3-12-1720/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1720 Otsuse kuupäev 04.12.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Sergei Kuprini kaebus Harku ja Murru Vanglalt tekitatud kahju hüvitamiseks (uue veekeedukannu ostmine kaebajale) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sergei Kuprin Vastustaja Harku ja Murru Vangla Resolutsioon

2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 03.01.
3. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Jätta kaebus rahuldamata; Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asjaolud ja menetluse käik 15.08.
4. a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinni peetava isiku Sergei Kuprini kaebus. Kaebuse kohaselt kandis S. Kuprin karistust Viru Vanglas, kust ta saadeti 22.04.
5. a Harku ja Murru Vanglasse. Kaebaja isiklike asjade nimekirjas oli veekeedukann, mis paigutati lattu ning see on kinnitatud ametlike dokumentidega Harku ja Murru Vanglast. 05.01.
6. a etapeeriti S. Kuprin edasiseks karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Saabudes Tartu Vanglasse selgus isiklike asjade läbivaatamisel, et roheline veekeedukann, mis seal oli, ei kuulunud kaebajale ning lisaks oli kann deformeerunud. S. Kuprin taotleb Harku ja Murru Vanglalt välja mõista materiaalne kahju. S. Kuprin palub riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas Harku ja Murru Vangla, et S. Kuprin on esitanud 10.06.
7. a võõrkeelse taotluse rohelise veekeedukannu kaotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Harku ja Murru Vangla jättis 21.08.
8. a kirjaga nr 2-3/1273-7 S. Kuprini taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. 18.09.
9. a määrusega haldusasjas 3-12-1720 jättis kohus S. Kuprini kaebuse käiguta ja andis aega puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebajal tuli kohtule täpsustada kaebuse nõuet ning teatada, millal ja kust kohast ta soetas kaduma läinud kannu. 28.09.
10. a saabus Tartu Halduskohtusse S. Kuprini avaldus kaebuses puuduste kõrvaldamiseks, milles ta märkis, et soovib Harku ja Murru Vanglalt tekitatud kahju hüvitamist natuuras (s.o et Harku ja Murru Vangla mitte ei asendaks vaid ostaks vangla kauplusest uue elektrilise veekeetja koos kõikide sellekohaste garantiide ja dokumentidega). S. Kuprin taotles enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. 08.10.
11. a määrusega kohus rahuldas S. Kuprini menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja tõlkekuludest haldusasjas nr 3-12-
12. 08.10.
13. a määrusega võttis Tartu Halduskohus menetlusse S. Kuprini kaebuse Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks (uue veekeedukannu ostmine kaebajale). Kaebuse põhjendused Kaebaja on seisukohal, et Harku ja Murru Vangla tekitas talle kahju seoses veekeedukannu kaotamisega. Kaebaja selgitab, et viibides Viru Vanglas, oli tal isiklike asjade hulgas vangla laoruumis roheline töökorras ja terve korpusega veekeedukann. 22.04.
14. a etapeeriti kaebaja Murru Vanglasse, veekeedukann lisati Murru Vanglas kaebaja isiklike asjade nimekirja ja paigutati lattu (deformeerumata kann). Kaebaja selgitab, et edasiseks karistuse kandmiseks paigutati ta 05.01.
15. a Tartu Vanglasse. Tartu Vanglas isiklike asjade läbivaatamisel selgus, et veekeedukann ei olnud see kann, mis oli kaebajal. Lisaks oli kannu korpuses auk, see oli deformeerunud. S. Kuprin märgib 26.09.
16. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et veekeedukannu soetas ta vabaduses olles aastal
17. Kaebaja selgitab, et täpset ostuhinda ta ei mäleta. Kaebaja lisab, et kasutas veekeedukannu viimati ja esimest korda vabaduses olles
18. aastal, kui kontrollis kas kann töötab. S. Kuprin rõhutab, et kasutas veekeedukannu ainult 1 kord vabaduses olles ja vanglas viibimise ajal ta seda kasutanud ei ole. S. Kuprin palub rahuldada tema taotlus ja Harku ja Murru Vanglalt välja mõista tekitatud kahju natuuras, s.o et Harku ja Murru Vangla ostaks kaebajale uue veekeedukannu. Vastustaja vastuväited Vastustaja esitas 25.10.
19. a kirjaliku vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele vastu ning peab esitatud kaebust põhjendamatuks. Tulenevalt vangistusseaduse § 15 lg 1 vanglasse vastuvõtmisel võtab vanglateenistus kinnipeetavaga kaasasolevad isiklikud asjad hoiule ning lg 3 kohaselt kehtestab kinnises või avavanglas keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra justiitsminister määrusega. Justiitsministri 30.11.
20. a määrusega nr 72 vastuvõetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sama 2 paragrahvi lg 3 kohaselt ei või kinnipeetava enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal kokku ületada 30 kilogrammi. VSkE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Lõige 4 sätestab, et asjad antakse lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Murru Vanglas välja kujunenud praktika kohaselt koostati kinnipeetava saabumisel vanglasse temaga kaasas olnud esemete kohta kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaart. Arvestuskaardile kanti kõik kinnipeetaval kaasas olnud esemed ning märgiti eseme asukoht - kas nimetatud ese on kinnipeetava käes või laos. Esemete ladustamiseks oli Murru Vanglas kaks ladu – ühes hoiustati elektriseadmeid ning teises ülejäänud esemeid. Elektriseadme lattu paigutamisel märgistati elektriseade või selle pakend kleepsuga, millele oli kantud kinnipeetava nimi. Lattu paigutatava elektriseadme seisukorda kinnipeetava saabumisel ei kontrollitud ega fikseeritud – kontroll tehti elektriseadmele üksnes juhul kui kinnipeetav esitas taotluse elektriseadme kambris kasutamiseks. Vastustajal puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja varade hulka oleks kunagi kantud rohelist värvi „Severini“ veekeetja. Sergei Kuprin viibib kinnipidamisasutuses alates 14.12.
21. a. „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri“ andmetest nähtuvalt on roheline (ilma tootjafirma nimeta) veekeedukann kantud kaebaja isiklike varade nimekirja esmakordselt 16.08.
22. a kaebaja vastu võtmisel Viru Vanglasse. Kinnipeeturegistri andmete kohaselt on kaebaja varade hulka kuulunud rohelist värvi veekeedukann olnud erinevates vanglates viibimise ajal laos ja kaebajale kambrisse seda väljastatud ei ole. Murru Vanglasse saabus kaebaja karistust kandma 22.04.
23. a Tallinna Vangla kaudu Viru Vanglast. Viru Vanglas 15.04.
24. a ja Murru Vanglas 22.04.
25. a koostatud Sergei Kuprini isiklike asjade nimekirja on kantud roheline veekeedukann ilma nimeta. Kuna Tallinna Vanglas viibis kinnipeetav lühiajaliselt (vähem kui kaks ööpäeva), siis seal kaebaja isiklike asjade nimekirja ei koostatud. 05.01.
26. a Murru Vanglast kaebaja Tartu Vanglasse saatmisel koostatud üleandmisvastuvõtmisakti p 2 kohaselt on Murru Vangla andnud Tartu Vanglale üle musta kilekoti plommiga nr 2974158 - 1 veekeedukann Bomann, 1 veekiirkeetja, 1 pikendusjuhe, 3 tk TV-kaabel, 1 el. mäng. Tartu Vanglasse saabumisel 05.01.
27. a on kaebaja isiklike asjade nimekirja koostamisel märgitud veekeedukannu kirjelduses „booman, deformeerunud“. Vastustajale teada olevalt on kaebaja isiklike varade hulka kuulunud veekeedukannu tootjafirmaks märgitud Bomann CB 535 esmakordselt 14.09.
28. a Murru Vanglas Murru Vangla vangistusosakonna ametnike poolt Murru Vangla kinnipeetavate isiklike esemete finants- ja majandusosakonnale üle andmise aktis (06.10.
29. a nr 19). Murru Vanglas viibimise perioodi jooksul kaebaja veekeedukannu seisukorda ei kontrollitud, kuna kaebaja eelnimetatud elektriseadme kasutamiseks kambris luba ei taotlenud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide, et temale on Murru Vanglast Tartu Vanglasse saadetud vale veekeetja, on tõendamata. Kaebaja oma varasemates pöördumistes Harku ja Murru Vangla aadressil ei ole suutnud nimetada veekeedukannu tootjafirmat ega esitanud mingeid muid tõendeid oma väidete tõendamiseks. 3 Harku ja Murru Vangla käsutuses puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale Tartu Vanglasse saadetud roheline veekeedukann Bomann ei kuulu kaebajale. Arvestades asjaolu, et kaebajale saadetud rohelist värvi veekeedukannule Bomann on pastapliiatsiga kraabitud nimi „КУПРИН АНТОН“ ning kõnealune isik on kaebaja vend, kelle varade hulgas ei ole kinnipidamisasutuses viibimise perioodil olnud veekeedukannu, loeb vastustaja tõendatuks, et eelnimetatud kann oli kantud kaebaja varadesse. Arvestades veekeedukannu seisukorda, st pealiskaudsel visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik tuvastada veekeedukannu tootjafirmat, selgitab eeltoodu, miks on kaebaja veekeedukann fikseeritud kaebaja varades ilma nimeta. Vastustaja leiab, et Sergei Kuprinile ei ole kahju tekitatud. Vastustaja on seisukohal, et Murru Vangla poolt Tartu Vanglale üle antud veekeedukann Bomann oli samas seisukorras sama kann, millega kaebaja Murru Vanglasse saabus. Kaebuses veekeedukannu puudutavad asjaolud ning selgitused on otsitud. Kaebaja siiruses seoses kaebuses väljatoodud asjaoludega on põhjust kahelda, kuna kaebaja isegi ei ole üritanud oma väiteid veekeedukannu soetamise kohta tõendada või tõendite asukohale viidata – veekeedukannu tootjafirma on kaebaja suutnud nimetada alles kohtumenetluses, kuid kaupluse nime või asukohta, kust veekeedukann soetati või kui palju kann maksis, ei ole kaebaja suutnud öelda. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on Tartu Vanglas kinni peetav isik Sergei Kuprin esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt hüvitamiskaebuse ning taotleb Harku ja Murru Vanglalt tekitatud kahju hüvitamist (uue veekeedukannu ostmine kaebajale). Kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Toimiku materjalide alusel oli kaebaja veekeedukannu liikumine vanglate ja arestikambrite vahel kronoloogiliselt järgmine. Seisuga 16.12.
30. a, mil kaebaja asus Ida Prefektuuri Narva kambris, on tema ühtses nimekirjas kinni peetava isiku asjadest fikseeritud roheline veekeedukann ning märgitud selle asukohaks ladu (t.l 7 pöördel). Seisuga 15.04.
31. a, Viru Vanglas viibides, oli kaebajal täiendkontrolli järgi roheline veekeedukann asukohaga laos (t.l 68). Seisuga 23.04.
32. a, kui kaebaja viibis Murru Vanglas, oli tal kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardi järgi roheline veekeedukann, 1 tk, mis asub laos (t.l 4). 05.01.
33. a Tartu Vanglasse saabumisel koostati kaebaja osas ühtne nimekiri kinni peetava isiku asjadest (plomm nr 0029445), milles on märgitud „veekeedukann, booman, deformeerunud“ (t.l 5 ja 68 pöördel). Veekannu liikumise kohta esitatud väljavõttega (t.l 55 pöördel) on tuvastatud, et seisuga 05.11.
34. a oli kaebajal Tartu Vanglasse saabumisel roheline deformeerunud veekann. Murru Vangla 14.09.
35. a akti nr 19 kohaselt oli kaebajal (Kuprin Sergei) veekeedukann Bomann CB535, mis oli üle antud finants- ja majandusosakonnale (s.o sisuliselt lattu) majandamiseks ja säilitamiseks (t.l 70 pöördel). 4 Seega on tuvastatud, et kaebajal on olnud ainult roheline veekeedukann Bomann, mis on kuni kaebaja Tartu Vanglasse saabumiseni asunud kogu aeg laos. Kaebaja tunnistab ka ise, et tal on olnud ainult rohelist värvi ilma nimetuseta veekeedukann, mille ta pani lattu (t.l 16). Ei ole õige kaebaja väide, et kui ta 05.01.
36. a etapeeriti Tartu Vanglasse, oli temaga kaasas roheline veekeedukann nimega Bomann, mis ei kuulunud talle, sest temal oli Murru Vanglas roheline veekeedukann ilma nimetuseta (t.l 17). Murru Vangla 14.09.
37. a aktiga nr 19 on tuvastatud, et kaebajal Kuprin Sergeil oli veekeedukann Bomann CB535 ja märgitud ei ole, et see oli rohelist värvi (t.l 70). Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebajal oli ainult roheline veekeedukann (t.l 7 pöördel, t.l 68, t.l 4, t.l 55) ja aktiga nr 19 on tuvastatud, et kaebajal laos olnud veekeedukann oli Bomanni veekeedukann ja seega rohelise veekeedukannu nimi oligi Bomann. Kohus leiab, et dokumentaalselt on tuvastatud, et kaebajal oli rohelist värvi veekeedukann Bomann. See, et vangla dokumentatsiooni ei olnud märgitud veekeedukannu nimi, on seletatav sellega, et veekeedukann oli
38. a ostetud ese, mida kaebaja kasutas vabaduses olles (kaebaja seletus) ja seega oli kann kulunud ja vana ning selle nimetus oli kulunud. Harku ja Murru Vangla 03.05.
39. a kirjas nr 2-3/1273-1 on kaebajale selgitatud, et kui ta lahkus Harku ja Murru Vanglast rohelise veekeedukannuga Bomann, siis puudus sellel märge „deformeerunud“ (t.l 18). Vastustaja teatas kohtule, et esemete ladustamiseks oli Murru vanglas kaks ladu – ühes hoiustati elektriseadmeid ning teises ülejäänud esemeid. Elektriseadme lattu paigutamisel märgistati elektriseade või selle pakend kleepsuga, millele oli kantud kinnipeetava nimi. Lattu paigutatava elektriseadme seisukorda kinnipeetava saabumisel ei kontrollitud ega fikseeritud. Kontroll teostatakse elektriseadmele üksnes juhul kui kinnipeetav esitab taotluse elektriseadme kambris kasutamiseks (t.l 51 pöördel). Seega on tuvastatud, et Murru Vangla ei teostanud kaebaja veekeedukannu kontrolli ega selgitanud välja kas see on töökorras või mitte, sest kann anti lattu hoiule. Kaebaja kinnitab ja toimiku materjalid näitavad, et kaebaja veekeedukann asus kogu aeg laos. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja kasutas vanglates viibides ainult veekeeduspiraali (t.l 61-62). Kaebaja eelistas veekeeduspiraali veekeedukannule nähtavasti põhjusel, et veekeedukann ei olnud korras. Kaebaja ei ole enam kui kolme aasta jooksul üldse veekeedukannu kasutanud ja selleks peab olema mingi põhjus. Rohelise deformeerunud veekeedukannu Bomann kaanele on kirjutatud „Kuprin Anton“ (vene keeles) ja seega on tuvastatud, et see veekeedukann ei ole kaebajale võõras ese, see kuulus kunagi tema vennale (t. l 67). Harvad ei ole juhused, kus kinnipeetavad hoiavad laos vanu ja kõlbmatuid asju ning ei anna nõusolekut nende hävitamiseks. Kambrisse ei ole lubatud elektrilised esemed, mis tehniliselt ei ole korras ja sellega on seletatav, miks kaebaja kordagi ei ole taotlenud veekeedukannu kambrisse lubamist. Kaebaja peab HKMS § 59 lg 1 alusel tõendama oma kaebust ja kohus leiab, et kaebaja ei ole tõestanud, et Tartu Vanglasse saabumisel temaga kaasas olnud roheline veekeedukann Bomann ei ole tema oma ja et vastustaja on süüdi selles, et kann osutus deformeerunuks. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist põhjusel, et Harku ja Murru Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimisel temaga kaasa tulnud 5 veekeedukann ei olnud tema oma. Kaebaja ei ole nõudnud kahju hüvitamist seoses sellega, et tema veekeedukann deformeerus vangla süül. Selles nõudes ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja kohus seda nõuet menetleda ei saa. Uurimisprintsiibist lähtudes nõudis kohus välja kõik võimalikud infoallikad veekeedukannu kohta ja tõenditega kogumikus on tõendatud, et vastustaja ei ole tekitanud kaebajale kahju ega kanna riigivastutuse seaduse kohaselt käesolevas asjas vastutust. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tamara Hristoforova Kohtunik 6