1-08-12756/53

Kriminaalasi nr. 1-08-12756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12756 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2013 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Arend Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Arend Kaljurand isikukood 36903184267 xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Arend Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arend Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Arend Kaljurand on Harju Maakohtu 12.02.2009 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja karistatud 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rapla Maakohtu 28.11.2003 otsusega KarS § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.02.2009 ja lõpp 23.04.
2. Kinnipidamisasutuses Arend Kaljuranna kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx Kinnipeetaval on keskharidus. Murru vanglas karistust kandes omandas puusepa ja aianduse kursuse Tallinna Tööstushariduskeskuses. 1 Ametlikult xxx-na ja tegeles tätoveeringute tegemisega. Enne käesolevat vangistust töökohta ei omanud. Garanteeritud töökoht puudub, kuid mõtleb jääda xxx, et tööl jääda asutusse, kus xxxxtöötab. Kinnipeetav ise hindab enda majanduslikku toimetulekut väga heaks, probleeme ei esinenud ning kuriteod ei ole soetud majandusliku olukorraga. Vabaduses on kinnipeetava ema valmis poega materiaalselt toetama. K-Raha andmetel võlanõuded tasutud. Vabanemisfondi hoiustatud 960 eurot, mis tagab esialgse toimetuleku vabaduses. Kinnipeetava suhtlusringi kuuluvada kriminaalse taustaga isikud, kuna ta on suurema osa oma elust viibinud kinnipidamisasutustes, kuid enese sõnul ei soovi vabanemisjärgselt nendega suhelda. Kinnipeetav väidab, et ei suhtle varasemate tuttavatega ning peab vajalikuks tulevikus hoolikalt suhtlusringi valida. Kinnipeetav tunnistab, et nooruses pani grupiviisiliselt kuritegusid toime enda rumalusest. Praegu isik ei ole mõjutatav ning väidab, et olevat oma arvamuses kindel. Enne vangistust elas riskeerivat ja teisi ärakasutavat elustiili harrastades, mida kinnitavad ka toimepandud kuriteod. Läbis sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi, kuid kinnipeetava sõnul tal sõltuvusainete tarvitamisega probleeme ei ole, aga siiski leiab, et sai enese jaoks ka vajalikke teadmisi edaspidiseks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest kinnipidamisasutuses. Ise väidab, et see oli juhuslik tarvitamine ja ta ise ei olnud teadlik sellest, et tarvitas, kuni oli tehtud vastav ekspertiis narkojoove tuvastamise kohta. Kinnipeetava sõnul probleeme sellega ei teki. Alates 21.08.2013 töötab väljaspool vanglat xxx. Alates 02.05.2013 oli registreeritud Töötukassas kui aktiivne tööotsija ning osalenud 22.05.2013, 29.05.2013, 18.06.2013 ja 18.07.2013 Töötukassa poolt korraldatud tööotsingu töötubades ja Töötukassa juhtumikorraldaja vastuvõttudel. Külastuste eesmärk leida vabanemisjärgseks perioodiks töökoht ning omandada oskusi tööturul konkureerimiseks (CV koostamine, töövestluses suhtlemine jne). Lisaks on isik vangistuse jooksul tegelenud järgnevaga: - ajavahemikul 01.01.2005 - 18.06.2006 töötas Ämari Vanglas remonditöölisena; - perioodil 31.08.2007 - 03.03.2008 käinud
3. klassis; - lisaks omandas 30.10.2007 - 26.06.2008 puidupingitöölise eriala ja 01.09.2008 - 19.10.2009 aianduse eriala; - ajavahemikul 23.12.2010 - 22.06.2012 töötanud majandustöödel juuksurina; - perioodil 17.02.2012 - 05.04.2012 läbinud sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening" – osales grupis aktiivselt, julges oma arvamust välja öelda ja rollimängudes osaleda; - lisaks läbinud 10.01.2013 - 12.02.2013 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" - kinnipeetava sõnul tal sõltuvusainete tarvitamisega probleeme ei ole. Programmi läbimise ajal alustas ka suitsetamisest loobumist; - 19.06.2013 ja 25.07.2013 võimaldatud isikul külastada Sampo pangakontorit, et teostada pangatoiminguid. Kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude laad ja dünaamika on muutunud kergemaks, arvestades, et viimane süütegu ei olnud vägivallategu. Üldiselt on toime pannud eriliigilisi süütegusid. Soodusteguriks tagajärgedega mittearvestamine. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 25%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Lähtudes eelpool nimetatust ei toeta vangla Arend Kaljuranna vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel Arend Kaljurand asub peale võimalikku ennetähtaegset vabastamist elama oma ema juurde aadressil xxx. Tegemist on emale kuuluva 2 3-toalise korteriga, kus praegu elab ema üksinda. Kinnipeetava onule kuulub talukoht, kus kinnipeetaval oleks võimalik leida endale rakendust ning samuti annaks töötamine talus talle võimaluse hoida eemale kriminaalse taustaga suhtlusringkonnast. Talu asub aadressil xxx. Ema sõnul on A.Kaljurand ka ise huvitatud onu talus töötamisest. Töökoht ja sissetulek kinnipeetaval võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel puuduvad. Töökoha puudumisel tuleb kinnipeetaval end arvele võtta Txxx, mis annab ka sissetuleku töötutoetuse näol. Ema on pensionär ja töötab lisaks xxx ning on valmis poega majanduslikult toetama. Terviseprobleemide tõttu asub kinnipeetav võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel taotlema töövõimetuspensioni. Enne käesolevat vangistust tegeles Arend Kaljurand ema sõnul tätoveeringute tegemisega, ametlikku töökohta ei olnud. Varasemalt on töötanud xxx abitöölisena. Vangistuses on läbinud puidupingitöölise kursused ja aianduskursused, mis võivad aidata kaasa vabaduses töö leidmisele. Täitise andmetel on kinnipeetaval kõik rahalised nõuded tasutud ning võlgnevusi ei ole. Arend Kaljurand on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, nii varavastaste kui isikuvastaste kuritegude eest. Viibib vangistuses neljandat korda, kõik vangistused on olnud väga pikad, mis võivad olla mõjutanud kuritegelike hoiakute ja suhtlusringkonna teket. Arend Kaljurand on pannud toime kuritegusid alkoholijoobes ning samuti on karistatud teda vanglas narkootilise aine amfetamiini tarvitamise eest, seega võib sõltuvusainete tarvitamine olla vabaduses uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Arend Kaljurand on vabanenud vangistusest ennetähtaegselt
4. aastal ning määratud kriminaalhooldusele, kuid pani kriminaalhooldusel olles katseaja esimese poole aasta jooksul toime uued kuriteod ning viibis enamuse katseajast vahi all. Rohkem A. Kaljuranda kriminaalhooldusele määratud ei ole. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Arend Kaljurand ennetähtaegset vabastamist ei taotle ja soovib karistuse kanda lõpuni vangistuses. Kohus tutvunud esitatud materjalidega prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Arend Kaljurand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Arend Kaljurand on kriminaalkorras karistatud 7 korda (nii isiku kui ka varavastaste kuritegude eest ja vangistuses narkootikumide tarvitamise eest), vanglas viibib neljandat korda. Viimase narkokuriteo pani toime vanglakaristust kandes, mis räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud vangistuse ajal tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Arend Kaljuranna puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käesoleval ajal kannab Arend Kaljurand vangistust vahi alt põgenemiskatse ja vangistuses narkootikumide tarvitamise eest. 3 Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne süüdimõistmist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kinnipeetava varasemat kriminaalhooldusel viibimise kogemust kohus leiab, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ning käitumist enne ja peale süüdimõistmist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Arend Kaljuranna vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4