TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-12-1628 Määruse kuupäev 01.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.H.i (H.) kaebus Tartu Vangla 20.01.2012 käskkirja nr 6-2/133 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Jätta M.H. taotlus Tartu Vangla 20.01.2012 käskkirja nr 6-2/133 tühistamise nõudes kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-121628 menetlus.
- Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Kaebajale saata vastustaja seisukoht kaebetähtaja ennistamise kohta. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud M.H. esitas 02.08.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20.01.2012 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-2/133 tühistamise nõudes. Kaebaja on lisanud kaebusele Tartu Vangla 13.07.2012 otsustuse nr 1-11/258-1 „Vaidemenetluse uuendamata jätmine“ ning palunud halduskohtul nõuda välja kõik asjasse puutuvad dokumendid. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist maksejõuetuse tõttu. 04.09.2012 esitas kohus Tartu Vanglale järelepäringu, paludes kaebuse asjaolude kohta täiendavat infot ning esitada kaevatav käskkiri, selle vaidlustamiseks kaebaja poolt esitatud vaie koos vaideotsusega. 07.09.2012 e-kirjaga esitas Tartu Vangla päringus nõutud dokumendid, millest selgus alljärgnev: 1 Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 20.01.2012 käskkirjaga nr 6-2/133 määrati kinnipeetav M.H. distsiplinaarkaristuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamist kuue kuulise katseajaga vangistusseaduse § 37 lg 1 sätestatud nõude süülise rikkumise eest, mille kinnipeetav pani toime 20.12.2011 – keeldudes minemast tööle. M. H.i 31.01.2012 esitatud vaide ülalnimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes jättis Tartu Vangla rahuldamata 22.02.2012 vaideotsusega nr 1-11/47-
- Vaideotsus on kaebajale kätte toimetatud 23.02.
- Otsus sisaldab vaidlustamisviidet, mille kohaselt M. H.il on õigus kaebusega halduskohtu poole pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest 10.09.2012 kohtumäärusega jättis kohus M. H. kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks koos kaebuse hilinenult esitamise põhjustega. 17.09.2012 saabus halduskohtule M. H.i kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja toob kaebuse hilinemisega esitamise põhjusena ära asjaolu, et arstlik läbivaatus, millega kaasnes ka tööst vabastuse tõend, tehti alles 22.03.2012, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik vaidlustada 22.02.2012 vaideotsust nr 1-11/47-1 30 päeva jooksul. Taotlusele lisatud dokumentidest selgub alljärgnev: 1) Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo ekspertiisi peaspetsialisti 06.02.2012 otsusest nr 832721 nähtub, et M.H. on tuvastatud osaline püsiv töövõimetus, töövõime kaotuse protsent 20%, põhjus vigastus. Püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks 18.01.2012 ning kestus alates 18.01.2012 kuni 31.01.
- 2) Tartu Vangla on 06.01.2012 vastuses kaebaja 14.12.2011 pöördumisele (kiri nr V1 20116-1) selgitanud, et M. H. tööle määramise on kooskõlastanud vangla arst ning vangla on teadlik, et piiratud töövõimekuse tõttu on võimalik kaebaja poolt sooritatud töö madal tulemuslikkus, mistõttu on kaebajale määratud teostada kerge koormusega, primitiivselt lihtne majandustöö elusektsiooni koristamisel. 3) Tartu Vangla arsti 22.03.2012 otsusega on vabastatud M. H. tööst tervislikel põhjustel, kuna patsiendil on õlg haige, ei saa tööle minna (meditsiiniline läbivaatus 22.03.2012 seoses tööle minekuga). 4) 11.06.2012 meilis teatab vangla arst Piret Kool vastuseks vangla IV üksuse peaspetsialist-üksuse juhile Janekc Juhkasonile , et kinnipeetav M.H. on
- lõpus lubatud tööle, otsus tugines röntgen ülesvõttele õlaliigesest 20.10.2011 ja tervisekaardi sissekannetele. Õlaliiges opereeritud septembris 2011, operatsioonijärgse režiimi mitte pidamise tulemusena õlaliigese seisund halvenenud. Alates detsembrist 2011 nõuab kinnipeetav uut ortopeedi konsultatsiooni ja operatsiooni. 27.02.2012 neuroloogi konsultatsioon - kurdab käe nõrkust, öist valu. Objektiivselt ärajäämanähte pole. Tehtud liigesesse blokaad, mis lühiajaliselt efektiivne. Suunatud plaanilises korras ortopeedile. 27.04.2012 uus röntgen ülesvõte, suunatud kirurgile. Samas 11.06.2012 meilis doktor Piret Kool märgib, et hetkel ei ole kinnipeetav suuteline töötama, kuid tööst vabastus ei laiene tagasiulatuvalt
- aastasse, kuivõrd tegemist on tervisliku seisundi dünaamilise muutusega. 2 18.09.2012 kohtumäärusega vabastas halduskohus M. H. riigilõivust ja võttis kaebuse menetlusse hindamaks kaebetähtaja küsimust, tunnistas vastustajaks Tartu Vangla ning küsis vastustajalt seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas. Tartu Halduskohtu ülalnimetatud 18.09.2012 kohtumääruse täitmiseks esitatud vastuses (27.09.2012 nr 1-10/12680-4) on Tartu Vangla seisukohal, et M. H. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna taotluses ei ole esitatud ühtegi põhjust, mida kohtupraktikat arvestades saab käsitleda mõjuva põhjusena. Vangla rõhutab, et tegelikult puuduvad taotluses põhjendused kaebuse esitamise tähtaja ületamise kohta üldse, mistõttu ei ole vastustajal võimalik ka tähtaja ennistamise põhjendatusele seisukohta esitada. Vangla rõhutab, et kaebaja sai kohtueelset menetlust lõpetava lahendi, vaideotsuse kätte 23.02.2012 ja seega oli käskkirja tühistamisnõude kohtusse esitamise viimane tähtpäev 24.03.
- Kuna 24.03.2012 oli laupäev, lükkus kaebuse esitamine puhkepäevade võrra edasi ja kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 26.03.
- Kaebaja esitas kaebuse 03.08.2012, seega üle 4 kuu ettenähtud tähtajast hiljem. Vastustaja osutab, et kõik kaebaja poolt 17.09.2012 tähtaja ennistamise taotluses toodud sündmused, mis võiksid omada seost kaebuse esitamise tähtaja ületamisega (tema haiguse kulg on sama alates 03.09.2011, töövõimetuse protsent määrati 06.02.2012 otsusega nr 832721, arstlik komisjon, millega kaasnes tööst vabastamise õiend – tehti 22.03.2012) on leidnud aset enne kaebetähtaja möödumist ning seega oli kaebajal võimalus esitada käskkirja tühistamise nõue halduskohtule tähtaega järgides. Vastustaja rõhutab, et ka kaebaja vaidemenetluse uuendamata jätmise kirjas 13.07.2012 nr 1-11/258-1 on kaebajale selgitatud, et tema poolt ei ole avaldatud ühtegi uut asjaolu, mida ei olnud teada temale distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel ja tema vaide menetlemisel ja sellele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega ning jätta taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. HKMS § 70 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalistel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Vastavalt HKMS § 46 lõikele 1 võib halduskohtule tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib HKMS § 47 lõikes 2 sätestatu kohaselt kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 3 HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 38 lg 5 kohaselt kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. 03.08.2012 saabus kohtule M.H. kaebus, milles kaebaja vaidlustab Tartu Vangla
- jaanuari 2012 kuupäevaga haldusakti (käskkiri nr 6-2/133) selle tühistamise nõudes. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning saanud vaideotsuse kätte 23.02.2012 ja kaebaja oleks pidanud kaebuse esitama hiljemalt 26.03.
- Kuna kaebaja on 23.02.2012 kätte saanud vaideotsuse „Kinnipeetav M.H. vaie Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 20.01.2012 käskkirja nr 6-2/133 kehtetuks tunnistamiseks“ (22.02.2012 nr 1-11/47-1), millel on märgitud vaidlustamisviide, on kohus seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et kaebusega halduskohtu poole on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest. Kohus asub seisukohale, et kaebajal võis olla kaebuse esitamine küll raskendatud või ebamugav, kuid oli siiski võimalik. Vastuseks kohtumäärusele (10.09.2012), millega kohus andis kaebuse esitajale võimaluse taotleda kaebetähtaja ennistamist koos mõjuvate põhjuste äratoomisega, on M. H. oma 17.09.2012 puuduste kõrvaldamise dokumendis märkinud, et kaebuse hilinemisega esitamine oli tingitud asjaolust, et kuna tema arstlik läbivaatus tehti alles 22.03.2012, millega kaasnes tema tööst vabastamise tõend, ei olnud kaebajal võimalik 30 päeva jooksul vaidlustada vangla 22.02.2012 vaideotsust. Kohus nõustub Tartu Vangla 27.09.2012 vastuses toodud seisukohtadega kaebetähtaja ennistamise küsimuses ning ei pea neid siinjuures vajalikuks korrata ja on seisukohal, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselt subjektiivsete asjaoludega. Kaebaja on ise taotlusele lisanud vangla arsti P. Kooli 11.06.2012 seisukoha, milles on muu hulgas märgitud, et kinnipeetava M.H. tööst vabastus ei laiene tagasiulatuvalt
- aastasse. Seega ei ole tööst vabastuse otsustus puutumuses kaevatava Tartu Vangla 20.01.2012 käskkirjaga. Samuti on vastustaja õigesti välja toonud, et kaebaja poolt taotluses nimetatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta olid kaebajal käes juba enne kaebetähtaja möödumist. Samuti on Riigikohus oma lahendites 01.10.2002 nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 nr 33-1-75-08 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine. Antud juhul ei saa lugeda kohus kaebust õigeaegselt esitatuks, kuna kaebaja ei ole toonud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud tähtajal, mistõttu kohus lõpetab antud asjas menetluse HKMS § 124 lg 2 alusel. 4 Kohus on pidanud mõistlikuks kaebetähtaja läbivaatamist ilma menetlusosaliste väljakutsumiseta kohtuistungile lähtudes protsessiökonoomsusest. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetab menetluse HKMS § 124 lg 2 alusel haldusasjas nr 3-12-
- Mare Priks kohtunik 5