Obsah (13)

§ 146§ 124§ 162§173§ 157§ 163§ 165§ 168§ 65§ 66§ 651§ 171§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2013, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-40883 Tsiviilasi XXXavaldus pankroti väljakuulutamisek

§ 146(pankrotimenetlusega seotud väljamaksed) nimetatud väljamaksete kohta.

Välja on makstud ajutise pankrotihalduri tasu. Harju Maakohtu 30.11.2012 kohtumääruse kohaselt määrati ajutise halduri tasuks 617,50 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 203,78 eurot, mis mõisteti välja Võlgniku pankrotivarast. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. XXX pankrotimenetluses jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara puudub. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Vastavalt

§ 124

lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud Eesti Vabariigis kehtivast Pankrotiseadusest ja XXX võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Pankrotihaldur müüs võlgnikule kuululunud osalused äriühingutes avalikul enampakkumisel. XXX pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud, pankrotihaldur on kokku kutsunud, lisaks nõuete kaitsmise koosolekule, ka ühe võlausaldajate üldkoosoleku, kus arutati kohtule ettepaneku tegemist usaldusisiku nimetamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja nõue ei ole saanud rahuldatud. Nõude summa Võlausaldaja (eurodes) Väljamaks 827,32 0 124,51 0 64,10 0 3 Rahuldamata nõuded kokku 108 0 30,68 0 152 729,44 0 49,76 4 577,67 0 0 54,96 511,43 402,71 217 205,48 2 978,28 379 664,34 0 0 0 0 0 Võlgnik XXXpankrotimenetluses laekus nõudeid kokku summas 379 664, 34 eurot, kolmeteistkümnelt võlausaldajalt. Suurim võlausaldaja on XXX Osaühing kogusummaga 217 205, 48 eurot. Võlausaldajate nõudeid tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul

1. 05,
2. aastal kokku summas 379 664, 34 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Vastavalt Harju Maakohtu 30.11.2012 aasta kohtumäärusele on tasutud pankrotihalduri tasu 617, 50 eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 203,78 eurot. ajutise Pankrotihalduri bürookulud ajavahemikul 30.11.2012 kuni 11.10.2013 moodustavad 63,28 eurot (OÜ XXX arve nr XXX alusel). Pankrotihalduri tasu. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad, Vastavalt Harju Maakohtu 30.11.2012 aasta kohtumäärusele on tasutud ajutise pankrotihalduri tasu 617, 50 eurot. Pärast XXXpankrotihalduriks nimetamist on haldur teostanud alljärgnevad toimingud: Võlausaldajate teavitamine, nõuete kogumine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine 1,5 tundi x 80 eurot = 120 eurot; Maksu- ja Tolliametile järelpärimise koostamine, suhtlemine usaldusisikuga, kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 80 eurot = 40 eurot; Võlasualdajate 18.12.2012 üldkoosoleku protokolli ettevalmistamine, võlausaldajate 18.12.2013 üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s. o. 1,5 x 80 = 120 eurot; Võlasualdajate 09.10.2013 üldkoosoleku protokolli ettevalmistamine, võlausaldajate 09.10.2013 üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s. o. 1,5 x 80 = 120 eurot; Aruande koostamine, taotluste koostamine ja esitamine kohtule, teate avaldamine, kokku 2,5 tundi s.o. 3 x 80 eurot =240 eurot. Kokku on haldur kulutanud XXXpankrotimenetluses 8 tundi arvestusega 80 eurot tunnis, seega tasu kokku 640 eurot (sisaldab makse). Maksejõuetuse põhjused. Võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua ennekõike asjaolu, mille kohaselt võlgnik on võtnud aastate jooksul põhjendamatuid riske ning ei suutnud hoida lahus 4 ettevõtete ja isiklikke vahendeid, mida on välja toonud ka võlgnik ise. Võlgniku majanduskäitumises osalemist võib hinnata põhjendamatult riskialtiks. Tekkinud võlgnevuste katteks laenas võlgnik raha juurde kõrgete intressimääradega. Sellest tulenevalt on pankrotihaldur seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud

§ 162lg 3 mõttes.

Samas märgib pankrotihaldur, et võlgnik on Harju Maakohtu 07.10.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8667 süüdi tunnistatud KarS § 386 lg 1,2 -22 lg 3 järgi. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi nõudeavaldusele. Võlgnik XXXon kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on Võlgnik kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ning et ta kohustub võlgnikuna täitma

§173

nimetatud kohustusi.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Juhul, kui kohus algatab XXXvõlgadest vabastamise menetluse, on nõusoleku enda nimetamiseks XXXusaldusisikuks andnud XXX (isikukood XXX). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 29.10.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 01.10.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Eve Selberg tuleb vabastada XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. 5

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on esitatud aruande kohaselt võlgniku pankrotimenetluses kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 640 eurot. Võlgnik on kinnitanud, et nõustub halduri taotletava tasu suurusega. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651

. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Eve Selbergi töötasuks XXX (pankrotis) pankrotimenetluses 640 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud kulutused kogusummas 63,28 eurot. Võlausaldajad halduri tehtud kulutuste osa vastuväiteid esitanud ei ole. Võlgnik on halduri tehtud kulutustega nõustunud. Kohus on seisukohal, et halduri XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kinnitamisele summas 63,28 eurot. XXXon 27.11.2012 kohtule esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud

§ 171

lg 2 p-des 1–5.

§ 171

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 07.10.2010 otsusega on XXXsüüdi mõistetud KarS § 386 lg 1, 2 – 22 lg 3 (alates 15.03.2007 KarS § 3891 lg 1, 3) järgi maksualase kuriteo toimepanemises. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos, asub kohus seisukohale, et esinevad

par 171 lg 2 p 1 sätestatud eeldused, mis takistavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus märgib, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet summas 152 729,44 eurot, millest 122 656,93 eurot põhineb kahjunõudel ning mis kohtu hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Samuti tuleb arvestada sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamine. Kohus kuulas võlgniku seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamise menetlusega ära korraldaval istungil 14.11.2013 ning selgitas

§ 171teises lõikes märgitud menetluse algatamata jätmise aluseid.

Hinnates kogumis võlgniku pankrotimenetluses olemasolevate võlgade sisu ja suurust, leiab kohus et kohaldada tuleb

§ 171lg 2 p 1.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXX kohustutest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7