tulenevalt Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejat, kes oli hooneühistu liikmeks, sai alates 01.01.2005.a liikmete hulgast välja arvata ainult hooneühistuseaduses sätestatud alustel ja korras. . Seega oli GÜ Jõekallas 08.05.2005.a. juhatuse otsus algusest peale vastuolus seadusega ja seetõttu tühine.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et käesoleva tsiviilasja menetlemist ei mõjuta Viru Maakohtu menetluses olnud tsiviilasi nr 2-05-16746 ( GÜ JÕEKALLAS hagi Y S vastu garaažiboksist väljatõstmiseks ja Y S hagi GÜ JÕEKALLAS vastu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks). Kohus jättis rahuldamata Y S (hageja) hagi GÜ JÕEKALLAS (kostja I) vastu juhatuse 08.05.2005.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei saa kohus mitu korda menetleda vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist samade pooltega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli ei olnud pooleks kostja II), sama esemega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli vaidluse esemeks juriidilise isiku organi otsuse kehtetus, praeguses tsiviilasjas liikmesuse kuuluvus) ega sama alusega (tsiviilasjas 2-05-16746 oli hagi aluseks juhatuse otsuse mittevastavus põhikirjaga, praeguses tsiviilasjas kehtiva käsutuse puudumine). Kohus leiab, et kuigi garaažiühistu juhatus võis 08.05.2005.a teha otsuse hageja ühistust välja arvata, ei olnud sellise otsuse tegemine ei olnud enam juhatuse pädevuses ning otsus oli vastuolus seadusega. Seega oli tegemist tühise otsusega, mis ei oma mingeid õiguslikke tagajärgi ning mida ei pea täitma. 5/7 2-11-17813 Kohus on käesolevas menetluses kõigi menetlusosaliste selgitustest tulenevalt tuvastanud, et hageja ei ole kuni käesoleva ajani kaotanud faktilist valdust oma omandi üle. III Kas hageja omandiõiguse tunnustamist takistab see, et kostja I võõrandas liikmesuse kostjale II, Y L ? Hooneühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt mõistetakse liikmesuse all hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid liikme õigusi ja kohustusi.
kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Hooneühistu liikmesus on ese, aga mitte asi.
lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel õigusele asja kohta sätestatut. Puuduvad õigusnormid, mis sätestaksid, et liikmesuse võõrandamisel või omandamisel kohaldatakse liikmesusele asja kohta sätestatut.
kohaselt antakse õigused ja kohustused üle üleandmise tehinguga (käsutustehing).
sätestab, et kui õigustamata isik on eset käsutanud, on käsutus kehtiv, kui selleks oli õigustatud isiku eelnev nõusolek; kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub tema poolt eseme käsutamine kehtivaks, kui õigustatud isik kiidab käsutuse heaks. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastas et kostja I, GÜ Jõekallas, kes hageja, Y S, liikmesust käsutas, ei olnud selleks õigustatud, kuna käsutuse esemeks olev õigus - GÜ liikmesus - ei kuulunud mitte kostja I-le, vaid hagejale. Kohus veendus, et asjas puuduvad täielikult tõendid, mis kinnitaksid Hageja eelnevat nõusolekut liikmesuse käsutamiseks või käsutuse hilisemalt heakskiitu. Kohus on seisukohal, et kostja I poolt sooritatud liikmesuse võõrandamine kostjale II ei ole seaduslik ega kehtiv tehing, tal puuduvad kehtiva käsutuse tagajärjed, mistõttu liikmesus ei ole kostjale II üle läinud. Siinjuures tugineb kohus tugineb lahendi tegemiselt ka Riigikohtu lahendite 3-2-1-110-11 p 14 ja nr 3-2-1-164-05 p 11 toodud seisukohtadele. Heauskse omandamise korral võib õigustatud isik kaotada oma õigused ka juhul, kui kehtiv käsutus puudub. Heauskne omandamine on võimalik kinnisasjade puhul asjaõigusseaduse § 561 alusel (tuginedes kinnistusraamatule), vallasasjade puhul asjaõigusseaduse § 95 alusel (tuginedes sellele, et asi oli võõrandaja valduses), Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 9 lg 2 alusel (tuginedes Eesti väärtpaberite keskregistrile). Seadus ei näe ette hooneühistu liikmesuse heauskset omandamist. See tähendab, et liikmesuse heauskne omandamine ei ole võimalik. Heauskse omandamise aluseks ei saa olla ka äriseadustiku § 34 lg 2, mis ütleb, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Esiteks ei reguleeri ÄS § 34 käsutustehinguid või juriidilise isiku aktsia, osa või liikmesuse omandamist. Teiseks ei ole hooneühistu liikmete nimekirja andmed registrikanded ÄS § 34 mõttes. Registrisse kantavad andmed on loetletud tulundusühistuseaduse § 8 ja hooneühistuseaduse § 4 lg
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.