) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lõikes 4 sätestatud asjaolusid.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hageja palus oma 19.11.2013.a hagist loobumise avalduses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ühtlasi kinnitas kostja oma 20.11.2013.a menetlusdokumendis et hageja ja kostja on sõlminud omavahelise kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt menetluskulud jäävad osapoolte endi kanda. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole 2 2-13-37830 tagastamiseks summas 50 eurot. Hageja on 02.07.2013.a tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele (viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „maksekäsu kiirmenetluse avaldus XXX OÜ vastu“) ja 25.09.2013.a on hageja tasunud täiendava riigilõivu summas 55 eurot (viitenumbriga 2900072123, selgitusega: „Tsiviilasi 2-13-37830 (XXX vs XXX)“). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners arvelduskontole XXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.