← Eesti

3-11-1494/179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 07.03.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/986-18 vähendati OÜ Artran Int maksustamisperioodide
  2. a märtsi, mai ja juuni käibedeklaratsioonides deklareeritud sisendkäibemaksu kokku summas 1 025 961 krooni (65 570,85 eurot), nõuti tagasi
  3. a märtsi, mai ja juuni käibedeklaratsioonides alusetult 3-11-1494 deklareeritud ja äriühingule tagastatud maksusumma 1 025 961 krooni (65 570,85 eurot) ning määrati ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 192 074 krooni (12 275,76 eurot). Maksuotsuse kohaselt on OÜ Artran Int teinud maksustamisperioodidel
  4. a mai-juuni väljamakseid, mida maksuhaldur käsitleb ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kokku summas 722 564 krooni. OÜ Artran Int ei ole tõendanud 05.05.2008 OÜ-lt Flaveria Invest ja 11.06.2008 Silver Autoteeninduse OÜ-lt saadud arvetel märgitud puurimistarvikute soetamist. OÜ Artran Int raamatupidamises kajastatud Silver Varahalduse OÜ-lt saadud arve nr S2008017 alusel puudub kaebajal puurimismasina Ranger 800 Rock Pilot (hind 6 003 185,10 krooni) osas õigus sisendkäibemaksu deklareerimiseks, kuna puurimismasin võõrandati osaühingule Läti territooriumil ning seega on tegemist Läti siseriikliku käibega, mis ei kuulu deklareerimisele Eestis.
  5. OÜ Artan Int esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 07.03.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/986-18 tühistamiseks. Kaebuse põhiväited olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) kaebaja soetas puurimisseadme 10.03.2008 sõlmitud müügilepinguga Silver Varahalduse OÜ-lt ning see anti kaebajale Eestis üle 18.04.
  6. Maksuhaldur tõlgendab valesti käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 p 2 koosmõjus KMS § 9 lg 1 p-ga 1 ning on asunud ekslikult seisukohale, et käive on tekkinud ajal, mil puurimisseade asus Lätis, mistõttu ka käibe tekkimise kohaks on Läti. Käibe tekkimise koha määratlemisel omab tähendust kauba valduse ja juhusliku hävimise riisiko ülemineku koht – käesoleval juhul 18.04.2008 Eestis. Käibe toimumine eeldab ühelt poolt küll arve tasumist, kuid samas ka kauba üleandmist. Asjaolu, et omandiõigus läks pärast ostuhinna lõpliku tasumist üle kaebajale, ei tähenda, et sellega oleks kaup ja selle juhusliku hävimise riisiko kaebajale üle antud. Seega ei olnud ka võõrandamine KMS § 2 lg 5 tähenduses toimunud. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Käibe tekkimisega seonduv oli üheks põhjuseks, miks toimus puurimismasina üleandmine Eestis. Kuna ei Silver Varahalduse OÜ ega ka OÜ Artran Int ei olnud registreeritud käibemaksukohustuslaseks Lätis, tekitanuks müügitehing ja kauba üleandmine Lätis ühele osapooltest käibemaksukohustuslaseks registreerimiskohustuse, millega kaasnenuks nii deklaratsioonide esitamise kui ka muu aruandluse pidamise kohustus Lätis; 2) ekslik on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt tuleb puurimisseade lugeda kaebajale üleantuks juba varasemalt, kuna kuni Silver Varahalduse OÜ poolt toimunud võõrandamiseni kasutas puurimisseadet Actual Baltic OÜ rendilepingu alusel ning seega oli puurimisseade J. Ivanovi, kes on nii kaebaja kui ka Actual Baltic juhatuse liige, valduses. Kaebajat, Actual Baltic OÜ-d ning J. Ivanovi ei saa samastada, sest tegemist on kolme eraldiseisva õigussubjektiga; 3) puurimistarvikute soetamise puhul ei ole täiendava tulumaksu määramine õiguspärane. Puurimistarvikute müügi kohta on olemas nõuetekohane arve, tasumine on toimunud pangaülekandega ja OÜ Flaveria Invest ning Silver Autoteeninduse OÜ juhatuse liige L. A kinnitas puurimistarvikute müüki 13.03.2012 toimunud kohtuistungil vande all antud ütlustes. Eksitav on ka maksuhalduri väide, nagu oleks kaebaja soetanud puurimistarvikud OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt ebamõistlikult kõrge hinnaga ja teinud seeläbi kahjumliku tehingu. Maksuotsusest ei nähtu täpselt, millise tootja ja millise kvaliteedi tasemega puurimistarvikud on võrdluses aluseks võetud. Actual Baltic OÜ ei olnud huvitatud puurimistarvikute müügist põhjusel, et olles Sandvik Mining and Construction OY seadmete edasimüüja Eestis, vastutab Actual Baltic OÜ ka puurimistarvikute kättesaadavuse eest. 2

(7)3-11-1494
  1. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata, jäädes maksuotsuses toodud seisukohtade juurde.
  2. Halduskohus jättis 31.08.2012 otsusega OÜ Artan Int kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused: 1) maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebaja on alusetult arvanud maha sisendkäibemaksu Silver Varahalduse OÜ 10.03.2008 arve nr S2008017 alusel. Isegi juhul, kui lähtuda kuupäevast, mille esitas kaebaja – 18.04.2008, ei ole kaebaja tõendanud ega õiguslikult põhjendanud oma väiteid käibe toimumise aja ja koha kohta. Poolte vahel on üksmeel viimase osamakse tegemise ajas (ehk puurmasin oli täielikult tasutud) 08.04.
  3. Seega toimus enne kauba eest makse laekumine, kui selle väidetav ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine kaebaja poolt viidatud kuupäeval 18.04.
  4. Vastustaja on õigesti järeldanud, et kauba käive on tekkinud enne, kui kaup jõudis Eestisse ning kauba käibe tekkimise koht on Läti, sõltumata sellest, millist ajahetke lugeda käibe tekkimise ajaks; 2) ei ole usutav, et pelgalt seadme ülevaatamise ajaks toimetatakse puurimismasin lühikeseks ajaks Eestisse, et see siis peale ülevaatust kohe tagasi Lätti toimetada. See on seotud lisakulutustega (transporditeenus, bensiinikulu jms). Vastuolulised on ka J. I ja L. A ütlused puurimisseadme Eestis asumise aja kohta. Samuti ei olnud vajalik teha Eestis seadme ülevaatamist, mida kinnitab ka If P&C Insurance AS oma kirjas. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et puurimismasina toomine Eestisse kindlustamise eesmärgil oli müüja Silver Varahalduse OÜ (L. Ai) tahteks; 3) vaadeldav puurimisseade asus võõrandamisele eelnenud ja võõrandamisele järgnenud perioodil Lätis (koos valdusega on üle läinud ka juhusliku hävimise riisiko). Poolte vahel 10.03.2008 sõlmitud ostu-müügi lepingu p 4 kohaselt läheb omandiõigus sõidukile müüjalt ostjale üle vahetult pärast ostuhinna tasumist ja müügilepingule allakirjutamist ehk siis hiljemalt 08.04.2008, kui tasuti viimane osamakse. OÜ Artran Int raamatupidaja K O on 12.02.2009 seletuses kinnitanud maksuhaldurile, et KMS § 11 kohaselt käive tekkis nimetatud tehingult seadme üleandmisega, seega 10.03.
  5. Sisendkäibemaksu arvestas OÜ Artran Int tasumisele kuuluvast käibemaksust maha märtsis 2008; 4) kogutud tõendite põhjal võib järeldada, et puurimismasina Eestisse toomine oli mõeldud eelkõige selleks, et jätta muljet käibe toimumisest Eestis. Kohtule esitatud materjalide põhjal on alust arvata, et puurimismasina väidetav Eestisse toomine või selle toomise näilik näitamine võis olla tingitud kaebaja tahtest deklareerida tehing Eestis; 5) Vastustaja on õigesti hinnanud ka puurimistarvikutega seonduvaid asjaolusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. OÜ Artan Int palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada, uue otsusega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades kohtuotsusele täiendavalt järgmised vastuväited: 1) sisuliselt asus halduskohus otsuse p-s 18 seisukohale, et isegi kui nõustuda sellega, et puurimismasin anti müüja poolt ostjale üle 18.04.2008 Eestis, ei mõjutaks see maksustamist, kuna KMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt oli varasemalt toimunud puurimisseadme eest osaline ja 3
(7)3-11-1494 täielik makse laekumine ning sel hetkel asus puurimisseade Lätis. Kaebaja on eelnevalt põhjalikult selgitanud, miks on maksuhalduri tõlgendus KMS §-le 11 väär; 2) kohus on õigesti tuvastanud, et enne toimus puurimisseadme eest tasumine kui kauba ostjale lähetamine ning tuvastanud käibe tekkimise aja märtsis 2008 ja osaliselt aprillis
  1. Samas on kohus valesti kohaldanud KMS § 9 lg 1 p 1 ja leidnud, et kuna maksete laekumise ajal ja seega ka käibe tekkimise ajal asus puurimisseade Lätis, on ka käibe tekkimise kohaks Läti. Käibe tekkimise koha määratlemisel on oluline tuvastada, kus toimus võõrandamine, ehk KMS § 2 lg 5 kohaselt anti üle kauba valdus koos juhusliku hävimise riisikoga. Käibe tekkimise aja ja koha määramine ei pea ega teatud juhtudel saagi toimuda ühel ajal. Kui võõrandamine oleks toimunud Lätis, oleks Silver Varahalduse OÜ pidanud end registreerima Lätis käibemaksukohustuslaseks ning apellant oleks pidanud taotlema Lätist tagasi sisendkäibemaksu. Nii oleks kulud olnud kordades suuremad, kui antud juhul seadme transpordiga seotud kulud. 3) seoses seadme ülevaatuse toimumisega on kohus jätnud tähelepanuta, et If P&C Insurance AS rõhutab oma 29.12.2011 vastuse p-s 4 ka seda, et isegi kui If P&C Insurance AS ei nõudnud seadme ülevaatust, võis Clemenc Kindlustusmaakler OÜ siiski ülevaatuse teostada; 4) puurimistarvikutega seonduva osas ei ole kohus otsuse tegemisel analüüsinud OÜ Artan Int seisukohti ning on jätnud tähelepanuta olemasolevad tõendid. Maksuhalduri põhjendused müügitehingute mittetoimumise osas on paljasõnalised ja ekslikud. Kui maksuhaldur soovib väita, et OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ näol on tegemist reaalset tegevust mitteomavate tehingupartneritega, oleks ta pidanud äriühingutes läbi viima kontrolli tegevuse puudumise tuvastamiseks; 5) kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite maksuhalduri poolse uurimiskohustuse täitmata jätmise ja vajaduse osas kaasata menetlusse tehingupartnerid. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta apellandi väite, et täiendava maksusumma määramine on eesmärgipäratu ja toob kaasa käibemaksu kumuleerumise. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise iseseisvaks aluseks.
  2. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda, tuues lisaks juba eelmärgitud seisukohtadele esile järgmist: 1) haldusasjas nr 3-11-1383 on kohtud tuvastanud, et puurimisseadme eelmine ostumüügitehing on toimunud OÜ Actual Baltic poolt Silver Varahalduse OÜ-le ning kaup anti üle Eestis, mistõttu oli tegemist Eestis 18%-lise käibemaksumääraga maksustatava käibega. SIA LA Auto ning Flaveria Invest OÜ vahendusel ei ole puurimisseadme ostumüügitehinguid toimunud ning tegemist on maksupettuse skeemiga. Kuna antud asjas on maksupettuse skeemis osalejad samad isikud, on määrava tähtsusega kohtu poolt tuvastatud asjaolud isikute seotuse kohta; 2) ebaõige on apellandi etteheide uurimiskohustuse järgimata jätmise osas ning vajaduses kaasata menetlusse tehingupartnerid. KMS § 38 lg-st 1 tulenevalt on nii Silver Varahalduse OÜ-l kui ka müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue; 3) puurimisseadmega läks üle ka 07.11.2007 sõlmitud kindlustuspoliis nr 56274563 ning kaebajal puudus vajadus 30.04.2008 uue kindlustuspoliisi sõlmimiseks. Kaebaja transportis omanikuna seadme Eestisse kindlustamise eesmärgil üheks päevaks. Õige on kohtu seisukoht, 4
(7)3-11-1494 et puurimisseadme Eestisse toomine väidetavalt 16.04.2008 oli mõeldud eelkõige selleks, et jätta mulje käibe toimumisest Eesti; 4) apellant ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ on müügikäibe deklareerinud. Asjaolu, et äriühingute juhatuse liige L. A kinnitas kohtus tunnistusi andes, et äriühingud on müügitehingud deklareerinud, ei saa pidada usutavaks tõendiks. Apellant ei ole esitanud raamatupidamis- ja maksuarvestusdokumente, sh kauba olemasolu kinnitavaid dokumente ning deklaratsioone. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus peatub esmalt puurimismasina soetamisega seonduval (I) ning hindab seejärel maksuotsuse õiguspärasust seoses puurimistarvikutega (II). Viimaks lahendab kohus menetlusosaliste taotlused (III). I
  2. Ringkonnakohus märgib, et nii maksuhaldur kui ka halduskohus on ebajärjepidevad oma seisukohtades, mis puudutavad puurimismasina transportimist Eestisse 18.04.
  3. Ühelt poolt ei sea nad kahtluse alla, et puurimismasin nimetatud päeval Eesti territooriumil asus, kuid samaaegselt märgivad, et kindlustamiseks seda Eestisse ei toodud. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrav, kas puurimismasin toodi Eestisse kindlustamiseks. Kaebaja ise on korduvalt kinnitanud, et vähemalt üheks seadme Eestisse toomise eesmärgiks oli poolte tahe, et käive tekiks Eestis. Puurimismasin asus ning seda kasutati ostu-müügitehingu tegemise ajal Lätis. Sama tegevus Lätis jätkust pärast seadme korraks Eestisse toomist. Kuigi õige on kaebaja märkus, et samastada ei saa J. Ivanovi, kaebajat ja Actual Baltic OÜ-d, ei saa siiski mööda vaadata asjaolust, et faktiliselt oli J. Ivanovil valdus seadme üle nii ajal, mil Actual Baltic OÜ seda rendilepingu alusel kasutas, kui ka pärast seame võõrandamist kaebajale. Kuigi juriidiliselt on tegemist kolme erineva isikuga, puudus praktikas vajadus tuua puurimismasinat Eestisse üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamiseks ning juhusliku hävimise riisiko üleandmiseks. Käesoleva vaidluse lahendamisel on määravaks vastus küsimusele, kas tehingupooltel on õigus vabalt kujundada käibe toimumise aega ja kohta põhjusel, et neil puudub soov enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks teises riigis. Ringkonnakohus leiab, et käibe tekkimine peab sõltuma tegelikest asjaoludest ning see ei tohi olla kunstlikult moonutatud. Euroopa Kohus on mitmetes kohtulahendites rõhutanud, et maksutulud peaksid laekuma liikmesriiki, kus toimub tarnitava kauba lõpptarbimine (vt nt 22.04.2010 otsus ühendatud kohtuasjades nr C-536/08 ja C-539/08). Käesolevas asjas käibe tekkimise ajal vaidlusaluse puurimismasinaga Eestis mingit majandustegevust ei toimunud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebuse aluseks olev maksuotsus on puurimismasinat puudutavas osas õiguspärane. II
  4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt põhjendanud, miks ei ole tarvikute soetamine OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt usutav. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse väited maksuhalduri seisukohti ümber ei lükka. Seda ei tee ka L. Ai poolt kohtumenetluses antud ütlused. Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult esile toonud kaebaja, J. Ivanovi ja L. Ai seotuse. Eeltoodu ei tähenda veel, et tegemist on 5
(7)3-11-1494 näilike tehingutega, kuid kogumis teiste tõenditega ning tuvastatud asjaoludega seab see L. Ai ütlused kahtluse alla.
  1. Maksuhaldur on oma uurimiskohustust täitnud nõuetekohaselt. Ta on püüdnud saada tehingute kohta teavet OÜ-lt Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-lt, kuid see on õnnestunud vaid osaliselt. Kui kolmandad isikud maksuhalduri korraldusi ei täida, ei saa see välistada maksuotsuse tegemist. Maksuhaldur on põhjendatult järeldanud, et OÜ-l Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ-l on nn puhverettevõtte tunnused: laekunud summad võetakse sularahas sularahaautomaatidest ja AS Tavid kaudu välja, tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksu deklareeritakse igakuiselt peaaegu võrdsetes summades. Nõustuda ei saa aga maksuhalduri poolt apellatsioonimenetluses esitatud väitega, et kui kaebaja leiab, et tegemist on reaalset majandustegevust omavate äriühingutega, peab kaebaja seda tõendama. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal puuduvad võimalused selliseid tõendeid esitada. Tõendamiskoormus küsimuses, kas tegemist on nn puhverettevõttega, lasub maksuhalduril.
  2. Ringkonnakohus ei analüüsi kaebaja väiteid Silver Varahalduse OÜ, OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ maksumenetlusse kaasamise vajalikkusest. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et kõik kolm äriühingut on
  3. aastal äriregistrist kustutatud. Seega ei saa enam tekkida vajadust nende äriühingute maksuarvestuse muutmiseks.
  4. Kaebaja väidab paljasõnaliselt, et tema poolt soetatud puurimistarvikud olid kõrgema kvaliteediga ning seetõttu ka kallimad, kui need, mille kohta tegi maksuhaldur maksumenetluses hinnapäringu. Kaebaja seaduslik esindaja on maksumenetluses väitnud, et tarvikutega mingeid pabereid tehniliste andmetega kaasas ei olnud ning kaebaja ei tea, kust OÜ Flaveria Invest ja Silver Autoteeninduse OÜ need tarvikud ise soetasid. Maksuhaldur on eelnimetatud äriühingute käibedeklaratsioone ja arvelduskontosid uurides õigustatult leidnud, et tõendatud ei ole, et neil üldse olid puurimistarvikud, mida kaebajale võõrandada. Silver Autoteeninduse OÜ soetas kaebajale müüdud puurimistarvikud väidetavalt OÜ-lt Flaveria Invest, kuid OÜ Flaveria Invest arvelduskonto puurimistarvikute soetamist ei näita.
  5. Maksuotsusest võib järeldada, et maksuhalduri hinnangul kaebaja puurimistarvikuid ei soetanud, vaid soetas koos puurimismasinaga ka puurimistarvikud, mis olid Actual Baltic OÜ valduses. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga. Järelikult on ka tulumaks määratud kaebajale õiguspäraselt. Maksumenetluses ei ilmnenud, et kaebaja oleks soetanud puurimistarvikuid kelleltki teiselt. Maksuhaldur kahtles põhjendatult J. Ivanovi ütlustes, et Actual Baltic OÜ soovis puurimistarvikuid endale hoida. Taoline soov ei olnud majanduslikult otstarbeks ning maksuotsusest nähtub, et Actual Baltic OÜ ei olnud neid puurimistarvikuid maksuotsuse tegemise ajaks realiseerinud. III
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(7)3-11-1494 RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-54-13
  1. detsember 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving OÜ Artran Int kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse
  2. märtsi
  3. a maksuotsuse nr 12.23/986-18 tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 3-11-1494 OÜ Artran Int kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada OÜ Artran Int kassatsioonkaebus osaliselt.
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a otsus ja Tallinna Halduskohtu
  10. augusti
  11. a otsus haldusasjas nr 3-11-1494 tulumaksu määramist puudutavas osas.
  12. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Artran Int kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  13. märtsi
  14. a maksuotsus nr 12.2-3/986-18 tulumaksu määramist puudutavas osas.
  15. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused muutmata.
  16. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Artran Int kasuks välja kohtukulu 271 (kakssada seitsekümmend üks) eurot 47 senti ja esindajakulu 914 (üheksasada neliteist) eurot 66 senti.
  17. Tagastada kautsjon. 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.