) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus 02.09.2013. Võlgnik esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 25.09.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus
lg 3 nõuetele.
lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele omapoolse seisukoha, siis peab kohus vajalikuks analüüsida esitatud avaldust sisuliselt. Kohus märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on vastuväite esitanud OÜ Xxx(pankrotis) juhatuse liige, kes esindas pankrotiseaduse (PankrS) § 32 alusel OÜ-d Xxx(pankrotis) määruskaebuste esitamisel ringkonnakohtus ja Riigikohtus. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega on antud juhul pankrotihalduril õigus esitada vastuväiteid menetluskulude suuruse osas ning kohus jätab OÜ Xxx(pankrotis) juhatuse liikme vastuväited tähelepanuta. Pankrotihaldur pole menetluskulude suuruse ja mahu osas vastuväiteid esitanud ning on lugenud need põhjendatuks. OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm on taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist selliselt, et pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulud jääksid OÜ Xxx(pankrotis) juhatuse liikme kanda, sest juhatuse liige tekitas põhjendamatuid kulutusi 2 määruskaebuste esitamisega. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Xxx(pankrotis) kanda. Kohus selgitab, et nii maakohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus on jäetud menetluskulud OÜ Xxx(pankrotis) kanda. Seega on menetluskulude jaotus kindlaks määratud ning antud määrusega määratletakse üksnes menetluskulude rahaline suurus. Kohus ei saa muuta jõustunud kohtulahendites määratud menetluskulude jaotust. Kohus selgitab täiendavalt, et äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kohus märgib, et OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihalduril Maire Arm on õigus kahju hüvitise nõue juhatuse liikme vastu esitada, kui ta leiab, et juhatuse liige on äriühingule kahju tekitanud. OÜ Xxx(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm on omapoolsetes seisukohtades leidnud, et kohus peaks kaaluma, kas pankroti väljakuulutamisele eelnenud menetluskulusid tuleks käsitleda PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel või peaks avaldaja esitama menetluskulude väljamõistmise nõude PankrS § 44 kohaselt. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-23-13 leidnud, et ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Antud juhul rahuldati AS Reverta avaldus OÜ Xxxpankroti väljakuulutamiseks ning PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse sellisel juhul pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS Reverta poolt kantud pankrotiavalduse esitamisega seotud kulud (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Arvestades, et AS Reverta lepingulise esindaja tunnitasu oli 99,6 eurot ning õigusabiteenust osutati 14,6 h ning vastuväiteid õigusabikulude mahule ja maksumusele ei esitatud, siis määrab kohus AS Reverta menetluskulude suuruseks 1704,16 eurot, mille hulgas on ka riigilõiv 250 eurot võlausaldaja pankrotiavalduse esitamise eest. Kohus jätab rahuldamata AS Reverta taotluse mõista menetluskulud välja OÜ-lt Xxx(pankrotis). Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.