) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. OAS § 17 lg 3 kohaselt üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis. Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada. Kostja vastuväide hagile seisneb selles, et Kermo Valgu ülalpeetavatele ei ole määratud ühist hüvitist. OAS § 17 lg-st 3 ei tulene riigile kohustust määrata ülalpeetavatele ühine hüvitis. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hüvitist taotlenud E.V. ja G.V. Asjaolu, et G.V. le ei ole hüvitist määratud, ei vabasta Miraid Stankot G.V. le väljamakstud hüvitise tasumisest hagejale. Ellen Valgule makstud hüvitise tasumise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.06.2012 otsusele kriminaalasjas nr 1-11-12514 on kostja tunnistatud süüdi KarS § 114 p-s 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises. Vaidlustamata asjaolude kohaselt jäi Kermo Valgu surma tõttu G.V. ilma ülalpidamiseta. Seega tekkis kostja teo tagajärjel kahju. Selles osas tuleb eeldada kostja omaksvõttu, kuna ta ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema poolt toime pandud kuriteo tõttu jäi G.V. ilma ülalpidamiseta. Tegu on õigusvastane tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 1. Kuna tegemist oli tahtliku tapmisega, esineb ka deliktilise üldvastutuse kolmas element – süü (VÕS § 1050 lg 1). Kostja esitatud põhjendused ei ole aluseks hagi läbi vaatamata ega rahuldamata jätmiseks. On tõendatud, et kostja on süüdi tunnistatud ohvri surmaga lõppenud kuriteos, kuriteo ohvri ülalpeetavatele on välja makstud hüvitis ning seega tuleb kostjal kuriteo ohvri ülalpeetavale välja makstud hüvitis hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks regressi korras tagastatav kahjuhüvitis 2 505,86 eurot. 4. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
Arvestades seda, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Miraid Stanko kanda.
Riigilõiv summas 225 eurot (s.o riigilõiv hagilt hinnaga 2 505,86 eurot vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1) kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lk 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.