) § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku 2-13-52832 õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei anta
lg 1 nimetatud juhtudel.
lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
lg 1 p 3 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara.
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
lg 2 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja pensionär. Igakuised sissetulekud koosnevad pensionist summas 342 eurot kuus. Muud tulud puuduvad. Taotlejal on Tallinnas kaks korterit ja Viljandimaal talukoht. Väärtpaberid ja muu oluline vara puuduvad. Mootorsõiduk on. Kohustusi krediidiasutuste ja muude võlausaldajate ees ei ole. Igakuised kulutused kuus on eluasemele summas 3 eurot. Toidule kulub ühes kuus 200 eurot, transpordiks 30-50 eurot, sidekuludeks mõni eurot, tervishoiule umbes 30 eurot ning muud vältimatud püsikulutused 19 eurot ühes kuus Viasat ja maamaks aastas 118 eurot. Kohus on teostanud järelepärimised kinnistusraamatusse ja krediidiasutustele ning tuvastanud, et taotleja on esitanud kohtule puudulikud andmed. Esiteks on taotlejal lisaks majandusliku seisundi teatises märgitud kinnisvarale veel üks korteriomand. Teiseks on taotlejal lisaks majandusliku seisundi teatises märgitud Swedbanki kontole ka teine Swedbanki konto ja konto koos hoiusega Versobankis. Kolmandaks saab taotleja lisaks pensionile ka igakuised üürimakseid (teatises märkimata jäänud pangakontole) summas 120 eurot märkega „XXX üür“. Neljandaks oli veel taotluse esitamise aja seisuga teatises märkimata jäänud Swedbanki pangakontol rahalisi vahendeid üle 2 000 euro. Viiendaks on taotlejal Versobankis tähtajalise hoiuse leping summale 7 802.45 eurot (loodud paar kuud enne taotluse esitamist), mille saab igal hetkel taotleja soovil lõpetada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, mistõttu on riigipoolse õigusabi andmine antud juhul põhjendamatu. Seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.