121 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aare Maurer
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043; 1045 lg 1 p 2, 3; § 1050; § 130 lg 2 alusel rahuldada Xxx tsiviilhagi ja välja mõista Aare Maurerilt 200 eurot mittevaralise kahju katteks. Aare Maurerilt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot. Menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber (menetluskulude viitenumber on 2800049777, rahalise karistuse viitenumber on 4100064939) ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 113-3284, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Aare Maurer 11.12.2012 kell 15.00 paiku Tallinnas Xxxasuva XxxOÜ kaupluse SuperAlko laos lõi valu tekitamise eesmärgil Xxx jalaga kõhtu, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti lõi põlvega kubemesse, kuid Xxx pani löögi tõrjumiseks käed ette, mille tõttu ei õnnestunud Aare Maureril selle löögiga kannatanule valu tekitada. Oma tegevusega pani Aare Maurer toime teise inimese löömise ja muu valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o
Käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolus, et süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas viibisid nii Aare Maurer kui Xxx. Kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajana Xxx, kelle ülekuulamist kaitsja taotles ja kelle ülekuulamise taotluse kohus ka rahuldas, kuid kes kohtuistungile määratud ajaks (20.05.2013) ei ilmunud ning kohtule ega kaitsjale oma mitteilmumise põhjustest ka ei teatanud. 21.05.2013 taotles kaitsja Xxx varasemate ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel. Selle taotluse jättis kohus rahuldamata, kuna selleks puudusid samas paragrahvis sätestatud vajalikud eeldused. Kohtuistungi edasilükkamist seoses tunnistaja puudumisega kaitsja ei taotlenud. Samuti ei taotlenud seda prokurör. Kohtuistungile ilmumata jäänud tunnistaja Xxxülekuulamisest loobus kaitsja kohtuistungil. Vastavalt KrMS §-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Vastavalt
§-le 121 karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. 2 11.12.2012 kell 15.00 paiku Tallinnas Xxxasuvas XxxOÜ kaupluse SuperAlko laos Aare Maureri poolt Xxx kehaline väärkohtlemine on tõendatud: kannatanu Xxx kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt 11.12.2012 täitis ta kaupluses SuperAlko tööülesandeid, ladustades kaupa ning avades pakendeid kilest spetsiaalse noaga, mille tera oli väljas maksimaalselt 2 cm, kui tema juurde tuli soome keelt kõnelev meesterahvas, kellel ta palus korduvalt lahkuda, kuna kõrvalistel isikutel pole lubatud laos viibida; selle peale kasutas soomlane ebatsensuurseid väljendeid ning läks poe poole tagasi; mõne aja pärast kui kannatanu oli välisukse lähedal, kus oli palju rahvast, tuli Aare Maurer lattu ja hüüdis Xxx nime, mille peale Xxx talle vastu läks, et selgitada juhtunut; sõnagi lausumata lõi Aare Maurer esmalt jalaga kõhtu, öeldes, kas nii käitutakse kliendiga, ning lõi teist korda põlvega kubeme piirkonda, mille Xxx tõrjus käega ära; Aare Maurer küsis, kas nii vehitakse noaga kliendi ees ja kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid, mille peale kannatanu vastas, et sellist asja pole olnud; löömisest tekkis esialgu ehmatus, kuid valu hakkas tunda andma päeva lõpus ning kestis järgmise päeva hommikuni; valu tundis Xxx eelkõige siis, kui maast midagi tõstis, kuid see ei olnud nii hull, et oleks vajanud arstiabi; löömise tulemusel tundis kannatanu end alandatuna, kuna teda löödi töökaaslaste ees ilma põhjuseta; sündmuse ajal viibisid läheduses Xxx, Aare Maurer, soomlasest klient, Xxx, Xxx ja teised, ning tõenäoliselt enamik neist nägid juhtunut, kuid Xxx suhtes kahtleb; tunnistaja Xxxi ütlustega, mille kohaselt ta nägi, kuidas Aare Maurer lõi põlvega kannatanut kõhupiirkonda ja see löök ka tabas; löögi peale tõmbas Xxx end kõveraks ning eemaldus; samal ajal oli laos veel paar inimest; tunnistaja Xxx ütlustega, mille kohaselt töötas ta 11.12.2012 nimetatud firmas turvajuhina kui nägi, et Aare Maurer ja Xxx omavahel kõrgendatud toonil rääkisid; Aare Maurer palus Xxx selgitust, et miks ta kliendiga ebaviisakalt käitus; teatud aja pärast läksid nad kolmekesi kontorinurka, kus Aare Maurer palus selgitada, mis laos juhtus, ning nõudis selgitust, kas Xxx ähvardas klienti noaga, mille peale Xxx vastas, et palus kliendil laost lahkuda ega ole noaga ähvardanud – see oli käes töövahendina; kui Xxx hiljem lao videosalvestust vaatas, nägi ta, et lattu tuli klient ja Xxx näitas käega ukse poole, ning nad koos läksid ukse suunas kaamera vaateväljast välja; tunnistaja Xxx ütlustega, kes löömist küll ei näinud, kuid kes teab rääkida, kus keegi konflikti käigus liikus; süüdistatava Aare Maureri ütlustega, mille kohaselt töötab tema XxxOÜ-s kliendihalduri ja müügijuhina ning Xxx ei olnud tema otsene alluv; 11.12.2012 pöördus tema poole vahetusevanema abil soome klient, kes oli ärritatud olekus ja ütles, et teda on solvatud ja rünnatud. Kohus leiab, et Aare Maureri ülejäänud ütlused on ebausutavad ning vastuolulised. Süüdistatav väidab, et pärast seda kui soomlane ja vahetusevanem käisid Aare Maurerit teavitamas, läksid nad lattu, vahetusevanem kadus mingil hetkel ära. Lao piiril näitas soomlane Xxx suunas, kes tormas nende poole, oli ärritatud olekus ja ropendas, ning üritas kliendile kallale tungida, käes nuga. Sellised ütlused on vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt tuli Aare Maurer lattu üksi, soomlane oli lao ukse vahel ning turvameest xxx ei olnud näha. Samuti on sellised ütlused vastuolus vahetusevanema Xxx ütlustega, mille kohaselt ühel hetkel kui Xxx jäi kliendiga müügisaali, viipas klient käega Xxx poole ning Aare Maurer läks üksi lattu, Xxx jäi kliendiga 3 müügisaali. Asjaolu, et Aare Maurer läks üksi lattu ning tema kõrval ei olnud konflikti ajal soomlasest klienti, kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt Aare Maurer lõi kannatanut, seejärel Xxx eemaldus ja Aare Maurer läks soome kliendi poole tagasi, kuid peagi tormas uuesti Xxx järgi ning siis oli näha, kuidas Aare Maurer lõi põlvega kannatanut kõhupiirkonda. Seega on tunnistajate ja kannatanu ütlused omavahel kooskõlas ja nende usaldusvääruses ei ole põhjust kahelda. Süüdistatava ütluste kohaselt oli Xxx ärritunud olekus, ropendas ja üritas kliendile kallale tungida, mille tõttu tekkis Aare Maureril kahtlus ja kartus, et kuna Xxx oli temast ja kliendist umbes 50-60 cm kaugusel noaga, võib ta rünnata. Aare Maurer tõukas selle peale kannatanut rindu, et Xxxit eemale saada. Kuna teiste tõenditega on leidnud tõendamist, et Aare Maurer läks lattu üksi ning konflikti ajal ei olnud soomlasest klienti tema kõrval, on kohtu hinnangul sellised Aare Maureri väited ebausutavad. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-74-05 märkinud, et tõendite hindamisel on muu hulgas oluline hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kannatanu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta teadis, et Aare Maurer on tema ülemuse Xxx vend. On eluliselt ebaloogiline, et Xxx hakkaks kohas, kus kõrvalised inimesed näevad, noaga ründama oma ülemuse venda põhjusel, et klient ei lahkunud varasemalt laost esimese palumise peale. Sellise rünnaku puhul oleks ta võinud kaotada oma töökoha ning kriminaalkaristuse saada. Xxx on kriminaalkorras karistamata ning kohtuistungil on tema otsene ülemus vahetusevanem Xxx öelnud, et töökäskude ja nende täitmise kohta ei ole tal Xxxkohta ühtegi halba sõna öelda. Kaitsja on seisukohal, et Aare Maurer oli hädakaitseseisundis. Kohus sellega ei nõustu.
lõike 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. On ebaloogiline, et inimene, kes kardab, et temale võidakse noaga kallale tulla, teda hädakaitseks tõukab, mitte ise ei eemaldu. Selline tegevus annaks noaga ründajale pigem hoogu juurde. Samuti on eelnevalt tõendatud, et Aare Maureri ütlused, mille kohaselt kannatanu asus neile noaga lähedal ja asus ründama klienti, on väärad. Kohtu hinnangul olid nii kannatanu kui süüdistatav juhtunust ärritatud, kuid kannatanu ei rünnanud ega hakanud füüsiliselt ründama Aare Maurerit ja soomlast. Xxx pole varasemalt vägivallatsemise eest karistatud, samuti pole väidetud ega tõendatud, et Aare Maureril oli eelnevast Xxx käitumisest põhjust arvata, et Xxx puhul on tegemist vägivaldse inimesega, kes võib rünnata klienti ning Aare Maurerit. Küll näitab Kannatanu ründamine A.Maureri poolt Aare Maureri enda kesist konflikti lahendamise oskust. Kohus leiab, et kaitsja väide, mille kohaselt Xxx ebaadekvaatset käitumist kinnitab tema mitte seadusekuulekas minevik, on täiesti asjakohatu. Xxx on
mõttes on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust – teo kvalifitseerimiseks
järgi peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab kehalise tervisekahjustuse tekitada. Jalaga kõhtu löömine kindlasti selline tegevus on.
Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest. Koosseisu täitmiseks on oluline, et kehaline väärkohtlemine põhjustaks tagajärjena valu, s.o füüsilist valutunnet. Löömine jalaga kõhu piirkonda on juba oma olemuslikult piisava intensiivsuse juures valu tekitav. Mingit alust ei ole kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et valu hakkas ta tundma pärast lööki ja see valu andis tunda järgmise hommikuni. Subjektiivsest küljest eeldab
koosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna Aare Maurer töötab XxxOÜ-s kliendihaldurina, müügijuhina, õõnestas Xxx kliendiga ebaviisakalt suheldes Aare Maureri mainet, millega on seletatav süüdistatava tugevam ärritumine. Aare Maurer lõi kannatanut kahel korral, lõi jalaga ning pidi möönma, et jalaga kõhtu löömine võib kannatanule valu tekitada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Aare Maurer
järgi toime pandud kuriteo eest.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Aare Maurer põhjustas löömisega Xxx valu, mis andis tunda järgmise päeva hommikuni, seda eelkõige siis, kui tuli midagi tõsta nagu märkis kannatanu. Valu ei olnud nii tugev, et oleks pidanud arsti poole pöörduma. Lisaks valule tundis Xxx töökaaslaste ees põhjendamatu 5 kehalise väärkohtlemise tõttu alandust. Tagajärjed ei olnud seega rasked, kuid on ilmne, et A.Maurer põhjustas lisaks valule ka moraalse kahju kannatanule. Arvestades, et Aare Maurer on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning kehalise väärkohtlemisega põhjustatud kahju ei ole suur, leiab kohus, et on võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki – rahalist karistust.
kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Materjalide kohaselt on Aare Maureri keskmine päevasissetulek 5,72 eurot.
Seega tuleb päevamääraks arvestada 5,70 eurot.
järgi kergendavad asjaolud ja
Kohus leiab, et arvestades nii karistuse üldpreventiivseid kui eripreventiivseid eesmärke, leiab, et Aare Maureri puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega seadusjärgsest keskmisest madalama määraga, mistõttu tuleb Aare Maurerit karistada rahalise karistusega 200 päevamäära. Aare Maurerilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot. Xxx on esitanud Aare Maureri vastu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 200 euro ulatuses. Kannatanu poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt hõlmab mittevaraline kahju osaliselt valu tekitamist, mis kestis järgmise päeva hommikuni ning osaliselt avalikku füüsilist alandamist töötajate ees. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Käesolevalt on tõendatud Aare Maureri süü VÕS § 1050 mõttes vastutuse alusena. Kohus leiab, et kannatanul on õigus nõuda Aare Maurerilt tervisekahjustuste tekitamisega õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 134 lõigete 2 ja 5 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma, kusjuures hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. On ilmne, et löömisega, mille tagajärjel tundis kannatanu enda sõnul valu kuni järgmise hommikuni, kahjustati tema tervist. Tervisekahjustus
mõttes sisaldab tagajärjena iga tervisekahjustuse, mis ei ulatu
Üldteada on asjaolu, et füüsiline valu on aisting, mille põhjustaja on alati kudede terviklikkuse rikkumine, mis meditsiinilisest seisukohast ongi tervisekahjustus. Antud juhul ei olnud tervisekahjustus nii suur, et Xxx oleks arstiabi vajanud, kuid valu kestis järgmise hommikuni. Küll aga mõjus Aare Maureri poolt töökollektiivi ees kehaline väärkohtlemine kannatanule nii alandavalt, et ta ei suutnud enam samas kohas töötada ning lahkus omal soovil. Pärast kehalist väärkohtlemist on Aare Maurer kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, et Xxx lähenes temale ja kliendile 50-60 cm kaugusele, nuga käes ja ärritunud, üritades kliendile kallale tungida, mistõttu Aare Maurer tõukas ta eemale, kartes, et Xxx võib rünnata. Seega on ta üritanud kannatanut lisaks kehalisele väärkohtlemisele süüdlaseks tembeldada ja sellega jätkuvalt püüdnud kannatanu väärikust alandada. 6 Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-116-12 märkinud, et kuna mittevaralise kahju nõude suurust ei ole võimalik tõendada, otsustab rahaliselt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kohus diskretsiooni alusel, arvestades muuhulgas ühiskonna üldist heaolu taset. Selline õigus tuleneb VÕS-i §-st 127 lõikest 6 ja TsMS-i §-st 233 lõikest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.