lg 1 volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Nimetatud sätte järgi piisab volituse tekkeks tahte avaldamisest esindajale. Vaidlust ei ole selles, et hilisemalt on XXX esindaja koosoleku läbiviijale oma volikirja esitanud. Seega oli esindajal tekkinud esindusõigus koosoleku pidamise ajaks vaatamata sellele, kas ta oli volikirja enne koosoleku algust esitanud. Hageja väitel ei olnud koosolek otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu seoses sellega, et korterites 36, 46 ja 59 elavad ühistuliikmed ei olnud esitanud KÜS § 5 lg 2 nõutud kirjalikku kokkulepet liikme õiguste teostamiseks. Vastavalt KÜS § 5 lg 5 kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele.
lg 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
lg 2 kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus on seisukohal, et KÜS § 5 lg 5 ja TsÜS § 83 lg 1 ning § 118 lg 2 kohaselt on koosoleku läbiviija õigustatud käsitama kohale ilmunud korteriomanikku ühistu liikmena ka siis, kui kaasomanikud ei ole esitanud ühistule kirjalikku kokkulepet ühitus liikmeks olemise kohta. Seega ei ole kostja koosoleku läbiviimisel eksinud ühistu liikmete määramisel. Toodud põhjustel leiab kohus, et kostja ei ole oluliselt rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Järgnevalt hindab kohus, kas esinevad alused koosoleku kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjades nr 2-10-37634 ja 2-10-54688 selgitanud, et KÜS § 15 lg 2 rikkumine ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ning kohaldamisele ei kuulu MTÜS § 24-1 lg 1, s.o tegemist ei oleks tühise üldkoosoleku otsusega, vaid kehtetuks tunnistatava otsusega MTÜS § 24 lg 1 järgi. Vastavalt KÜS § 15 lg 2 korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud koosolekul vastuväite selle kohta, et majandusaasta aruannet eelnevalt liikmetele ei saadetud. Protokolli kohaselt on hageja esitanud vastuväite üksnes päevakorrapunkti ja otsuse sõnastuse erinevuse suhtes. Seega on hageja kaotanud nõudeõiguse koosoleku otsustuse kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 lg 3 kohaselt. Isegi kui hageja sellise vastuväite oleks esitanud, tuleb märkida, et majanduskava muudatused võrreldes algselt välja saadetud majanduskavaga olid ebaolulised ega poleks kaasa toonud otsuse kehtetust. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.