) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kuna hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alla miinimummäära, so 125,00 eurot kuus kummalegi lapsele, siis ei analüüsi kohus tõenditena esitatud kviitungeid erinevate kulutuste kohta /tlk 72-80; tlk 95-99/ . Samuti ei analüüsi kohus hagejate esindaja poolt tehtavaid kulutusi erinevatele järelmaksudele, kuna hagejad on esitanud nõude alla elatise alammäära. 5 Kohtuistungil võttis kostja õigeks, et hagejad elavad koos emaga. Kostja oli nõus maksma hagejatele kummalegi 75,00 eurot kuus /tlk 110/. Kostja palgatõendist nähtuvalt on kostja keskmine palk 596,38 eurot (bruto) /tlk 81/. Seega on kostjal piisavalt varalisi vahendeid, et tasuda hagejate kasuks igakuiselt elatist 125 eurot kummagi hageja kasuks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt J. S. hageja K. M. S. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o * kuni K. M. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * a igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus, ja kostjalt J. S. tuleb välja mõista hageja S. E. S. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o * kuni S. E. S. täisealiseks saamiseni, s.o kuni * igakuiselt 125,00 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2(125 x 9) = 2250 eurot. Menetluskulud 12. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.