud tõendeid on hinnatud valikuliselt ja ebaobjektiivselt. Netholder ja Torumees TÜH vaheliste tehingute hindamisel ei ole maksuhaldur hinnanud ja arvestanud konkreetse ehitustöö ja selle teostamise spetsiifikat, tuvastanud sadama territooriumile sisenemise ja väljumise töökorraldusega seotud kõiki aspekte, mis lõppkokkuvõttes on viinud ebaõigele järeldusele, et Netholder ja Torumees TÜH vahelised tehingud ei saanud toimuda, kuna Netholder ega keegi teine ei ole taotlenud lube V. Zivotnikovile ja Torumees TÜH-le ning tema allahankijatele sisse- ja väljapääsuks sadama territooriumile. Sadama territooriumile sissepääsulubadega seonduvaid asjaolusid on selgitatud välja selgelt puudulikult. Tallinna Sadama 25.04.2011 vastuse kohaselt Relani Projekt OÜ poolt kasutatud tehnika (masinad jne) osas Tallinna Sadama AS-l informatsioon puudub, kuna nende sisenemine ja väljumine Muuga sadamas toimub ainult läbi Maksu- ja Tolliameti poolt kontrollitava A-pääsla. Asjas puudub teave selle kohta, milline oli MTA kontrollitava A-pääsla läbipääsurežiim. Maksuhalduri arvamus, et kõikide isikute ja tehnika sisse- ja väljapääs territooriumile oli nimeliselt dokumenteeritud, ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel ja sadamat opereerivate ja sisse- ja väljapääsu lubasid taotlenud äriühingute poolt antud selgitustega. Asjas kogutud tõendid ja teave kinnitavad, et objektile pääsuks iga üksiku allhankija ja tema omandivõi valdussuhet tehnikaga tellijate erinevatel tasemetel ei dokumenteeritud. Kaebuse esitaja arvates järeldub juba üksnes sellest, et vaidlusalust asja ei saa lahenda selle pinnalt, kas sadama sisse- ja väljapääsu lubadel figureerib Torumees TÜH, tema allhankijate ja/või V. Zivotnikovi nimi. Kaebuse esitaja leiab, et olukorras, kus objektile pääsu lubades eraldi ei dokumenteeritud nimeliselt äriühinguid Torumees TÜH, Deka Metall OÜ või Krona OÜ (põhjusel, et tegemist oli mitmenda astme allhankijatega) ning objektile veetud tehnika seost samuti allhankijaga kokku ei viidud ning võttes arvesse, et Netholder edastas teavet sõidukitele sisse- ja väljapääsu lubade kohta Relani Projekt OÜ-le nii suuliselt kui vabas vormis nimekirja alusel, kes ei ole aga säilitanud kõiki objektidele sisse- ja väljapääsu lubade nimekirju, ei ole võimalik asuda tõsikindlalt seisukohale, et Netholder tööde tegemiseks eelnimetatud allhankijad ja nende tehnika ei sisenenud sadama territooriumile. Maksuhalduril on jäänud tähelepanuta asjaolu, et töömasinad (ekskavaator, traktor, buldooser, pinnaselaotur jne) toodi objektile treilerite abil (Fertum Holding OÜ treiler numbrimärgiga 913 AX/952 GD), mitte need ei liikunud objektile omal jõul läbi pääslate, mida kinnitas Fertum Holding OÜ vastus ning mis on omakorda kooskõlas KMG Inseneriehituse AS ja Relani Projekt OÜ poolt antud teabega. Järelikult üksnes 2 Torumees TÜH, Deka Metall OÜ või Krona OÜ ning nende tehnika osas nimeliselt lubade pääsu taotluste kohta dokumentide puudumine ei kinnita veel üheselt, et need äriühingud objektil ei viibinud ja töid ei teinud. Lisaks ei saa mainimata ja arvestamata jätta kaebuse esitaja maksumenetluses antud ütlustega (R. Kamm 17.1.2010 selgitus), et ta taotles lubasid alltöövõtjatele ka telefoni teel. Lubade taotlemist telefoni teel on kinnitanud ka OÜ Relani Projekt ja kelle seletuste kohaselt kõik taotluste nimekirjad ei ole enam säilinud. Maksuhaldur ei ole analüüsinud, kas pinnase äravedu on koguulatuses toimunud piiratud territooriumi seest või osaliselt ka väljastpoolt. Pinnasetööde teostamiseks kasutatud tehnika vedu objektile on tõendatud maksumenetluses maksukohustuslase poolt antud seletuste ja esitatud tõenditega. Pinnasetöödega seotud töömasinad, mida allhankijad kasutasid, olid: ekskavaator Case – vt. objektilt äravedu KMG Inseneriehituse AS 05.05.2009 taotlus; vibrorull Hamm ja buldooser Catepillar – vt. vedu objektile KMG Inseneriehituse AS 09.04.2009 taotlus. Praktikas olid kasutusel mehhanismide transportimiseks taotlused, kus üks luba anti pikemaks perioodiks – vt. nt. KMG Inseneriehituse AS 22.04.2009 taotlus. Kaebuse esitaja vaidlustab maksuhalduri järeldused vaideotsuses (vaideotsuse p.7), kus on leitud, et esitatud tõend, Torumees TÜH kinnitus, on ebausaldusväärne ning lisaks ei saa alles vaidemenetluses esitatud tõendit arvestada maksukohustust vähendava asjaoluna. Tõendi usaldusväärsuse seisukohalt ei saa kaebaja arvates omistada määravat tähendust asjaolule, et ühele dokumendile märgitud sõiduki, reg.nr 456 TGR, osas on liiklusregistri andmetest nähtuvalt tegemist sõiduautoga. Ei saa välistada, et tegemist võis olla ka kirjaveaga (siin võib olla tegemist slaavi TGR ja ladina tähestiku - TGP erinevusest tehtud veaga). Maksuhaldur ei ole võtnud ühegi sõiduki juhilt ega sõidukit omanud firmalt seletusi. Kaebaja esitas kohtuistungil tõendi - liiklusregistri väljavõtte sõiduki registrinumbriga 456 TGP kohta, mille kohaselt on tegemist veokiga Volvo FH-440 ning millega soovis tõendada, et täheviga registrinumbris annab vasteks veoki andmed. Kas tegemist on 100% sama sõidukiga, ei saa kaebaja väita. Kaebuse esitaja märgib, et tal puudus võimalus kontrollida, kas tehnika, mida allhankijad kasutasid ja mille vedu objektile taotlesid, kuulus allhankijatele, või oli tegemist renditehnikaga. Sellise teabe omamiseks puudus Netholderil ka otsene vajadus. Maksuhalduri ekslikku arusaama vaid nimeliste lubade ja dokumenteeritud taotluste põhiselt tõendab ka Deka Metall OÜ poolt Netholderile tööde teostamine. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule DVD-l Muuga sadama territooriumile pääsemise demonstratsioonkatse salvestise, mille ta ise filmis ja mille tegemisel osales sadama territooriumile siseneva sõiduki juhina V. Zivotnikov. Videosalvestisega soovis kaebaja tõendada oma väiteid, et sadama territooriumile sisenemiseks on võimalik operatiivselt saada luba ka telefoni teel ning siis, kui konkreetne auto on juba sadamas väravas. Videosalvestiselt on näha, et sadama territooriumile soovib siseneda sõiduk, millele esimesel korral sisenemisluba ei antud, kuid mõne aja pärast (peale helistamist) tõsteti tõkkepuu üles ja sõiduk sai territooriumile siseneda. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et ta osales demonstratsioonkatse filmimisel ja kirjeldas põhjalikult videosalvestisel nähtavaid tegevusi. Vastustaja on oma vastuses vaielnud vastu videosalvestisele, väites, et sellega ei saa tõendada 2009 Muuga sadama territooriumile sisenemiseks lubade väljastamise korda. Asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et lubasid taotleti Netholderi poolt ka suuliselt (Relani Projekt OÜ 23.05.2011 vastus). Täielikult põhjendamata ja ka ebaõige on maksuotsuses tehtud järeldus, et Netholderi poolt lubade mittetaotlemine näitab, et Netholder oli teadlik, et Torumees TÜH ja tema allhankijad töid Muuga sadama kaide juures ei teostanud. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et sadama territooriumile pääsemiseks sai ta sisse K. Blitšteini autoga, teine võimalus oli, et tellija helistas ja peale seda anti sisenemiseks luba. Alltöövõtjate töötajad pääsesid territooriumile Deka Metall OÜ loaga ja tellija kaudu. Deka Metall OÜ sisenemist sadama territooriumile ei ole maksuotsuses vaidlustatud. 3 Kaebaja leiab, et maksuotsuses esitatud seisukohad Torumees TÜH esinduse (V. Zivotnikov`i puhul ei ole tuvastatud, et ta oleks reaalselt äriühingu esindajana tegutsenud, maksuhaldurile ei ole esitatud volitust, mis annaks talle õiguse äriühingut esindada) ja majandustegevuse kohta on motiveerimata ja vastuolus tuvastatud asjaoludega. V. Zivotnikovi seos Torumees TÜH ilmneb nii läbi juhatuse liikme A. Lutsar 13.01.2011 seletuse, V. Zivotnikovi maksumenetluses 07.02.2011 ja 16.02.2011 antud seletuse, Torumees TÜH poolt talle deklareeritud töötasuväljamaksetest ja Netholder 17.02.2011 seletuse. Netholderil oli alust V. Zivotnikovi esindust aktsepteerida. Torumees TÜH seadusliku esindaja A. Lutsari kinnitusel tegutses V. Zivotnikov tema teadmisel ja heakskiidul. Oluline on märkida et V. Zivotnikov ei ole Torumees TÜH nimel allkirjastanud ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole maksuotsuses põhjendatud kirjaliku volituse puudumist. Kaebaja ei ole nõus maksuotsuse väitega, et Torumees TÜH ei omanud reaalset majandustegevust, kuna ei ole viidatud tõenditele, mis seda asjaolu tõendab. Maksuhalduri väite kummutab äriühingu poolt 2008.a kohta esitatud majandusaasta aruanne, maksudeklaratsioonide, sh käibedeklaratsiooni esitamine kontrollitava perioodi ja sellele eelnevate perioodide kohta, registreering majandustegevuse registris ehitustegevuse valdkonnas. Nimetatud asjaolud kogumis kummutavad maksuhalduri paljasõnalise väite, et Torumees TÜH ei omanud reaalset majandustegevust. Kohtuistungil kirjeldas tunnistaja V. Zivotnikov põhjalikult Torumees TÜH majandustegevust, sh suuremaid tehingupartnereid, ja oma pikaajalist ettevõtlusalast kogemust ehitusalal. Samuti kirjeldas tunnistaja põhjalikult tehingut kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja on 17.10.10 vastuses väitnud maksuhalduri küsimusele – kes Torumees TÜH-st osales objekti töö planeerimist ja graafikuid puudutavatel koosolekutel - vastanud, et jooksvaid küsimusi lahendati telefoni teel või platsi peal kohtudes. V. Zivotnikov vastas samale küsimusele, et ta ei mäleta, kes osales koosolekutel. Kaebuse esitaja arvates puudub isikute ütlustes vastuolu ja ütluseid kõrvutades ei saa järeldada, et kooskolekuid ei toimunud, nagu märgib maksuhaldur maksuotsuse p.4.5 (lk 23). Kaebuse esitaja leiab, et asjaolud kogumis kinnitavad, et Netholder on tehingu tegemisel olnud heauskne ostja ning puudub alus piirata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuotsuses ei ole viidatud objektiivsetele asjaoludele ja tõenditele, millede alusel saaks väita, et Netholder teadis või pidi teadma oma tehingpartneritega seonduvaid asjaolusid ning osales teadlikult maksupettuses. Käesolevas asjas on Netholder teinud väljamakse Torumees TÜH-le, kes on kontrollitaval perioodil käivet deklareerinud ja ka kinnitanud tööde teostamist Netholderile. Ka muude tõenditega on veenavalt tõendatud, et vaidlusalused tööd on teostatud. Tõendamaks, et väljamaksed on täies ulatuses seotud ettevõtlusega ja et ettevõtlusest ei ole toimunud alusetult raha väljaviimist, esitas Netholder tõendina Teede Laboratoorim OÜ ekspertarvamuse teostatud tööde hinna kohta tõendamaks, et Torumees TÜH-le makstud tasu on vastavuses selle töö eest makstava kohaliku keskmise tasuga. Arvestades, et Netholder on tehtud töö täies ulatuses edasi müünud ning soetus- ja müügihinna vahe on marginaalne, pole alust lugeda väljamakset varjatud kasumi väljaviimiseks ja ei ole alust ka väita, et töö, mille eest Relani Projekt OÜ maksis Netholderile 1 038 800 krooni (ilma käibemaksuta) on Netholder omakorda saanud täielikult tasuta. Kaebuse esitaja leiab, et neil asjaoludel puudub alus Torumees TÜH-le makstud väljamakse maksustamiseks tulumaksuga. 3. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6327-26 tühistamiseks puudub alus ( lk 67 jj). Maksuhaldur on ka peale Vladimir Životnikovi (edaspidi V.Životnikov) 15.mail 2012 halduskohtu istungil antud seletusi seisukohal, et V.Životnikovi nii maksumenetluses kui kohtumenetluses antud seletused on ebausaldusväärsed ega kinnita tehingute tegelikku toimumist OÜ Netholder ja TÜH Torumees vahel. 4 Torumees TÜH ei deklareerinud V.Životnikovile 2009 mai, juuni ega juuli deklaratsioonides TSD töötasu, seega on tõendamata V.Životnikovi väide reaalse töösuhte kohta TÜH-ga Torumees. V.Životnikovi kohtuistungil esitatud väited alltöövõtu tellimise kohta on alusetud, kuna ei Deka Metall OÜ ega Krona OÜ juhatuse liikmed ei kinnita alltöövõtu teostamist TÜH-le Torumees. Vastuoluline on V.Životnikovi kohtuistungil antud seletus, mille kohaselt on Muuga sadama territooriumile pääsemiseks range lubade süsteem, kuid järgneva seletuse kohaselt on sadama territooriumile pääsemine väga lihtne. Maksuhaldur on jätkuvalt seisukohal, et kuna Muuga sadama puhul oli tegemist I kontrollitüüpi vabatsooniga, oli sadama territooriumile pääsemine rangelt reglementeeritud. Sellist maksuhalduri seisukohta ei muuda ka kaebuse esitaja poolt tõendina esitatud videosalvestis, kuna maksuhalduri arvates ei ole nimetatud videosalvestis käsitletav arvestatava tõendina ka pärast V.Životnikovi poolt kohtuistungil antud seletusi. Endistviisi ei ole võimalik kindlaks teha: kus ja millal eelpoolnimetatud video salvestati; ei ole võimalik tuvastada videos osalevaid teisi isikuid (sh pääslas töötavaid isikuid); ei ole võimalik tuvastada, kes ja kellele videosalvestisel väidetavalt helistas. Käesoleval juhul võib videosalvestisena esitatud materjali kohta öelda kindlalt vaid seda, et salvestist ei tehtud vaidlusaluse tehingu toimumise ajal, vaid millalgi hiljem ning ei saa seetõttu sisaldada ka andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta. Maksuhaldur leiab, et esitatud videosalvestis on ebausaldusväärne selles esinevate puuduste pärast ning palub jätta halduskohtul see arvestamata. Ka kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasist tehtud päringut sõiduki 456TGP kindlustuskaitse kehtivuse kontrolliks ei saa pidada arvestatavaks tõendiks, kuna kaebuse esitaja ei ole näidanud ära esitatud tõendi seotust vaidlusaluse tehinguga. Alusetu on kaebuse esitaja etteheide, et maksuhaldur on jätnud võtmata seletused sõidukijuhtidelt ning sõidukit omanud firmalt. Ida MTK andis 24.05.2011 Netholderile korralduse nr 12.2-3/6327-13, milles palus anda teavet Netholder, Torumees TÜH, Deka Metall OÜ ja Krona OÜ töötajatele ning tehnikale Muuga sadama aladele sissepääsuks taotletud lubade kohta (vt maksuotsuse lk 35). Netholder aga jättis nimetatud korralduse täitmata, millega rikkus kaasaaitamiskohustust. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur seisukohal, et Netholderi kaebus on põhjendamata ning Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsus nr 12.2-3/6327-26 on õiguspärane, seaduslik ja põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Vaidlustatud IMTK 28.10.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/6327-26 määrati Netholderile tasumiseks käibemaksu 11 698, 52 eurot (183 042 krooni) ja tulumaksu 20 386,03 eurot (318 972 krooni), kokku 32 084,55 eurot (502 014 krooni) (lk 9 jj). Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et Netholderi ja Torumees TÜH vahelised tehingud pole toimunud, mistõttu puudub Netholderil alus Torumees TÜH 29.04.2009 arve nr 1NHR-042909 alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summas 11 698, 52 eurot ning arve alusel tehtud väljamakse kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 32 084,55 eurot. 5. Kaebaja Netholder ei nõustu Maksuhalduriga selles, et Tallinna Sadam AS-lt, KMG Inseneriehituse AS-lt, Muuga CT AS-lt saadud teave ja dokumendid, et Torumees TÜH, Deka Metall OÜ, Krona OÜ töötajatele ja V. Zivotnikovile ei ole taotletud ega neile ei ole antud lube, et nad saaksid oma tööd Muuga sadama kaide nr 16A ja 17 rajamisega seoses teostada, kinnitab, et tehinguid Netholderi ja Torumees TÜH vahel ei toimunud. Täielikult põhjendamata ja ka ebaõige on maksuotsuses tehtud järeldus, et Netholderi poolt lubade mittetaotlemine näitab, et Netholder oli teadlik, et Torumees TÜH ja tema allhankijad töid Muuga sadama kaide juures ei teostanud. Ka on paljasõnaline Maksuhalduri väide, et 5 Torumees TÜH ei omanud reaalset majandustegevust, ei ole viidatud tõenditele, mis seda asjaolu tõendab. Maksuhalduri väite kummutab äriühingu poolt 2008.a kohta esitatud majandusaasta aruanne, maksudeklaratsioonide, sh käibedeklaratsiooni esitamine kontrollitava perioodi ja sellele eelnevate perioodide kohta, registreering majandustegevuse registris ehitustegevuse valdkonnas. Torumees TÜH 2008.a kohta esitatud majandusaasta aruande kohaselt andis ühing tööd 7 töötajale, 2008.a müügitulu oli 32 760 229 krooni. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas vaidlusalune tehing kaebaja raamatupidamisarvestuses näidatud isikute vahel (Torumees TÜH 29.04.2009 arve nr 1NHR-042909) on tegelikult toimunud, kas kaebaja oli tehingu tegemisel heauskne ning kas Netholder teadis või pidi teadma oma tehingupartneritega seonduvaid asjaolusid ning osales teadlikult maksupettuses. 6. Seega vaidluse all on, kas Netholder on soetanud Torumees TÜH-lt Muuga sadama kaide nr 16A ja 17 rajamisega seotud töid (täiteala ülekoormusliiva äravedu, ala planeerimine ja tihendamine), mille kohta on Netholder ja Torumees TÜH vahel sõlmitud 26.03.2009 töövõtuleping nr 20090301 NHR ning mille alusel on Torumees TÜH väljastanud 29.04.2009 arve nr 1NHR- 042909 summas 1 119 942 krooni, sh käibemaks 183 042 krooni, ja tööde üleandmise akt nr 04/1-9NHR. Kaebaja kasutas 20.02.2009 OÜ-ga Relani Projekt sõlmitud lepinguga võetud kohustuste osaliseks täitmiseks alltöövõtjana Torumees TÜH. Haldusasjas pole vaidlust selles, et tehingu sõlmimisel ja täitmisel esindas tehingu teist poolt Torumees TÜH seaduslik esindaja A. Lutsar. 7. Torumees TÜH ei deklareerinud V.Životnikovile 2009 mai, juuni ega juuli deklaratsioonides TSD töötasu, seega on tõendamata V.Životnikovi väide reaalse töösuhte kohta TÜH-ga Torumees. Maksumenetluses on maksuhaldur võtnud seletused Torumees TÜH seaduslikult esindajalt A. Lutsarilt, kes andis selgitusi selle kohta, kuidas ja mismoodi oli korraldatud Torumees TÜH juhtimine ja majandustegevus: A.Lutsari 13.01.2011 seletusest nähtub: A.Lutsar TÜH Torumees juhatuse liikmena ei mäletanud, kus oli äriühingu raamatupidamine ning kes konkreetselt seda teenust osutas:“ Ei mäleta, kus oli meie raamatupidamine, oli vist Narva mnt 13, Tallinn ja veel kusagil…. Tean, et raamatupidamist tegi mingi firma, nende töötajad olid kaks naist, kes tõid dokumendid postkasti Vase tn 7-28.“ A.Lutsarile konkreetselt tehingute kohta käivatele küsimustele vastas ta põhiliselt „ei tea“, „ei oska öelda“, ei mäleta“, „seda tuleb küsida Vladimir Životnikovilt“jms. A.Lutsari seletusest nähtub, et ta oli vaid formaalselt äriühingu esindajaks vormistatud ning tegelikult puudus tal igasugune ülevaade äriühingu tegevusest või sellest, kuidas äriühingu tegevust juhtida. Vastuseks kaebaja väitele, et Torumees TÜH-il (registrikood 10285417) oli äriregistris registreeritud põhitegevusala elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning äriühingul oli ehituse valdkonnas ka registreering Majandustegevuse registris ja Torumees TÜH äriregistrile esitatud 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt andis ühing tööd 7 töötajale ja näiteks 2008.a müügitulu oli 32 760 229 krooni, nõustub kohus maksuhalduriga selles, et Äriregistrile majandusaasta aruande esitamine ei näita, et TÜH Torumees 2008 aastal reaalselt tegutses, kuna aruandes esitatud andmeid ei ole kontrollitud. 2009 aasta ega ka järgnevate aastate (vaidlusalused tehingud toimusid 2009.aastal) majandusaasta aruandeid ei ole aga äriregistrile esitatud. See asjaolu omakorda näitab, et TÜH Torumees ei oma jätkuvalt reaalset majandustegevust ning 07.04.2011 on TÜH-le Torumees tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks. Eelpooltoodu annab aga omakorda alust kahelda Netholderi poolt vaidega esitatud ning praeguse juhatuse liikme Ranno Sark (ei olnud vaidlusaluse tehingu toimumise ajal Torumees TÜH juhatuse liige) poolt allkirjastatud Torumees TÜH kinnituse ning selgituse täiendava akti 6 esitamise kohta tegelikkusele vastavuses. Eelnimetatud kinnitusele ei ole lisatud ühtki seda kinnitust toetavat dokumenti. Samas jääb arusaamatuks uue üleandmise-vastuvõtmise akti nr 04/1-9NHR, kus töövõtjana on märgitud tulundusühistu Torumees ja tellijana Netholder, esitamine tõendina. Uuele aktile on TÜH Torumees poolt (kui allkirja vaadata) alla kirjutanud praegune juhatuse liige Ranno Sark, kes aga ei olnud juhatuse liige vaidlusaluse tehingu toimumise ajal. Kaebuse esitaja toob esile V. Zivotnikovi 07.02.2011 antud selgitused, kus isik kinnitas, et ta tegutses 2005 maist kuni 2009 augustini arendusdirektori ametikohal ja tööülesannete hulka kuulusid ka ehitusobjektidel töö korraldamine ja alltöövõtjate leidmine tööde teostamiseks. Maksuhaldur märkis maksuotsuses, et Torumees TÜH ei deklareerinud V. Zivotnikovile 2009 mai, juuni ega juuli deklaratsioonides TSD töötasu. Halduskohus nõustub Maksuhalduriga, et asjas ei oma tähtsust see, et varasematel perioodidel võidi Torumees TÜH nimelt deklareerida töötasu makseid V.Životnikovile. Kontroll hõlmas perioodil 01.04.2009 kuni 30.06.2009 Netholderi poolt arvestatud ja deklareeritud makse, seega ei puutu asjasse, kas Torumees TÜH ja V. Životnikovi vahel oli varasemal perioodil töösuhe või mitte. Maksuotsuses konstateeriti fakti, et alates 2009. a maist kuni juulini Torumees TÜH nimel esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makse deklaratsioonis (TSD) väljamakseid V. Životnikovile deklareeritud ei olnud. 8. Kaebuse esitaja leiab, et Torumees TÜH kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist 01.09.2009 ei muuda kehtetuks varasemal perioodil teostatud tehinguid. Toimiku materjalide järgi kohustas maksuhaldur 15.07.2009.a korraldusega nr 12.2-3/6064-2 TÜH Torumees esitama maksuhaldurile seoses ettevõtluse järelkontrolliga 2009. a jaanuari kuni juunikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Korraldus kuulus täitmisele 18.08.2009. a. Nimetatud ajaks TÜH Torumees korraldust ei täitnud ning seega kustutati TÜH Torumees käibemaksukohustuslaste registrist. TÜH-ga Torumees sõlmitud tehingu kohta on kaebaja maksumenetluses esitanud Netholder ja Torumees TÜH vahel sõlmitud 26.03.2009 töövõtulepingu nr 20090301 NHR, mille alusel on Torumees TÜH väljastanud 29.04.2009 arve nr 1NHR- 042909 summas 1 119 942 krooni, sh käibemaks 183 042 krooni ja tööde üleandmise akti nr 04/1-9NHR. Halduskohus on seisukohal, et MTA on maksuotsuses põhjendatult leidnud, et nimetatud dokumendid ei kinnita tehingu tegelikku toimumist kaebaja ja Torumees TÜH vahel. 9. Torumees TÜH väljastatud 29.04.2009 arve nr 1NHR- 042909 summas 1 119 942 krooni, sh käibemaks 183 042 krooni, kohaselt on see esitatud Muuga sadamas platsisisese pinnase äraveo kohta ligikaudses mahus 21 000 m3. Tööde üleandmise akti nr 04/1-9NHR. järgi on see esitatud Muuga sadamas platsisisese pinnase äraveo kohta ligikaudses mahus 21 000 m3. Töö lepinguliseks mahuks on märgitud 1 016900 krooni ilma käibemaksuta. Selles aktis ei nimetata muid töid ega kaupu, mida Torumees TÜH üle annaks ja kaebaja Netholder vastu võtaks. Tööde üleandmise akti nr 04/1-9NHR ja arve järgi on kaebajale esitatud Muuga sadamas platsisisese pinnase äraveo kohta ligikaudses mahus 21 000 m3. Need andmed on sedavõrd üldised, et ei võimalda kontrollida tööde tegelikku teostamist. Aktis ei ole aga märgitud, millises summas nimetatud akti alusel töid üle antakse ja vastu võetakse (maksuotsuse lk 5-6). Arve ja akti andmete üldsõnalisus ühes igasuguse muu dokumentatsiooni 7 puudumisega loovad põhjendatud kahtluse tehingute toimumises. Kohus on seisukohal, et selles olukorras läks tõendamiskoormus üle kaebajale vastavalt MKS § 150 lg-le 1. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis põhjendatud kahtluse kummutaksid, ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Halduskohus nõustub maksuhalduriga selles, et Muuga sadama puhul oli tegemist I kontrollitüüpi vabatsooniga, siis pidi kauba sisenemisel ning väljumisel vabatsoonist esitama tollile ka kaubaveo saatedokumendi, millele toll tegi märke vabatsooni sisenemise või väljumise kohta. Seega pidi nii sisse- kui väljaveetava tehnika ning muu kauba (sh väljaveetav pinnas v täiteliiv) kohta olema vormistatud lisaks muudele tollieeskirjades ettenähtud dokumentidele ka kaubaveo saatedokument ning kõigil vabatsooni piire ületavatel transpordivahenditel pidi selleks olema vastav luba. Seda kinnitab ka AS-i Tallinna Sadam 25.04.2011 vastus nr 5-8/11730/2007. Samuti nähtub kasvõi kaebuse esitaja enda poolt kontrollaktile esitatud eriarvamusele lisatud KMG Inseneriehituse AS poolt esitatud taotlustest, millised andmed toodi ära tollikontrollitsooni sisenemise ja väljumise taotlustel. Alusetud on kaebuse esitaja väited, et: olukorras kus objektile pääsu lubades eraldi ei dokumenteeritud nimeliselt äriühinguid Torumees TÜH, Deka Metall OÜ või Krona OÜ ning nende tehnikat ega ka muude allhankijate tehnikat ning lisaks võttes arvesse, et Relani Projekt OÜ ei ole säilitanud kõik objektidele sisse- ja väljapääsu lubade nimekirju, ei ole võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et Netholder tööde tegemiseks eelnimetatud allhankijatele lubasid ei taotlenudki. 10. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja selgitas maksuhaldurile juba maksumenetluses (R. Kamm 17.1.2010 selgitus), et ta taotles lubasid alltöövõtjatele ka telefoni teel, millest järeldub, et kaebuse esitajal ei saagi olla kõigi objektile pääsu juhtumite kohta dokumente. Lubade taotlemist telefoni teel on kinnitanud ka OÜ Relani Projekt. Kaebuse esitaja rõhutab, et dokumentide puudumine ei tähenda veel, et alltöövõtjatele lube ei taotletudki. Halduskohus nõustub Maksuhalduriga, et kui lube taotleti, siis oleksid olemas ka lubade taotlemist kinnitavad dokumendid või vähemalt oleks Netholderil olemas teave, kellele ning millele Netholderi poolt Muuga Sadama territooriumile sissepääsulube taotleti. Vaidlust ei ole ka selles, et Ida MTK on 24.05.2011 andnud Netholderile korralduse nr 12.23/6327-13, millega paluti anda teavet Netholderi, Torumees TÜH, Deka Metall OÜ ja Krona OÜ töötajatele ning tehnikale Muuga sadama aladele sissepääsuks taotletud lubade kohta (vt maksuotsuse lk 35). Netholder aga jättis nimetatud korralduse täitmata, millega rikkus kaasaaitamiskohustust. OÜ Relani Projekt teatas oma 23.05.2011 kirjas maksuhaldurile, et“ Sissepääsuload, millega Netholder OÜ töölised ja tehnika Muuga sadama territooriumile sisenesid, taotlesid firma esindajad Fljur Aljukov või Raimond Kamm vabas vormis kirjutatud nimekirja alusel või telefoni teel.“ Samas ei ole OÜ Relani Projekt väitnud, nagu oleks ta ise lubade taotlusi edastanud telefoni teel või veel enam, et OÜ-le Relani Projekt oleks lubasid väljastatud telefoni teel. Kaebuse esitaja leiab, et pinnasetööde teostamiseks kasutatud tehnika vedu objektile on tõendatud maksumenetluses maksukohustuslase poolt antud seletuse (R. Kamm 17.11.2010 ekiri) ja kolmanda isiku Fertum Holding OÜ poolt esitatud tõenditega. Töö teostamiseks vajalikud masinad toodi objektile treilerite abil, mis tähendab, et töömasinatele ei olnud väljastatud eraldi lube, vaid load olid väljastatud masinatele, mis transportisid töömasinad. Töömasinaid on transporditud objektile ja sealt ära treileriga numbrimärgiga 913 AX/952 GD, mis kuulub Fertum Holding OÜ-le. Veod Fertum Holding OÜ-lt tellis Netholder, selleks et allhankijate tehnika ja mehhanismid jõuaksid objektile. Et Fertum Holding OÜ teostas Netholderi tellimusel treileriga töömasinate vedu, ei tõenda Netholder OÜ poolt teenuse tellimist või selle saamist TÜH-lt Torumees. 8 11. Kaebuse esitaja leiab, et tõendi usaldusväärsuse seisukohalt, ei saa kaebaja arvates omistada määravat tähendust asjaolule, et ühe dokumendile märgitud sõiduki, reg.nr 456 TGR, osas on liiklusregistri andmetest nähtuvalt tegemist sõiduautoga. Kohus nõustub Maksuhalduriga, et kui tõepoolest oli tegemist kirjaveaga ja kui eksimus esineks ainult ühes dokumendis so OÜ Relani Projekt poolt AS-le Muuga CT esitatud taotluses, siis selle nö eksliku numbriga sõiduki sadama territooriumile sõitmisel oleks viga pidanud avalikuks tulema ning see viga ei saaks esineda mitmetel järgnevatel dokumentidel, eriti veel Torumees TÜH poolt antud nö kinnitusel. Kaebuse esitaja on kaebusele täiendava tõendina lisanud videosalvestise, tõendamaks oma väiteid, et sadama territooriumile sisenemiseks oli ja on võimalik operatiivselt saada luba ka telefoni teel ning seda ka siis, kui konkreetne auto on juba sadama väravas. Eeltoodu kinnitab kaebuse esitaja väiteid, et lubade taotlemine sai toimuda ka suuliselt. Halduskohtule esitatud videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada: millal see filmiti, kus see filmiti, kes filmimisel osalesid. Kaebuse lisana esitatud videosalvestis ei saa tõendada 2009 aastal Muuga sadama territooriumile sisenemiseks lubade väljastamise korda. Maksuhalduri järeldus, et Netholder on osalenud maksupettuses, põhineb kogutud asjaolude analüüsil, ühelt poolt ei ole Netholder nimetanud ühegi väidetava alltöövõtja töötaja nime, kellele ta oleks Muuga Sadama territooriumile sisenemiseks luba taotlenud, samas on lube taotletud isikutele, kes loa kehtivuse perioodil on saanud tasu Töötukassast. Veel on Netholder vastuseks maksuhalduri küsimusele: Kes Torumees TÜH’st osales Töövõtulepingu nr 20090301 NHR punktis 3.3. nimetatud “Objekti töö planeerimist ja graafikuid puudutavatel koosolekutel”? 17.11.2010 vastanud: Jooksvad küsimused lahendati telefoni teel või platsi peal kohtudes. Väide TÜH Torumees esindajaga või töödejuhatajaga platsi peal kohtumise osas on vale, sest väidetavale TÜH Torumees esindajale V.Životnikovile ega ka juhatuse liikmele A.Lutsarile Muuga Sadama territooriumile sissepääsu luba ei ole taotletud. Nii V.Životnikovi maksumenetluses antud seletus, kui kohtumenetluses 15.05.2012 kohtuistungil antud ütlused on ebausaldusväärsed ega kinnita tehingute tegelikku toimumist Netholderi ja TÜH Torumees vahel. 12. Alltöövõtu kasutamisega seotud dokumendid: Seoses Torumees TÜH tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgituga väidab kaebuse esitaja, et lahtrisse „käesolev akt“ 0-de märkimise ja lahtrisse „jääk“ tööde maksumuse märkimise puhul on tegemist inimliku eksimusega. Tööde akteerimisel oli alltöövõtjatel blanketina kasutusel üks akteerimise vorm, mistõttu jäid tähelepanematusest akti sisse ebatäpsused ja osad lahtrid korrektselt täitmata. Kaebuse esitaja on jätnud täpsustamata, millistest alltöövõtjatest on jutt, ehk kes siis algselt sellise nö inimliku eksimusega akti koostas. Samuti ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et akti eesmärk ei ole kirjeldada konkreetse tulemuse jõudmiseks tehtud tööprotsesse, vaid üleantavat tööd kui lõppresultaati. Reaalselt tehtud tööde üleandmisevastuvõtmise aktis näidatakse tavaliselt ära, milliseid töid üle antakse ja vastu võetakse, eriti siis, kui lepingus endas oli tehtavate tööde nimetusi rohkem. Asjaolu kohta, et tehingu kasumlikkus Netholderi jaoks seisnes mitte niivõrd alltöövõtu kasutamise ja teenuse edasimüügist saadavas vahes, vaid teisaldatud üleliigse pinnase müügis, ei ole Netholder esitanud ühtegi sellist tõendit, mis seda kinnitaks. Maksuhaldur on kogunud asjas täiendavaid tõendeid vaidlusaluste tööde tegemise asjaolude selgitamiseks: 13. Deka Metall OÜ: kaebuse esitaja viitas juba eriarvamuses, et hinnates 10.03.2011 korralduses märgitud asjaolusid ja K. Blitšteini lakoonilist vastust, ei saa välistada, et K. Blitštein ei ole talle adresseeritud korralduse sisu ja küsimusi üheselt mõistnud. Ida MTK on maksuotsuses (lk 24-25) välja toonud kõik 10.03.2011 korralduses nr 12.2-3/6327-5 esitatud küsimused ning kahest esimesest küsimusest ilmneb selgelt, et küsimused esitati umbisikulises 9 vormis ning just Muuga sadama kaide nr 16A ja 17 rajamisega seotud täiteala ülekoormusliiva äraveo, ala planeerimise ning tihendamise kohta. K. Blitšteinilt saadud vastusest ilmneb üheselt, et Deka Metall OÜ ei ole kõnealuseid töid teostanud, vaid on teostanud antud territooriumil üksnes metallkonstruktsioonide lammutamist Netholderi tellimusel. K.Blitšteinilt saadud teavet kinnitab seejuures ka Netholderi juhatuse liige Raimond Kamm. Asjaolu, et Ida MTK ei ole K. Blitšteinile adresseeritud korralduses küsinud teavet Torumees TÜH kohta, ei oma asjas tähtsust, kuna maksuhaldurit huvitasid just konkreetne töö, selle tellija ning töö teostamise ja dokumentide vormistamisega seotud asjaoludega. Kaebuse esitaja etteheide: „Asjakohane olnuks ka Deka Metall OÜ-le saadetud korralduses uurida, kas viimane on üldse Muuga sadama kaide 16A ja 17 rajamisega seoses teinud pinnase- ja selle äraveoga seotud töid ning kas Torumees TÜH-ga on olnud lepingulisi suhteid.“ on alusetu, sest küsimus, kas Deka Metall OÜ tegi üldse Muuga sadama kaide 16A ja 17 rajamisega seoses teinud pinnase- ja selle äraveoga seotud töid, sisaldub põhimõtteliselt Ida MTK 10.03.2011 korralduse nr 12.2-3/6327-5 kõigis 14 punktis. V.Životnikovi poolt valeütluste andmine ei ole tõendatud üksnes K.Blitšteinilt saadud teabega, kuid samas kinnitab eelpoolnimetatud teave maksuhalduri seisukohta V.Životnikovi poolt antud seletuste ebausaldusväärsusest. 14. Krona OÜ: Krona OÜ (praegune ärinimi WG-Investeeringute OÜ) juhatuse liige Tarmo Raig (perioodil 10.10.2003 kuni 12.11.2009) andis maksumenetluses täiesti üheselt mõistetavaid ja selgeid vastuseid, mida ei saa mingil viisil tõlgendada, nagu ei oleks juhatuse liige üldse kursis Krona OÜ majandustegevusega. 17.03.2011 saadetud seletuses ütleb Tarmo Raig selgesõnaliselt: Minu ajal ei ole OÜ Netholder’iga ühtegi tehingut tehtud ja Muuga sadamast ei tea ma ka mitte midagi, ei teagi täpselt, kus see on. Kuni 05.11.2009.a. aastani ei soovinud Krona OÜ-lt mitte keegi rentida tehnikat Muuga sadama kaide 16 A ja 17 rajamisega seotud tööde teostamiseks ega millekski muuks… Mina ei sõlminud ega koostanud ega allkirjastanud Muuga sadama teemal ühtegi lepingut. Peale 05.11.2009.a. ei ole ma firmaga reg nr 10983660 ühtegi tehingut teinud ja enne seda aega ei ole Muuga sadamaga kokku puutunud. Kuni 05. novembrini 2009, millal firma osakute võõrandamine, dokumentide ja vara üleandmine toimus, ei tasunud nende tööde eest keegi, kuna neid töid keegi ei tellinud ega OÜ Krona ei teinud neid töid. Krona OÜ endise juhatuse liikme Tarmo Raigi seletusest nähtub, et Vladimir Životnikov andis maksumenetluses valeütlusi. 15. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri järeldust sellest, et Torumees TÜH ei omanud reaalset majandustegevust. Halduskohus nõustub selles osas maksuotsuse (lk 9
- jj)põhjendustega ega pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Halduskohus nõustub maksuhalduriga selles, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses tuvastanud, et kaebuse esitaja oleks väljamaksete eest ka tegelikult soetanud ettevõtlusega seotud kaupa või teenust. Kuna tulumaksu osas on maksuotsuse aluseks lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga (Torumees TÜH) ei ole leidnud kinnitust, on Netholderile TuMS § 51 lg 1 alusel õigesti määratud tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Kaebaja poolt esitatud Teede Laboratoorium OÜ 22.12.2011 kiri nr 125 on nii üldsõnaline ning ei ole koostatud konkreetselt vaidlusaluse teenuse osutamise kohta, esitatud kirja ei saa käsitleda ekspertarvamusena, kuna kirjast nähtuvalt on küsitud hinnangulist maksumust, mitte taotletud ekspertiisi teostamist. Ka ei tõenda kiri tehingute toimumist Netholderi ja TÜH Torumees vahel, seega ei tõenda eelnimetatud kiri ka Netholderi poolt TÜH-le Torumees teostatud väljamakse seotust ettevõtlusega. 16 Eeltoodu alusel on halduskohus seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10 Maksumenetluses kogutud tõendid ei kinnita kaebuse väidet kaebaja heauskse käitumise kohta. Vastupidi, vaidlustatud tehingu kohta kogutud tõenditest saab teha järelduse, et kaebaja oli teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning kajastas ebaõigeid andmeid teadlikult oma maksuarvestuses. Vaidlustatud maksuotsuse järelduste tõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega nagu oleks tehing Netholderi ja Torumees TÜH vahel mittetoimunuks loetud ainuüksi põhjusel, et Torumees TÜH-l puudus majandustegevus. Torumees TÜH majandustegevuse puudumine on olnud üksnes üheks asjaoluks, mis kinnitab tehingu mittetoimumist. Asjaolu, et kaup on olemas või teenust osutati, ei määra veel üheselt, et kaup või teenus on saadud arvel näidatud ajal või isikult. Maksumenetluses kogutud tõenditega on ümber lükatud eeldus, et kaebaja käitus heauskselt ning tõendamiskoormis on selles osas üle läinud kaebajale. Samas ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis näitaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluste alusetust. Selles olukorras loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse tehingu kaebaja raamatupidamisarvestuses kajastatud mahus ja isikuga ei ole tegelikkuses toimunud. MTA on õigesti tuvastanud maksueelise saamise ning määranud kaebajale täiendavalt käibemaksu ja tulumaksu. Tulumaksu määramisel on seejuures õigesti lähtutud põhimõttest, et maksustatakse ettevõttest vahendite väljaviimist ning ettevõtluse kuludena arvestatud tehingutega saadud teenuse ja kauba tegelikku maksumust. Halduskohus leiab, et Ida maksu- ja tollikeskuse 28.10.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6327-26 tühistamiseks ei ole alust ja kaebus jääb rahuldamata. 17. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 11