p 1, 120 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Oleg Bogdanov eluk XXX, ik 37611130332, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, AS XXX, tehnik-operaator, varem kriminaalkorras karistatud 09.07.2012 Harju Maakohtu poolt
p 1,2 (kehtiv redaktsioon
lg 1 p 1,2) järgi vangistusega 7 aastat, karistus kustumata, vahistatud 27.10.2012.a Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, 311, 312, 313, 315. Tunnistada süüdi Oleg Bogdanov
p 1 järgi ja mõista karistuseks eluaegne vangistust,
järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista eluaegne vangistust. Vastavalt
lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.07.2012 otsusega 2 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 aastat 8 kuud ja 11 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõista eluaegne vangistus. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.10.2012.a kuni 15.01.2013.a. , s.o 2 (kaks) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva, ärakandmisele kuulub eluaegne vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates 03.05.2013.a. Välja mõista Oleg Bogdanovilt riigituludesse sundraha 800 eurot ja menetluskulud 4476,20 eurot (s.o ekspertiiside kulud 2225 eurot, kaitsjatasu 2251,20 eurot). Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 ASis SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber
Samuti tema kohe seejärel samas kohas peale kahtlustatavana kinnipidamist kell 14.30, olles konvoeeritud patrullpolitseinike poolt politseibussi, ähvardas sündmuskohale saabunud XXX poega XXX„kas sa said mida tahtsid?“ ja „sina oled järgmine“, mida XXXtajus reaalselt tapmisähvardusena ning tal oli sealsamas värskelt juhtunu ehk oma isa XXXtapmist arvestades piisavalt alust karta selle ähvarduse täideviimist, teades lisaks ka varasemalt O. Bogdanovi poolt oma õe XXXsuhtes toimepandud raske tervisekahjustuse tahtlikust tekitamisest. Kirjeldatud käitumisega pani Oleg Bogdanov toime XXXtapmisega või minimaalselt raske tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ehk
Süüdistatav Oleg Bogdanov ei tunnista end temale inkrimineeritavates kuritegudes süüdi. O. Bogdanov ei eita XXXvigastuste tekitamist, kuid on seisukohal, et pani toime provotseeritud tapmise. Samuti ei eita ta XXX öeldut, kuid leiab, et ei mõelnud midagi konkreetset. Kohtuistungil seletab O. Bogdanov, et XXX on teda korduvalt ähvardanud nii ise kui ka teiste isikute kaudu. 26.10.2012.a. ristmikel hakkas talle autoaknast näitama, et lõikab tal kõri läbi, ähvardas visata granaadi, solvas teda, nimetas teda värdjaks ja impotendiks, nimetas ta ema prostituudiks ja kärnkonnaks. Kuulis ähvardusi läbi avatud akna siis, kui ristmikel seisma jäid. Tema oli sellises emotsionaalses seisundis, ei teadnud, mida teha. Kui sõitis auto juurde ja nägi läbi autoakna, et XXX võttis kätte granaadisarnase eseme ja kavatseb midagi sellega teha. Tema jooksis XXX auto juurde, et granaat XXX ära võtta. Auto uks läks lahti, tekkis mingi rüselus, granaat kukkus tal käest välja ja siis noataolise esemega XXX lõikas talle sõrme. Ei mäleta momenti, mil ta kannatanut noaga lõi, see juhtus kõik nii kiiresti, refleksi tasandil. Lõi kõhu ja rinna piirkonda, ei lugenud mitu korda, ei tea. Läbi jope polnud vigastusi näha, nägi pärast. Pärast seda, kui nägi kannatanu vigastusi, palus kutsuda kiirabi. Auto juurest eemaldudes oma noa võttis kaasa, autos rohkem midagi ei puutunud, ust kinni ei pannud. Emotsionaalset seisundit sel ajal on raske seletada, tundis erutust, käed värisesid. Samal ajal oli selline tunne, et lõpuks sai see õudus läbi ja võib nüüd rahulikult vanglas istuda. Kohtueelsel uurimisel on O. Bogdanov seletanud, et nägi XXX autot ning otsustas temale järgi sõita, et rääkida pojast. Tundis tugevat psühholoogilist erutust, kuna ei teadnud, millest temaga juttu alustada. Kontrollis ennast väga halvasti, läks auto juurde ning lõi XXX noaga. Ta ei mäleta kõike ega oska juhtunut kirjeldada. Kannatanu XXX ütlustes nähtub, et kooselu süüdistatavaga lõppes peale tema tulistamist 27.07.2011.a. Peale tulistamist ei kohtunud isiklikult. Tema isa XXX ja Oleg Bogdanov said halvasti läbi. Halbade suhte põhjuseks oli see, et Oleg Bogdanov käitus tema suhtes halvasti, isa nägi ja teadis sellest. Isa püüdis mitte sekkuda. Kui tema oli veel haiglas, siis Oleg Bogdanov helistas tema isale mobiilile ja isa ütles, et ei taha Oleg Bogdanoviga suhelda ning katkestas kõne. See oligi kogu suhtlemine. Teab, et isa ei võtnud Oleg Bogdanoviga ühendust aga Oleg Bogdanov võttis isaga küll ühendust. Oleg Bogdanov pöördus mitmel korral tema isa poole vahetult peale tulistamist ja hiljem ning nõudis oma asju. Kuna isa ei soovinud Oleg Bogdanoviga isiklikult kohtuda, siis palus oma sõbral sellega tegeleda. 4 Tema isa oli väga intelligente, tark inimene ja vihkas ebaõiglust. Isa oli emotsionaalne, kuid kunagi ei teinud midagi, mis võiks olla karm, oli väga õiglane inimene. Erialalt ja hariduselt oli ta sõjaväelane. Hiljem hakkas töötama firma tegevusjuhina ja juhatuse liikmena. Oleg Bogdanov on laiskvorst, kes alati otsib kedagi teist, keda süüdistada oma tegude eest. O. Bogdanov näib rahulik, kuid tegelikult naudib agressiivseid stseene ja vägivald annab talle jõudu. Vaatas tihi filme, kus on vägivald, tapmine, vägistamine ja mängis arvutis sõjamänge, kus oli tulistamine, tapmine. 26.10.2012 XXX viis autoga tema lapse lasteaeda, peale seda tema tööle ning seejärel läks tööle või emale järgi. Lõuna paiku või natuke hiljem helistas ema, kes oli äärmiselt ärritunud ja ütles, et Oleg Bogdanov pussitas isa. Ta helistas isale, kuid isa ei vastanud. Siis helistas emale, kellelt kuulis, et isa suutis öelda, et sureb ja käskis hoolitseda tema ja teiste eest. Oleg Bogdanov teadis kus tema isa töötas, kuna nad olid koos isa töökohas käinud. Tema isal oli seal kindel parkimiskoht. Peale vahistamist eelmise aasta sügisel on Oleg Bogdanov temale 2 korda kirjutanud. Esimeses kirjas O. Bogdanov vabandas oma tegevuse pärast. Teise kirja keegi teine kirjutas O. Bogdanovi nimel. Kirjas küsiti kas ta on mõelnud oma edaspidise elu üle ja kas ikka soovib olla oma endisel seiskohal, kuna tema isa ei saanud sama seisukohaga elada. Selles oli kirjas, et ta muudaks seisukohta, külastaks O. Bogdanovit ja teeks nii, et O. Bogdanov poleks süüdi, saaks kõige rohkem tingimisi karistuse ja siis saab tema vend elada. Kirjad andis politseile. Konkreetseid konflikte isa ja Oleg Bogdanovi vahel ta ei ole näinud. Kui Oleg Bogdanov hakkas peale tulistamist, siis kui tema oli koomas, oma asju nõudma siis isa oli vastanud rangelt. Isa ei soovinud O. Bogdanoviga kohtuda. Varem oli isa teinud O. Bogdanovile etteheiteid seoses sellega, et viimane ei töötanud. Isa külastas neid üks või kaks korda nädalas, vahest ka harvem. Konfliktid O. Bogdanoviga tekkiksid mõni kuu pärast korteri ostmist. Terve 2011 aasta oli juba selline, et tahtis lahus elada ja lahutada ning ütles seda O. Bogdanovile, kes hakkas ähvardama surmaga ja lubas tema perele midagi teha. Tema suhtes on O. Bogdanov varem vägivalda kasutanud. Matusekulud olid tal summas 2200,05 eurot, kuid arved on summas 2035,25 eurot. Ohvriabi hüvitist maksti 448 eurot, siis jääb hagi 1587,25 eurot. Kannatanu XXX ütluste kohaselt oli XXX tema isa. Oleg Bogdanov on õe endine abikaasa. XXX ja Oleg Bogdanovi omavahelised suhted olid veidi pingelised, kuna O. Bogdanov ei töötanud, ei üritanud kodus aidata. Peale XXXtulistamist isa ei tahtnud Oleg Bogdanoviga üldse suhelda. Oleg Bogdanov üritas tema isale pärast XXXtulistamist helistada, kuid isa ei tahtnud suhelda. O. Bogdanovile asjade õleandmist arutati asjad kaitsja vahendusel. Hiljem anti asjad üle isa sõbra kaudu. Tema ei suhelnud O. Bogdanoviga mitte eriti tihti. Viimased paar aastat ei olnud nad kohtunud O. Bogdanov helistas temale korduvalt õe haiglas viibimise ajal, kuid ta katkestas kõne. Ta ei tundnud O. Bogdanovit lähemalt, kui talle jäi mulje, et tegemist on kadeda ja ahne inimesega, kes tundis huvi sõjamängude ja relvade vastu. Isa mainis, et pärast esimest kohtuasja olid koridoris mingid ähvardused, kuid ei täpsustanud nende sisu, öeldes, et olid mingid mõttetud ähvardused. Isa ei võtnud O. Bogdanovi ähvardamist tõsiselt. 26.10.2012.a. oli ta abikaasaga Tallinnas. Nad sõitsid Stafit tööriiete kauplusesse Katusepapi tänaval. Helistas ema, kes oli väga erutunud ja ütles, et Oleg Bogdanov justkui pussitas isa, kes ei jõudnud teha midagi. Kuna nad olid 700 meetri kaugusel isa töökohast, siis sõitsid kohe isa töö juurde Peterburi teel. Seal ta nägi, kuidas isa viiakse kanderaamiga majast välja kiirabiautosse. Politsei kahjuks ei lasknud teda isa juurde. Kuskil 10 minuti pärast toodi välja Oleg Bogdanov, kes naeratusega ütles talle, et said mida tahtsid, sina oled 5 järgmine. Samal ajal osutas käega tema ja tema naise suunas. O. Bogdanov oli nendest sel hetkel 3 meetri kaugusel. Siis O. Bogdanov paigutati politseiautosse ja autos näitas temale keskmist sõrme. O. Bogdanovi sõnadesse suhtus ta kui otsesesse ähvardusse. Kaks korda Oleg Bogdanov ähvardas, et teeb midagi ja mõlemad ähvardused viis täide. Oleg Bogdanovil nägi sidet käel värsket sidet. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 26.10.2012 pärastlõunal oli ta kontorist väljumas, et minna töökotta, mis asub üle hoovi. Trepil olles nägi ta rüselust ühe auto juures, mis oli teise auto poolt kinni pargitud. Kinni pargitud oli hõbedane universaalkerega Ford ja teine oli halli värvi sedaan, kas Citroën või midagi muud. Fordi juhi uks oli avatud, üks meesterahvas oli autost väljas, teine autos sees. Väljas olev mees kummardunud auto ukse juurde tegi intensiivseid lööke käega autos istuva mehe suunas. Läbi autoklaasi oli näha, et autos olev mees proovis eemalduda juhikohalt kõrvalistuja kohale ilmselt selleks, et vältida ründaja lööke. Sel momendil oli tema 15-20 meetrit sõiduautost. Ta vilistas kõvasti, kuid selle peale ei reageerinud kumbki. Ta vilistas ja lähenes autole, siis rüselus lõppes. Ründaja oli natuke eemaldunud. Autos olnud mees väljus longates ja hoides külje pealt kinni ning liikus vaevaliselt mööda Peterburi tee 34 maja seina äärt karjudes vene keeles appi. Ründaja jäi rahulikult auto juurde seisma. Tema küsis, mis toimub ja ründaja ütles suure aktsendiga eesti keeles, et see on perekonna vaheline tüli. Ründaja seisis rahulikult ilma eriliste emotsioonideta. Ründajal oli käes terariist. See tundus olevat pika teraga musta värvi. Ründaja käel ja terariistal oli veri. Kui tema lahkus, jäi ründaja auto juurde ootama. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta 26.10.2012 tööl patrullpolitseinikuna. Kella 14:22 ajal oli väljakutse Peterburi teele seoses haavatud mehega. Kohale jõudes läksid maja trepikotta, kus esimese korruse põrandal treppide juures nägi vanemat meesterahvast, kes oli maas selili, hoidis kõhust kinni, kõhu piirkond oli verine. Parema jala kubeme piikonnast olid teksapüksid verised. See mees karjus, oigas, et on valus ja palus valuvaigistit. 1,5-2 meetrit eemal seisis rahulikult süüdistatava vaatas kannatanut. Süüdistatav ei üritanud põgeneda. Tema juuresolekul süüdistatav ei öelnud kannatanule midagi. Süüdistatav ütles neile, et lõi kannatanut noaga, kuna kannatanu oli süüdistatava ja ta naise pereelu ära rikkunud, segas vahele ja ei lasknud neil rahulikult elada. Samuti ütles, et oli kannatanu pärast juba saanud 7 aastase vangistuse ja kaotada nagunii enam midagi polnud. Oleg Bogdanov oli nende juuresoleku ajal täiesti rahulik. See oli imelik, et inimene, kes oli teisele niiviisi liiga teinud, suutis end nii rahulikult ülal pidada. Süüdistatava parema käe sõrmed oli vigastatud ja käsi. Peale seda kui süüdistatav ütles, et pussitas kannatanut, pani ta süüdistatavale käerauad. Esialgu jäi süüdistatav sinna tema paarimehe järelevalve alla, kuna kiirabi esimene brigaad palus tal aidata kannatanut kanderaamile tõsta. Kui nad konvoeerisid süüdistatavat politseiautoni, siis nad möödusid kannatanu pojast, kes seisis paari meetri kaugusel kui nad möödusid. Kannatanu poeg küsis süüdistatavalt: „ Kas said mis tahtsid?“. O. Bogdanov vaatas talle otsa ning ütles, et sina oled järgmine. Naeratust süüdistatava näol ta kindlasti mitte ei näinud. Tema meelest oli süüdistatava nägu kogu aeg tuim ja emotsioonitu. Pani teda imestama, kuidas isik saab nii rahulik olla. Kannatanu poeg oli üllatunud sellest lausest ning ärritus ja palus, et nemad fikseeriksid need sõnad. Süüdistatav ütles, et lõi noaga, mille viis tagasi oma autosse. Auto uksed olid lukus. Nuga oli kas juhiistmel või kõrvalistmel ajalehtede või reklaambrošüüri vahel. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli XXX tema elukaaslase isa. Oleg Bogdanov on tema elukaaslase õemees. Oleg Bogdanoviga on kokku puutunud alates 2009.a. O. Bogdanov 6 polnud eriti suhtlusaldis ja nad ei puutunud palju kokku. O. Bogdanov mängis arvutimänge, mis olid seotud relvade, tulistamistega. XXX oli intelligentne inimene. Enne seda juhtumit XXX XXX pole kunagi Olegi kohta midagi halba öelnud. Peale X tulistamist XXX ja Oleg Bogdanovi vahel mingeid suhteid polnud. Isa muretses tütre pärast, kuna nad ei teadnud, kas X jääb ellu ja isa tegeles advokaadiga oma tütrele. Raskelt elas üle seda situatsiooni. Pärast X tulistamist oli O. Bogdanov ähvardanud XXX tappa. Pärast kohtuistungit XXX tulistamise asjas tuli XXX nende juurde ja ütles, et päras kohtuistungit neid veidi ähvardati, kuid konkreetseid sõnu ei öelnud, kuna ei tahtnud neid närvi ajada. 26.10.2012.a. nad sõitsid elukaaslasega poodi, mis asus XXX töökoha lähedal. Helistas XXX ja kuna ta oli roolis, siis andis toru Pavelile. Pavel ütles, et ta keeraks kohe teele, kus töötab isa, kuna Oleg pussitas isa. Isa helistas emale ja jõudis temaga hüvasti jätta. Kui nad kohale jõudsid, paigutati XXXjuba kiirabiautosse. Kaks politseinikku tõi käeraudades O. Bogdanovi kiirabiauto juurde, kus ka nemad seisid. Pavel hakkas rääkima, et O. Bogdanov tappis tema isa. Siis O. Bogdanov külmavereliselt pöördus naeratusega nende poole, näitas nimetissõrmega tema elukaaslase poole ja ütles, et elukaaslane saab olema järgmine. Siis näitas ka näpuga tema suunas. Pavel küsis politseinikelt, kas nood kuulsid, et O. Bogdanov ähvardas ning politseinik vastas jaatavalt. Tema oli ka hirmul, kuna O. Bogdanov on kõik oma ähvardused teoks teinud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli XXX tema abikaasa ja Oleg Bogdanov väimees. Abikaasa ja väimees said läbi normaalselt. Tema arvates XXX oli väga taktitundeline inimene ega sekkunud tütre ja väimehe ellu. Loomulikult muutus XXX ja Oleg Bogdanovi omavahelistes suhetes midagi pärast X tulistamist midagi. Algul nad ootasid, kas X jääb ellu või mitte. Kirurg ei andnud mingeid lootusi. Ta korduvalt rääkis Olegiga ja sai aru, et midagi juhtus, mida O. Bogdanov ise ei tahtnud. Pärast seda, kui X jäi ellu ja O. Bogdanov sai nii range karistuse ütles abikaasa talle, et nemad ka on mingil määral süüdi selles, mis juhtus X ja X mehe vahel, kuna seda poleks olnud, kui X poleks kohtunud Olegiga. Abikaasa oli niivõrd hästi kasvatatud inimene, et ta pole kuulnud, et Aleksei oleks mingeid sõnu kasutanud ja kahetses, et selline juhtum aset leidis. Aleksei oli hästi kasvatatud inimene, kuidas ta võiski midagi öelda. Pärast tütre tulistamist ei ole ta O. Bogdanoviga kokku saanud. Telefoni teel on suhelnud. Rääkisid sellest, kas X saab O. Bogdanovile andeks anda. XXXei rääkinud talle midagi ähvardustest Oleg Bogdanovi poolt. Oleg Bogdanovi huvidest või hobidest teab seda, mida ka kõik teised teadsid – arvutimängud, mis olid kahjuks agressiivsed. Temal on olnud Oleg Bogdanoviga juttu teemal kuriteod ja karistused Eestis, kuid see oli enne juhtumit Veeraga. O. Bogdanov rääkis pikalt, kuidas oskab vanglas ellu jääda. Samuti seda, et on juhtumeid, kus näiteks peretüli on lõppenud naise surmaga ja selle eest antakse tingimisi karistus. Kui tal olid O. Bogdanoviga telefonikõned pärast X tulistamist, siis midagi kindlasti Oleg Bogdanov Aleksei Sorokinist nendes kõnedes rääkis. Ta ei saa täpselt öelda, kuid võib-olla rääkis, et ei saa Alekseile andeks anda. Viimati kuulis abikaasa häält 26.10.2012.a. Tavaliselt abikaasa helistas talle päeva jooksul korduvalt ja tundis huvi, kuidas tal läheb. Sellele päeval abikaasa helistas kolmandat korda umbes poole kolme paiku, ja ütles: „Mind pussitas Oleg. Hoia ennast, X ja X !“. Seejärel kõne katseks. Tema muidugi ei uskunud. Ta helistas ise abikaasa, kes ka võttis kõne vastu ja ütles: „X, ma suren“. O. Bogdanov pole teda kunagi ähvardanud. Ta kardab kahjuks väga Oleg Bogdanovit. Pärast esimest juhtumit ei kartnud, kuna arvas, et see oli juhuslikku laadi. Tütar jäi invaliidiks, kuigi see väliselt näha ei ole, kuid tegelikult tõsiselt. 7 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat aastast 1992.a. Tunneb süüdistatavat hästi, kuna nad õppisid koos. O. Bogdanov on väga rahulik ja tasakaalukas inimene. Ta ei kuulnud kunagi, et O. Bogdanov tõstaks häält või oleks konflikti tekitanud. Viimasel ajal O. Bogdanov otsis tükk aega tööd ning lõpuks leidis töö X. Viimasel ajal häirisid O. Bogdanovit tõsiselt kannatanu poolsed ähvardused. Peale seda, kui, kui O. Bogdanov tulistas oma naist ja palus temal aidata korterist kätte saada isiklikud asjad, helistas ta O. Bogdanovi juuresolekul hukkunule. O. Bogdanov palus teda sellepärast, et jutuajamist ei tule, kuna kannatanu oli agressiivne Olegi suhtes. XXX kohtunud ei ole. Rääkis XXX üks kord telefoni teel ning XXX ütles, et on sõjaväelane, teda on õpetatud inimesi tapma ja ta saab O. Bogdanovi ka vanglas kätte. O. Bogdanov kuulis seda juttu ja hakkas kartma. Ta ei tea, kas see oli esimene selline ähvardus kannatanu poolt või oli kannatanu ka varem ähvardanud. O. Bogdanov ütles, et kannatanu ähvardas ka tema ema. Ta ei mäleta, kas O. Bogdanov on hiljem rääkinud temale kannatanu poolsetest ähvardustest, Oleg Bogdanov on inimene, kes hoiab kõik endas sees. O. Bogdanov kahetses abikaasa suhtes toime pandud kuritegu ja oli valmis ka karistust kandma. Ta ei ole O. Bogdanovit pärast tema abikaasaga juhtunut kordagi autoroolis näinud. O. Bogdnov näitas temale nuga, mille oli ostnud enesekaitseks. Samuti rääkis, et oli ostnud ka teise noa, kuid seda ei näidanud. O. Bogdanovi asjad saadi kätte advokaadi vahendusel. Ta ei tea, kes asjad üle andis. Tema pole hukkunut kunagi näinud, kuid rääkis telefoni teel üks kord. Kõikidest ähvardustest teab ta süüdistatava sõnade järgi ja ka süüdistatava ema sõnul. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tundis ta XXX umbes 15-20 aastat. Nad olid parimad sõbrad ja XXX usaldas teda täielikult. XXX ei joonud ega suitsetanud. Nad veetsid tihti koos aega ja talle ei meenu juhtumeid, kui suhtluses inimestega XXX oleks kedagi ähvardanud. Tegemist oli väga rahuliku inimesega, kes mitte kunagi ei ähvardanud. Peale tütrele kehavigastuste tekitamist palus XXX kaks korda, et tema viibiks asjade üleandmise juures. XXX ei tahtnud arusaadavatel põhjustel O. Bogdanoviga kokku saada. Kõige huvitavam on see, et XXX pole kunagi midagi halba O. Bogdanovist rääkinud. Ütles lihtsalt et ei suuda Oleg Bogdanoviga ise kokku saada. Ekspert XXX ütlustest nähtub, et ta jääb ekspertiisiaktid kajastuva arvamuse juure. Välistab, et inkrimineeritava kuriteo toimepanemise afektiseisundi esinemise. ajal oleks olnud füsioloogilist afekti, muud afekti, rääkimata patoloogilisest afektist. Uuritav oli kindlasti ärritatud, erutatud, kuid see pole füsioloogiline afekt. Kui on konflikt inimeste vahel, on emotsionaalsus ja ärritatus kõrgendatud. Uuritav on kriitiliste hinnangute suhtes äärmiselt tundlik, reageerib üle. Need on kauakestvad püsivad tunded, mis näitabki uuritava hoiakute rigiidsust, jäikust. Uuritavale on omane emotsionaalne paindumatus, samuti madal kriitikavõime. Uuritava empaatiavõime ei ole küllaldane ning talle on omane lahendada olukordi vägivallaga. Uuritav avaldas et nad võiksid fikseerida afektiivse mälukaotuse ning siis saaks kergema karistuse. See oli täiseti rahulikult öeldud. Samuti avaldas, et ei kahetse XXX tapmist. 26.10.2012.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldav koht asub Tallinnas Peterburi teel asuvas büroohoonete kvartalis. Ehitised nr 34/4 ja 34 asuvad vastakuti, nende vahel asub tõkkepuu, mis vaatluse momendil asub avatud asendis. Aadressil Peterburi tee 34/4 asub kollast värvi kolmekorruseline maja, mille peaukse ees väike estakaad koos trepiastmetega. Estakaadil lume kihi all on märgatavad verekahtlased määrdumused, mis viivad Peterburi tee 34/4 maja parempoolse nurga ümber maja taha hoovi 8 suunas. Fuajees põranda plaatidel ja porimattidel, esimesel ja teisel trepiastmel on nähtavad verekahtlased täpikujulised vedelad määrdumused. Põrandal, valveruumi ja trepi vahelisel alal laiali määritud verekahtlane määrdumine. Vasakpoolsel metallist trepi käsipuul verekahtlane nire. Hoovipoolse ukse liblikalukustuse kohal ja sama ukse vasakpoolse uksepiida juures seinal elektrilüliti kõrgesel on samuti verekahtlased määrdumused. Maja 34/4 küljel kiirabiautos asub XXX surnukeha. Käed, käelabad, nägu, rind, kõht ja parem jalg puusa piirkonnas on rohkesti määrdunud verega. Surnukehal vaatlusel avastati torke-lõikehaavad: rinna-ja kõhupiirkonnas vähemalt 7, parema kubeme piirkonnas 1 ulatuslik torke-lõikehaav, vähemalt üks paremal käel küünarnuki piirkonnas, vähemalt kaks ulatuslikku haava vasakul käelabal. Hoovis asuvad parkimiskohad. Maja nr 34/4 ja 34/5 fassaadidel asuvad valvekaamerad, mis on suunatud büroo hoonete kvartalisse sissesõidu poole. Vaatluse ajaks on hoovi pind kaetud lumekihiga ja jalatsijäljed ei ole eristatavad. „Express Post" kontori akende ees asuval parkimiskohal sildikesega „Log it" seisab töötava mootoriga halli värvi universaal kerega s/a Ford Focus r/n-ga XXX. Vaatluse ajal kõik autouksed on kinni. Ford Focuse taga seisab väljalülitatud mootoriga halli värvi s/a Renault Clio r/n-ga XXX sellisel viisil, et takistab Ford Focusele parkimiskohalt väljasõitu. Vahemaa Ford Focuse tagumise stange ja Renault Clio parempoolse (reisija) esiukse vahel on 0,5 m. S/a Renault Clio kapotil, mõlema esitulede all, esitangi peal, parempoolse esiratta ilukilbil on märgatavad lume kihi all nirekujulised verekahtlased määrdumused (I kd tl 71-103). 01.11.2012.a. sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldakse Tallinnas aadressil Pärnu mnt 139 territooriumil asuvaid sõiduautosid Ford Focus r/n XXX ja Renault Clio r/n XXX. Sõiduautodelt Renault Clio (millega saabus sündmuskohale Oleg Bogdanov) ja Ford Focus (millega saabus sündmuskohale XXX) leiti kuriteojälgi, sh veremäärdumisi, samuti Renault Clio põrandalt leiti ja võeti ära verekahtlase määrdumisega tääknuga (II kd tl 1-28). 21.12.2012.a. surnu ekspertiisiakti nr 662 eksperdiarvamusest nähtub, et XXX surmapõhjus on kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad rindkere eespinnal ja kõhul koos vahelihase, maksa, aordi, alumise õõnesveeni, mao, peensoolekinnisti, peensoolelingude ja suure rasviku vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). Tallinna Kiirabi kiirabikaardi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse reanimobiili kaardi andmetel saabus surm 26.10.2012 kell 15.12 (kliinilise surma eeldatav aeg 26.10.2012 kell 14.37, surmlõpe fikseeriti 40 minutilise edutu elustamisvõtete rakendamise järgselt). Peale surma põhjustanud (eksperdiarvamuse punktis nr 1 loetletud) vigastuste esinevad XXX laibal veel pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad paremal pool rindkere eespinnal (haav nr 1), vasakul küünarvarrel, parema reie välisküljel ja paremal pool häbeme piirkonnas ning hulgalised lõikehaavad (kokku 7 haava) vasakul labakäel, nahakriimustus vasakul põlvel ning värsked nahaalused verevalumid parema labakäe selgmisel pinnal ja parema küünarliigese sirutuspinnal. (II kd 29 – 53). 14.01.2013.a. surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi akti nr 16 ja 07.01.2013.a. meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akti nr 29 eksperdiarvamusest nähtub, et XXX laibal sedastatud torke-lõikehaavad võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud torke-lõikevahendiga. XXXvõis vähemalt 10-15 minutit tunda suurt valu (II kd tl 55-63). 23.11.2012.a. DNA ekspertiisiakti nr. 12E-GE1176 eksperdiarvamusest nähtub, et sündmuskohalt Oleg Bogdanovi kasutuses olnud sõiduautost Renault Clio leitud tääknoalt teralt ja noa käepidemelt leiti XXX ja Oleg Bogdanovilt pärinevat bioloogilist materjali (II kd tl 64-69). 9 15.11.2012.a. isiku ekspertiisiakt nr 244 eksperdiarvamusest nähtub, et 26.10.2012 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Oleg Bogdanovil tuvastati lõikehaav paremal II sõrmel. 01.11.2012.a. kohtuarstlikul läbivaatusel Oleg Bogdanovil tuvastati õmmeldud lõikehaav paremal II sõrmel, imendumisfaasis nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel ja säärel ning paranemisjärgus punktikujuline torkehaav paremas küünarlohus. Lõikehaav paremal II sõrmel asub oma käele saadavas piirkonnas ning ei ole välistatud, et võis olla tekitatud iseendale. (II kd tl 71-74). SA PERH EMO patsiendikaardist 66772 nähtub, et Oleg Bogdanovil tuvastati 26.10.2012.a. kell 15.18 toimunud arstlikul läbivaatusel parema käe II sõrmel lahtine haav (II kd tl 76) Asitõendite – Oleg Bogdanovilt peale kinnipidamist äravõetud jope, kampsuni, teksapükste ja kingade – vaatlusprotokollist nähtub, et kõigil nimetatud esemetel on leitud luminooliga töötlemisel veremäärdumisi (II kd tl 77-103). Asitõendite – tapetud XXX äravõetud jope, kingade, vesti, triiksärgi, maikasärgi, teksapükste ja bokserite – vaatlusprotokollist nähtub, et kõigil nimetatud esemetel leiti erinevate vigastusi ja veremäärdumisi (II kd tl 104-157). 02.11.2012.a. vaatlusprotokollist nähtub, et Oleg Bogdanovilt äravõetud märkmikusse on kirjutatud XXXkasutuses oleva sõiduki reg.nr ja XXXtöökoha aadress, samuti on vaadeldud rendileping Oleg Bogdanovi poolt sõiduki Renault Clio reg.nr-ga XXX rentimiseks (III kd tl 1-17). 05.12.2012.a. asitõendit vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldavateks esemeteks kannatanu XXXpoolt välja antud 2 kirja, millest üks sisaldab ähvardusi (III kd tl 18-23, 2428). Asitõendi – mõrva toimepanemisel kasutatud noa – vaatlusprotokollist nähtub, et noa üldpikkus on 290 mm. Käepide valmistatud mustast kunstmaterjalist, mõõtmetega 122 x 28 x 25 mm. Noatera pikkusega 165 mm, noatera maksimaalne laius 22 mm. Lõikeserv kahepoolse teritamisega. Noaselg sirge, natuke ümardunud servadega, paksusega 5 mm, kitseneb otsa suunas, noaots terav. Noatera ja -käepideme vahel ovaalne piirile mõõtmetega 50 x 20 x 3 mm. Nuga kaetud hallikasrohelise määrdumusega (I kd tl 254). Asitõendi– Peterburi tee 34 büroohoonete kvartalis asuvate turvakaamerate salvestuste – vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 29.10.2012.a. saadud 1-1 CD plaadil olevad failid 26.10.2012.a kella 14:17-14:37 vahel Tallinnas Peterburi tee 34 büroohoonete kvartalis asuvate turvavideokaameratega tehtud videosalvestused. Videosalvestused kajastavad süüdistatava tegevust (III kd tl 64-100). Jälitusprotokollist nähtub, et telefoniline suhtlus Oleg Bogdanovi ja XXXvahel puudus alates 2011.a. novembrist. Oleg Bogdanov on küll korduvalt telefoni teel suhelnud XXXabikaasa XXX , kuid sedagi viimati 22.12.2011.a. (III kd tl 35-37). Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 17.12.2012.a. teatisest nähtub, et X XX on makstud Põhja Pensioniameti Tallinna büroo otsusega nr. 324/2 XXX matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 448,00 eurot (I kd tl 69-70). Oleg Bogdanovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et 26.10.2012.a. kell 14:30 peeti Oleg Bogdanov Tallinnas, Peterburi 34/4 kinni kahtlustatavana
Oleg Bogdanov avaldab punktis 10, et panin toime provotseeritud tapmise
06.01.2013.a. statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 12E-KKS007 eksperdiarvamusest nähtub, et Oleg Bogdanov ei põe vaimuhaigust, ei ole nõrgamõistuslik, tal ei esine muud psüühikahäiret, mis põhjustaks võimetust oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Oleg Bogdanov oli talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal 26.10.2012.a. ja on praegu võimeline aru saama oma tegudest ja neid vastavalt sellele juhtima. Oleg Bogdanov oli talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal 26.10.2012.a. süüdivusseisundis. 10 Oleg Bogdanovil ei esine vaimse tegevuse või isiksuse arengu häireid. Oleg Bogdanovi individuaal-psühholoogilisteks iseärasusteks on enesekesksus, kõrgenenud enesehinnang ja vähene kriitikavõime oma tegude suhtes. O. Bogdanov on negatiivsete ja kriitiliste hinnangute suhtes äärmiselt tundlik ja tekkinud negatiivsed ning emotsionaalselt küllastunud elamused on kauakestvad, samuti on tema tõekspidamised ning hoiakud raskesti või üldse mitte korrigeeritavad. Oma negatiivseid emotsioone väljendab Oleg Bogdanov tavaliselt jõuliselt, tekivad vihatunded, ka agressiivsus. Uuritav on vähese empaatiavõimega, kauakestvate negatiivsete emotsioonidega (viha), andestamatu. Õigustab oma teguviise ja peab ennast ohvriks. Oleg Bogdanov oli võimeline, arvestades tema psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid. Oleg Bogdanov ei olnud talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel füsioloogilise afekti või muus emotsionaalses seisundis. Oleg Bogdanov ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. (III kd tl 101-113). Harju Maakohtu 09.07.2012.a. otsusest kriminaalasjas 1-12-3016 nähtub, et Oleg Bogdanov on süüdi tunnistatud
kella 01.20 ajal oma elukohas tulistas oma nimele registreeritud tulirelvast – 38-kaliibrilisest revolvrist Rossi-851 – kolmel korral oma abikaasa XXX(XXX) suunas, põhjustades temale kõhuõõnde tungiva lasuvigastuse koos maksa parema sagara, jämesoole, mao, kaksteistsõrmiksoole, kõhunäärme ja vasaku neeru vigastusega, s.o. eluohtliku tervisekahjustuse, mis põhjustas XXX(XXX) ka püsivaid tervisehäireid, mistõttu tervisekahjustuse kestus on pikaajaline ehk rohkem kui 4 kuud (raske kehalise haiguse tunnus), mille eest teda karistati vangistusega 7 aastat, millest ärakandmisele kuulub vangistus 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva. (III kd tl 41-50). Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid kogumis leidis, et O. Bogdanovi süü on leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist. Vaidlust ei ole selles, et O. Bogdanov 26.10.2012.a. Tallinnas, Peterburi tee 34/4 maja juures tekitas XXXhulgaliselt torke-lõikehaavu. Süüdistatav ei eita XXXkorduvat noaga löömist Turvakaamerate salvestisest ja vaatlusprotokollist nähtub, et XXXjuhitud sõiduauto järel liikus O. Bogdanovi juhitud sõiduauto. O. Bogdanov blokeeris oma autoga XXXauto ning väljus kohe sõidukist ja suundus XXXjuhitud auto juurde, tõmbas lahti juhipoolse ukse ja lõi korduvalt autos viibinud XXX. Hiljem büroohoones seisab O.Bogdanov rahulikult kohas, kuhu XXXvälja jõudis, ja vaatab pikkade minutite jooksul ilma abi osutamata pealt haavatud XXXpiinlemist põrandal. Tunnistaja XXX ütlused kinnitavad O.Bogdanovi poolt intensiivseid lööke sõiduautos Ford juhikohal istunud kannatanu suunas, kes püüdis löökide vältimiseks eemalduda kõrvalistuja kohale. Tunnistaja suundus auto juurde ning nägi O. Bogdanovi käes terariista. Tunnistaja XXX kinnitab, et sündmuskohal O. Bogdanov tunnistas kannatanu noaga löömist ja selgitas, et viis noa autosse. Tunnistaja nägi hiljem süüdistatava auto istmel nuga. Tunnistaja N. XXX ütluste kohaselt 26.10.2012.a. pärastlõunal helistas talle tema abikaasa XXXja jõudis veel enne oma surma öelda talle, et O.Bogdanov pussitas teda ja ta sureb. DNA-ekspertiisiaktis nr 12E-GE1176 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt leiti sündmuskohalt O.Bogdanovi kasutuses olnud sõiduautost Renault Clio leitud tääknoa teralt XXX ja noa käepidemelt O.Bogdanovilt pärinevat bioloogilist materjali. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 662 eksperdiarvamuse kohaselt on XXXsurmapõhjus kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad rindkere eespinnal ja kõhul koos vahelihase, maksa, aordi, alumise õõnesveeni, mao, peensoolekinnisti, peensoolelingude ja suure rasviku vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). 11 Peale surma põhjustanud vigastuste esinevad laibal veel pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad paremal pool rindkere eespinnal vasakul küünarvarrel, parema reie välisküljel ja paremal pool häbeme piirkonnas ning hulgalised lõikehaavad (kokku 7 haava) vasakul labakäel, nahakriimustus vasakul põlvel ning värsked nahaalused verevalumid parema labakäe selgmisel pinnal ja parema küünarliigese sirutuspinnal. Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi aktis nr 16 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt võivad XXXlaibal sedastatud vigastused olla tekitatud O.Bogdanovi kasutuses olnud sõiduautost Renault Clio leitud tääknoaga. Arvestades vigastuste iseloomu võis XXX vähemalt 10-15 minuti vältel peale vigastuste tekitamist tunda tugevat valu. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06, 3-1-1-40-13/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et O. Bogdanov lõi suurte mõõtmetega tääknoaga XXXkorduvalt rindkeresse, so elutähtsate organite piirkonda ning tekitas kannatanule 6 kõhuõõnde tungivat torke-lõikehaava koos hulgaliste siseelundite vigastusega. Üldtuntud on asjaolu, et lüües kannatanut korduvalt tääknoaga elutähtsate organite piirkonda võib üldjuhul põhjustada isiku surma. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et O. Bogdanov pani tapmise toime otsese tahtlusega, kuna vägivalla iseloomust tulenevalt ta teadis, et põhjustab kannatanu surma ja tahtis või vähemalt möönis seda. Löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. (RK otsus 3-1-1-125-96). Seejuures on tarvis rõhutada, et löökide arv ning kannatanule tekitatud kehavigastuste hulk ja laad, samuti nende paiknemine keha elutähtsates osades koos kuriteo toimepanemise viisi iseloomustavate muude asjaoludega on kohtule aluseks, hindamaks süüdlase tahtlust põhjustada kannatanu surm eriti piinaval ja julmal viisil. Samuti võib tapmise piinaval viisil moodustada ohvri surnuks peksmine. Arvestada tuleb aga löökide tugevust, hulka ning kestust, kohta , kuhu löögid olid suunatud tekitatud kehavigastuste hulka ning valutunde kestust. (RK otsus nr 3-1-1-106-97). Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-114-06 on asutud seisukohale, et kohtuotsuse motivatsioonist tuleb näidata, milles seisnes tapmise piinav ja/või julm viis. Asjaoludeks, mis annavad aluse hinnata tapmine julmaks, on kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamine. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn 2012, lk 365, 2.2). Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt tekitati XXX peale eluohtlike vigastuste (6 torkelõikehaava) hulgaliselt pehmetesse kudedesse tungivaid vigastusi rindkere eespinnal, vasakul küünarvarrel, parema reie välisküljel, paremal pool häbeme piirkonnas ja hulgalised lõikehaavad (kokku 7 haava) 12 vasakul käelabal. Kohtuarstliku täiendekspertiis aktist nähtuvalt vigastuste iseloomu arvestades võis XXX10-15 minuti jooksul tunda suurt valu. Asjaolu, et XXX tekitasid vigastused suurt valu, kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et põrandal lamades kannatanu oigas, et on valus ja palus valuvaigisteid. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Julm viis võib väljenduda ka kuriteo toimepanemise ajas ja kohas (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn 2012, lk 366, 2.3). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et julmust näitab juba XXX elu võtmise koht ja aeg ehk selle toimumine keset büroohoonete kvartalit ja valgel ajal keset tööpäeva ehk et sellist sündmust võisid pealt näha paljud inimesed. Samuti näitab julmust asjaolu, et O. Bogdanov jälgis sündmuskohal rahulikult XXX piinlemist enne surma saabumist. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, et O. Bogdanov pani tahtlikult toime XXX tapmise julmal ja piinaval viisil ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav pani tapmise toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille oli põhjustanud kannatanu tegevus. Süüdistatava ütlused oma teo motiivide kohta on vastuolulised. Kohtueelsel uurimisel on O. Bogdanov andnud ütlusi selle kohta, et 26.10.2012.a. nägi ta XXXautot ning hakkas kannatanule järgi sõitma. Ta tundis tugevat psühholoogilist erutust, kuna ei teadnud, millest kannatanuga juttu alustada. Ta kontrollis ennast halvasti. Oma tegevust täpselt ei mäleta. Kohtuistungil O. Bogdanov muutis diametraalselt oma ütlusi ning seletas, et 26.10.2012.a. vahetult enne Peterburi teel toimunut näitas XXXautos sõites temale, kes ka samal ajal teist autot juhtis, igasuguseid solvavaid ja ähvardavaid käemärke seoses kõri läbilõikamisega, samuti ähvardas teda autos sõites mingisuguse granaaditaolise esemega, mida tema pidas suureks ohuks nii endale kui ka kogu maailmale. Samuti nimetas teda värdjaks ja impotendiks ning tema ema prostituudiks ning kärnkonnaks. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et O. Bogdanovi selgitused ütluste muutmise põhjuste kohta ei ole eluliselt usutavad. Samuti ei ole süüdistatava kohtutus antud ütlused ka sisuliselt eluliselt usutavad, need on paljasõnalised ( ta ei oska nimetada ühtegi konkreetset kohta, kus teda ähvardati sõnaliselt ja konkludentsete tegudega) ja nad ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Seega kohus leiab, et O. Bogdanovi ütlused oma teo motiivide kohta on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohtus ülekuulatud kannatanu XXX , tunnistajate XXX, XXX ja XXXütlustest nähtuvalt oli XXXnäol tegemist intelligentse ja rahuliku inimesega, kelle käitumismaneerile ei olnud ähvardused omased. Ta ei soovinud peale tütre suhtes toimepandud kuritegu üldse suhelda O. Bogdanoviga ning vajalikeks kontaktideks palus abi oma sõbralt XXX. Asjaolu, et XXXei suhelnud O. Bogdanoviga, kinnitab ka jälitusprotokoll, millest nähtuvalt puudus alates 2011.a. novembrist telefoniline suhtlus O. Bogdanovi ja XXXvahel. XXX poolseid ähvardusi ei kinnita ka tunnistaja J. Mätliku ütlused, millest nähtuvalt on ta XXX ähvardustest kuulnud O. Bogdanovilt. Ise on ta on ta XXXtelefoni teel rääkinud üks kord peale XXX tulistamist. Tunnistaja möönab, et kõiki asjaolusid arvestades oli XXXjärsk kõnemaneer mõistetav. O. Bogdanovi ütlused ei riimu ka kirjalike tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt ei leitud XXXautost granaati ega graadile sarnanevat eset. Kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisiaktis nähtuvalt ei esinenud O. Bogdanovil teo toimepanemise ajal füsioloogilist afekti. 13
objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine võib toimuda suuliselt esitatud sõnades, kuid ka nn konkludetsete tegudega. Süüdistatav sisuliselt ei eita inkrimineeritavat sõnakasutust. Süüdistatava süü on tõendatud kannatanu XXX ütlustega selle kohta, et O. Bogdanov osutas temale ning ütles, et tema on järgmine. Ta võttis ähvardust reaalsena, kuna O. Bogdanov oli oma varasemad ähvardused täide viinud. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja XXXi ja XXX analoogiliste ütlustega. Kohus leiab, et tegemist oli veenva ähvardusega ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teda ähvardas isik, kes oli varasemalt karistatud nii
järgi ning kes vahetult enne seda olid rünnanud külmrelvaga tema isa ja tekitanud viimasele eluohtlikke tervisekahjustusi. Asjas ei oma tähtsust, kas süüdistatav omas võimalust või kavatses oma ähvarduse täide viia /RK 25.01.2000.a. otsus nr 3-1-1-11-00/. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
O. Bogdanovi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. O. Bogdanov on varem kriminaalkorras karistatud
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et süü on väga suur, kuriteod pandi toime avalikus kohas keset tööpäeva. O.Bogdanovil oli kaasas tapmiseks väga hästi sobiv relv, ta oli selleks puhuks spetsiaalselt rentinud auto ja tal oli olemas plaan, kuidas ohvrit, kes oli tema jaoks n.ö „vaenlasekuju“, üllatada ja rünnata. Tegemist on isikuga, keda vaid mõned kuud varem oli karistatud pikaajalise vangistusega, kuid ka see ei ole vähimalgi määral mõjutanud sisuliselt parasiidina XXX perekonna kulul elanud O.Bogdanovit seadusekuulekuse suunas, vaid käsitletavast kriminaalasjast nähtuvalt mõjutas sootuks uusi ja veel raskemaid kuritegusid toime panema. Riigikohus on asunud seisukohale, et eluaegne vangistus on karistus, mille kohaldamine nõuab erakorralisi asjaolusid, st lisaks suurele süüle ka äärmuslike üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist lähtuvalt
ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.