2-13-1332 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8. november 2013. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja num

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1 2-13-1332 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XXX(edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ (edaspidi kostja) vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXX pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja OÜ XXX (pankrotis) nõude summas 76078,16 eurot. Pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja nõude summas 60509,29 eurot. Hagejale ei ole teada kostja vastuväite esitamise põhjused. Hageja palub tunnustada tema nõuet OÜ XXX (pankrotis) pankrotimenetluses summas 76078.16 eurot (tl 1). Kostja vastus hagile ja täiendavad vastuväited
2. Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt ei olnud hageja oma nõudeavaldusele peale pearaamatu väljavõtte nõuet tõendavat dokumentatsiooni lisanud. Hageja nõudeavalduse aluseks on asjaolu, et hageja on võlgnikule üle andnud laenusid, mida ei ole tagastatud. Hageja ei ole esitanud andmeid laenude tagastamise tähtaegade kohta, mistõttu kostja hinnangul kokkulepet laenu tagastamise tähtaja kohta ei olnud. Seega on hageja laenulepingutest tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, so laenu üleandmist. Kohustuse täitmiseks vajalikuks ajaks võib hinnata ühe kalendrikuu (Riigikohtu otsus 3-2-1-42-09). Alates 31.12.2008 on hagejale laenusummasid osaliselt tagastatud. Esimeses järjekorras tuleb lugeda täidetuks esimesena sissnõutavaks muutunud kohustus. Kostja leiab, et sellest lähtudes on hageja nõudest 76078,16 eurot vaid nõue summas 15281,27 eurot aegumata, ülejäänud summas on hageja nõue laenu tagastamiseks aegunud. Arvestades, et nõudeavalduses nõuti aegunud nõude rahuldamist, esitas kostja 11.12.2012 nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja nõudele vastuväite (tl 30-35). KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, kuulanud ära pooled istungil, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4. Hageja nõue tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) §-st 106 lg 1, millest nähtuvalt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles.
5. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et 11.12.2012 toimus OÜ XXX (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus kostja kui võlausaldaja vaidlustas hageja kui võlausaldaja nõude summas 76078,16 eurot osaliselt, so summas 60509,29 eurot (tl 3-4, 12). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja on laenanud võlgnikule alates 2005.a. majandustegevuseks raha ning seisuga 13.09.2012 moodustas võlgniku poolt hagejale tagastamata laenusumma 76078,15 eurot (tl 33). Vaidlus on selles, kas hageja ja võlgniku vahel oli kokkulepitud laenu tagastamise tähtaeg ja kas sellest tulenevalt võis osa hageja nõudest olla aegunud, millises osas kostja esitas nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude suhtes vastuväite. Kuivõrd hageja ei olnud oma nõude tõendamiseks nõudeavalduse juurde laenulepingut lisanud, lähtus kostja eeldusest, et iga hageja poolt võlgnikule laenusumma muutus mõistliku aja jooksul, so ühe kalendrikuu möödumisel, sissenõutavaks (Riigikohtu otsus 3-2-1-42-09). Võttes arvesse võlgniku poolt laenusummade tagasimakseid ning 2 2-13-1332 VÕS § 86 lg 6 tulenevat järjekorda, et esimeses järjekorras täidetakse esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, tuleb lugeda enne 13.09.2009 tekkinud nõuded kogusummas 60796,89 eurot aegunuks, millises osas esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Aegumata on pärast 13.09.2009 antud laenude tagastamise nõue summas 15181,27 eurot, millises summas hageja nõuet tunnustati.
6. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana tõendina hageja ja võlgniku vahelise (omaniku) laenulepingu 22.12.2007, mille kohaselt hageja poolt võlgnikule antud laenude tagasimakse tähtaeg on 22.12.2010 ja millest tulenevalt laenust tulenevaid nõudeid ei saaks aegunuks lugeda (tl 10). Kuigi pankrotihalduri kinnituse kohaselt hageja nõudeavaldusele nimetatud laenulepingut lisatud ei olnud (tl 74-81), mistõttu kostjal oli õiguslik alus hageja nõude osaliseks vaidlustamiseks, võtab kohus arvesse, et Riigikohtu lahendist 3-2-1-97-01 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõuet, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, tõendada ka tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kui hageja on oma õigusi kasutanud pahatahtlikult ja sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul, siis võib seda tulenevalt

§-st 60 lg 4 arvestada kohtukulude jaotamisel. 7. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et hageja nõudeavaldus tuleb osas, milles kostja on seda nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud (60796,89 eurot) tunnustada. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus 8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ka tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-97-01.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3